HelenaMangFitness.com

Mitu päeva juba mõtlen võistluspäevast kirjutada aga põhimõtteliselt sukeldusin lennujaamast otse tööellu ja päris mitu päeva on kulunud, et enamvähem oma tavapärasesse rütmi tagasi jõuda. Võistlemine üldse ajab rutiini päris sassi ja kui teha veel mitu võistlust järjest kulub ikka tükk aega, et magamise, trenni ja menüüga uuesti rütmi saada. Eile sain esimese trenni tehtud (oioi kui valus täna on) ja täna on esimene päev kus saan hommikust õhtuni oma toitude ja tavapärase menüüga arvestada ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />Jeee!

Nii, aga liigume tagasi siis pühapäeva hommikusse.

Seekord mul oma nr. 1 Erkit kaasas ei olnud, ehk minu abistamisel astus ette minu nr. 2- Eleri.

Otsustasime, et kuna bikiinid on suhteliselt teises päeva otsas (hinnanguliselt minu lava u kella  16-17 ajal) ei hakka hommikul kohe grimmiga pihta. Mida kauem grimm peal on seda koledamaks (rohelisemaks) see läheb ja värske on alati ilusam.

Alustasin hoopis oma päeva tavapärase pudruga- või noh, tavaliselt olen ma võistluspäeva hommikul 100g helvestest putru teinud aga seekord oli paki lõpp ja tegin kokkuvõttes 130g.  Peale banaani, mett, kaneeli- hingasin selle ilma igasuguste probleemideta sisse. Kõrvale üks must kohv. Enne võistluspäeva ma ka oma menüüd kuidagi ei muutnud, viimane nädal oli umbes 1700 cal peal (ilmselt isegi rohkem sest liikumist oli palju ja lõunasöögiks söödavaid köögivilju ma ei kaalunud).  

Vett ja jms vedelike tarbisin tavapäraselt ehk midagi ei piiranud.

Puder söödud jäin meikarit/juuksurit ootama kes olid kella 9.00 Barcelonast Sanata Susannasse kohale tellitud. Vaatasin netist erinevaid inimesi ja tellisin kodulehe ja portfolio järgi korraliku meikari. Soeng 45€, meik 100€, suht tavapärane hind iseenesest ja piltide järgi peaks töö kvaliteetne olema. PEAKS….

 Kahjuks aga siit algas ka allakäik. Poiss tupeeris juuri ja lasi lakki aga kokkuvõttes oli tulemus minimaalselt kohev. Arvestades et võistluseni 6-7h sain kohe aru et pole päris see mis olema peaks aga suurt nr ei teinud.  Meiki tehti mulle ilma peeglita ehk puudus ülevaade toimuvast. Kui vaatasin lõpus peeglisse sain leebelt öeldes šoki. Kontuurimisets polnud see meikar vist midagi kuulnud ja laovärvi harjutamisest samuti. Väga kontrastsed toonid (must/valge), teravad üleminekud, ühtlase värviga põhi. Põhimõtteliselt nagu pruun pannkook kuhu olid punased huuled ja mustad silmad peale joonistatud. Kõlab naljakalt aga tegelt oli päris kurb.

Läksin oma tuppa, vaatasin peeglisse, istusin maha. Mõtlesin WTF?! Kogusin veel paar min ja helistasin õele. Arutasime mida teha annaks. Läksin meikari tuppa tagasi, lasin harjutada silmi, üleminekuid sujuvamaks ja kriiskavat valget vähemaks võtta. Sai paremaks aga noooo ühtlaselt pruun oli ikka. Siis tuli armas Lilian Rannu appi kellel on meigivahendid olemas ja kontruuris mu nägu nii palju kui sai. Peale 3-4x parandamis sai tulemus enamvähem vastuvõetav. Paraku ma ei tundnud lõpuni, et see jumestus oleks mind kaunistanud või ilu esile toonud aga nohh- lõpuks ajas asja ära. Ja kui eraldi ei maini, et polnud rahul, siis teised ei märka.

Mõtlesin juba peale sügishooaega, et lähen ostan vahendid ja võtan koolituse- õpin selgeks kasvõi selle 1 kindla lava meigi tegemise- ei saa ju niii raske olla. Ütleme nii, et tänaskes on nüüd koolitus kokku lepitud. Lõpuks! Eestis võisteldes istun ikka hea meelega oma lemmik meikari Merili Pikk tooli ja lasen ennast nukuks jumestada aga reisides mujal pean küll õppima ise hakkama saama. See on lihtsalt liiga suur risk, veelkord niimoodi põruda ja sellise raha eest. Vaadates ta tehtud töid kodulehel ja kogemuse pikkust mööda euroopat reisides, ei saa ma aru, mis valesti läks… üks õppetund jälle juures….

Kui see meigi jama kõrvale jätta siis lavanärvi kui sellist mulle sisse ei tulnudki. Hommik oli väga positiivne ja kui nägu sai parandatud ja rahunesin maha läks edasi ka väga sujuvalt. Pakkisin kohvri ja läksin võistluspaika, leidsin lavatagusel alal endale oma nurga ja seadsin sisse. Kohe tuli ka Eleri ja läksime alla mingisse riietusruumi grimmima. See oli mu esimene kogemus võistluspaigas grimmida. Oleme alati Erkiga seda enne hotellis privaatselt oma toas teinud.

Ühesõnaga jälle midagi huvitavat- riietusruum mis on täis ihualasti naisi ja nais/mees treenerid segamini neid grimmimas. Kõik on grimmiga koos ja tumepruun, seined, põrand ja hullem moll käib. Grimm peal siis seisad veel 30 min ja “kuivad” , hoiad käsi üleval ja chillid… paljalt. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />  Kedagi ei huvita mis ümber toimub, see on seal normaalsus.

Positiivne oli see, et grimm jäi imeilus (ilmselt mängis rolli ka eelmisel õhtul hästi Eleri poolt teostatud karvaeemaldus ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> )  ja kui mõlemad kihid olid tehtud, tegime veel õues mõned pildid, Eleri vaatas poseerimise üle ja oligi aeg pikali visata ja oma aega oodata.

Olin kuulnud igast hirmulugusid, kuidas hirm vara aetakse lava taha järjekorda valmis (ala 2h varem) aga minu satsil läks küll väga nobedalt. Kutsuti meid lava taha, minu pikkuses 26 naist. Pandi ritta, mina olin rivi eelviimane ja minu järel hetkel valitsev maailmamister Ksenia Romanova.  (pildil vasakul)

Top 15 pärast väga ei muretsenud aga samas on see voor kus peab kõige rohkem pingutama- tuuakse lavale 26 naist ja valitakse välja 15 tugevamat. Kuna rida on nii pikk siis kohtunikel ei ole palju aega ja on oht “kahe silma vahele” jääda. Esimese ringiga veel väga palav ei hakanudki ja hullult higistama ka mitte.

Lavalt maha ja uuesti järjekorda. Nats pumpasime, tuulutasime ennast käepäraste vahenditega (pappkasti tükkidega) ja jäime ootama tulemusi. Varsti tuligi kohtunik ja näitas näpuga järjest, kes jääb, kes läheb koju. Ja alles oligi meid 15.

Uuesti lavale. Poolfinaal.

Eesti tiim oli nii tubli, kõigi kolme vooru ajal Eleri, Ott, Lilian, Õnnela ja kõik teised- hääled olid nii hästi lavale kuulda ja väga palju abiks. Arvad küll, et pingutad maksimaalselt aga kui keegi ikka tuletab meelde jalga pingutada või rinda ette suruda siis kohe saab ennast veelgi paremaks sättida.

Poolfinaalis läheb juba nats kauem, alguses käivad kõik numbrilises järjestuses 5 kaupa ees ja sooritavad kõik veerandpöörded. Ehk kokku 3 satsi, kuniks teised on ees seisad küljel eestpoosis. Seekord oli konkreetne juhis, et ei tohi poosi vahetada. Tuleb seisa eestpoosis ja isegi kätt puusal ei tohi vahetada. Ilmselt, et kohtunikel oleks lihtsam tööd teha.

Siis tuleb 1. 2. Ja 3. Väljakutse. See on juba paremuse järjestuses.

1. väljakutse tähendab 95% et oled finaalis ehk top 6-s….. Nooo sesian taga real,  ja hakatakse kutsuma tüdrukuid 1. Väljakutsesse- kuna olin numbriliselt eelviimane siis teadsin et enne mind kutsutakse kindlasti 2-3 eespool olevat võistlejat. Kui aga 4 tk oli välja kutsustud ja järgmisena öeldi minu kõrval (viimasena seisnud) Ksenia number sain aru, et mina jäin vahele. Ehk siis pole 1. Väljakutses….. Ees reas oli neid 4 tk ehk top4. Mis tähendab,  et top 6 ehk finaalis on veel 2 vaba kohta ja kui saan

2. Väljakutsesse on veel täitsa reaalne võimalus sinna 2 vabale kohale pretendeerida. Mingil kummalisel põhjusel ei läinud ma ka siis sabinasse. Olin kuidagi kindel, et kui 1. Väljakutses ei ole siis ilmselt saan 2…  .

Samas saalis nägin kuidas Eesti tiim kuidagi ära vajus ja kõik mõtlesid et ??? eriti, kuna ees tolle 4 tüdruku seas oli selgelt 2 minust nõrgemat osalejat.

Ja siis äkki ütles kohtunik “mistake” ja palus ühel tüdrukul taha ritta tagasi minna, enne kui ta jõudis minu nr öelda sain aru- et nüüd on minu kord. Ja nii ma sattusin ikkagi 1. Väljakutsesse. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />  

Väga uhke oli sinna ritta sammuda ja võibolla saingi natukene lisa tähelepanu, kes teab ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> aga et see numbrite kokkulöömis viga just seal pidi juhtuma ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Nii et olin top 5-s sees ja teadsin et edasi ootab finaal.

See voor oli juba pikem ja laval hakkas täiega grimm laiali jooksma. Esimene kogemus ikkagi palavas kliimas võistelda. Lavakohtunikud nii armsalt käisid paberi nutsakatega ringi ja tupsutasid tüdrukuid- aitähh! Maha sain siis jooksis mulle ka Eesti tiimist Sergei Popov appi ja kuivatas selga, rullis grimmi, et saaks finaaliks enamvähem korda.
 I-walkid ja võrdlused tulid jällegi päris kiirelt ja oligi võistlus tehtud. Ei jäänud muud teha kui tunnike oodata, pikali visataja puhata.

Glamuurne lavatagune elu…

Ma sain paar pilti võrdlustest ka mis mobiiliga tehtud ja nägin et 1 neiu on minust selgelt kehvem, ehk top 5 peaks ikka tulema. Minnes oli eesmärgiks seatud top 6 saada ja unistuseks medal. Seal lamades ja oodates mõtlesin vaid et kui saaks 4. Koha oleksin mega õnnelik- ikkagi edasiminek võrreldes sügisese MM-ga, kus lõpetasin 5. Kohaga. Kuigi peaks mainima, et ka 6. Koht oleks olnud tegelikult  super, sest tase oli võrreldes sügisega kõrgem.

Ühesõnaga, oma eesmärgid olin saavutanud igaljuhul. Sõin kohvris oma järge oodanud ja Eestist kaasa ostetud halvaa ära (mmm kui hea see oli), kohendasin nast meiki ja jäin pikali puhkama.

Autasustamisel  hakati meid ette kutsuma- 6. Koht, 5. Koht, ikka mind pole öeldud, mõtlesin jess, 4. Käes J Ja siis öeldi 4. Koht- Ksenia Romanova- saalis oli korraks vaikus ja mul on tunne et ta ise ka ei saanud aru, et tema peab nüüd minema ette ja oma karika vastu võtma- oli ta ilmselt sinna võitma tulnud ja käitus kogu aja ka nagu “staar” selle sõna kõige negatiivsemas võtmes. Ja siis äkki jõudis mulle kohale- MEDAL!

Sellest on hea pilt ka, lihtsalt viskasin pilgu maha ja mõtlesin JESSSSS!

 Ja mis ehk veelgi magusam- valitseva maailmameistri ees. Vaadates autasustamise videot siis peale seda kui 4. Koht välja hõigatakse saai vist Ukraina osaleja ka aru, et kõhnad vene neiud seekord eesotsas ei ruuli ja on hea lootus kuld võtta (mida ta tegigi).

Igaljuhul 3. Koht oli minu ja ma poleks saanud olla õnnelikum. Lavalt maha tulles sai teha suuremal hulgal pilte, võtsin baarist pool gin tonicut ja olin seitsmendas taevas ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Jalutasime hotelli (mõnusad 20 min) ja läksin pesema- läks ikka tükk aega et kogu see grimm ja meigi kiht maha saada. Oli mõnus jälle ennast puhtana tunda.

Olin plaaninud juba mitu päeva Danone külmutatud jogurti kohvikusse minna või pistaatsia gelatot süüa, lõpuks kui õue jõudsime oli kell saanud napilt 23 ja kõik sedasorti kohad kinni. Lõpetasime hoopis peale üürikest õueringi tagasi oma toas, room service tõi sinimerekarpe ja krevette, magustoiduks 2 Fast High Protein bari ja kohaliku rasvatut jogurtit värske ploomi tükkidega. Selline cheat siis ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Hommikul sõin normaalsest toidust lihtsalt kõhu täis ja alustasimegi teed kodupoole. See oli muidugi märkmisväärselt pikk aga natuke peale keskööd olime Tallinnas. Lenujaamas ootasid meid TTV kaamera, fotograafid, lähedased inimesed, EKF liit pärgade ja lilledega- üli armas ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

 Läksin veel pool 2 öösel jäätist sööma sest olin kindel, et selle päevaga peab olema tähistamised tähistatud- edasi juba puhtalt lehelt. Ja lõpuks me polnudki ainukesed kes esmaspäeva öösel vastu teisipäeva pool 2 öösel mustamäe mäkis jäätist tellisid ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Mis siis edasi? Tänase seisuga on 30 päeva viimaste võistlusteni. Kaloraaziga istun 1700 peal edasi. Kardio osas tõmban mõneks ajaks tagasi, kui enne EM-I oli mu koormus 1h kardiot ja 1h jõutreeningut siis nüüd vähendan ja teen 1h jõusaali+ 30 min kardiot. Katsun palju magada, normaalselt vett juua.

Treeningute osas muutsin kava- peamine rõhk alakehale, pikemad seeriad, väiksemad puhkepausid, intensiivsem ja ajaliselt pigem lühem kui pikem.

10. Juunil Marbellas toimuval Amateur Olympial tahaks veelgi parema vormi lavale tuua. Loodetavasti selleks ajaks vastutan ise oma lavavälimuse eest ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Ja selga panen ilmselt jälle punased uued Freydise bikiinid- need istusid nagu valatult ja olid laval lihtsalt mega kenad! Kvaliteet on neil ka ikka üle mõistuse hea, ükski kivi ei ole ära tulnud.

Kokkuvõttes oli reis väga meeldiv, seltskond valdavalt sõbralik, hea ja toetav. Käisime võimaluste piires üksteisele võimalikult palju kaasa elamas. Eleri tegi muidugi delegaatide poolt ära kõige suurema töö, olles olemas lava ees, taga ja kõikvõimalikul juhul ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

 Aitähh kõigile toetamast, kohapeal ja distantsilt!

Siia lõppu tahaks aga lisada kõikidele võistlejatele ja nendele kes plaanivad kunagi võistelda- kui sinu treener lubab või veelgi hullem, ise soovitab enne võistlust vedelike mitte tarbida, soolasid vältida või kaloraazi ebanormaalselt piirata (800, 1000, 1200 olenevalt kas oled 1.50m või 2m…) siis tasuks väga kriitiliselt mõelda tema kompetentsi üle. Kahjuks oli seal lava taga seda liiga palju näha, kuidas tüdrukud peaaegu et kokkukukkumise äärel on, kes söömata, kes joomata, kellel lihased krampis, kellel kõik korraga. Miks? Milleks? See on bikiinifitness! Vorm peab olema saavutatud juba 1-2 nädalat enne võistlust ja lõpus on vaja vaid pisiasju timmida. Sellised võtted ei ole normaalsed ega  vajalikud. Ja võivad lõppeda väga kurvasti, eriti soojas kliimas ja lõõskava päikese all….

1 hour ago, alicewonsportland said:

 

Väga õige ja asjakohane lõpetus! Igale võistlejale peaks su blogi lugemine kohustuslik olema, et ei tekiks bikiinifitnessist või fitnessist valesid arusaamu.

 

Igatahes – oled super vinge naine, kes teeb seda spordiala mõistusega. Jätka samas vaimus ja edu Marbellas! ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

 

Jah, tegelt võiks seda nimekirja isegi täiendata: korseti kandmisega (ei maksa segamini ajada tõstmisvööga), süsivesikute vältimise, ebanormaalselt madala rasva tarbimisega (ala 15-25g päevas) või vastupidi, ainult valgust toitumisega jne jne. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Kindlasti on neid enimlevinud võtteid veel mida ikka meil “treenerid” soovitavad/käsivad oma õpilastel teha… jääb mulje nagu ilma ei saakski… ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_sad.png” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

 Ausaltöeldes mõne inimese tegevus tundub juba kõrvaltvaadates kriminaalne. Loodetavasti õpilased ise vähemalt käivad ringi, satuvad siiagi lugema ja mõtlevad 2x enne kui kedagi pimesi usaldavad….

Tulevastele võistlejatele paneks veel südamega et alustage vormi tegemise kõrvalt ka oma toitumise paika sättimisest, kaloraaz võimalikult kõrgeks ja ainevahetus kiireks. Jah, see võtab aega aga kui alustada dieeti 1700 cal pealt siis head nahka sealt ei tule. Paraku enamus juhtudel päris nii ei saa, et avastan ükspäev et tahaks 3 kuu pärast laval olla. Või noh, ikka saab aga siis tulevadki igasugused ekstreemused ja “tulekahjude kustutamise võtted” mängu. Head tulemused nõuavad aega ja järjepidavat pingutamist.

Kokkuvõttes on aga bikinifitnessis nõutav vorm ja välimus on saavutatav väga edukalt normaalse treeningkoormuse ja toitumisega, lihtsalt kannatust peab olema ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Ilusaid pilte veel EKV-lt Jüri Kartuli kaamerast ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

25 minutes ago, Annika Pärtel said:

Veelkord palju õnne, Helena!

 

See soolade ja vee teema on vist rohkem viimaste aastate teema- minu võistlemise ajal ma pakun enamus tüdrukuid oli eelmisest ööst joomata ja ka sooldadeta viimased nii umbes 2 päeva. Meestest ei räägigi. Minu jaoks lõppes see asi viimastel võistlustel räige peavaluga laval, samas vorm oli ikka vesine… Dieediaegsetest hormonaalsetest probleemidest  ma ei hakka rääkimagi- ka neid oli tüdrukutel, samuti mul endal. Seega kui ikka ka need nö naiste asjad ära jäävad ja enam tagasi ei tulgi, tasuks ka mõelda sellele- et kumb on nüüd tähtsam, kas ülimadalal kaloraazhil tiksumine võistluste jaoks või võimalus tulevikus mitte kunagi emaks saada.

 

Selge, et võistlussport ei saa ja ei peagi olema 101% tervislikkus etalon nö tavainimese mõistes, kuid võistlusdieet kui selline on ju lühiajaline ettevõtmine ja ka siisei saa ja ei tohiks väga ekstreemsustesse sattuda.

 

Nii et tubli, Helena, ilus eeskuju!

 

Aitäh! ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Natukene ongi jäänud mulje, et mingeid asju tehakse “sest alati on tehtud” või “teised ka teevad” jne. Mõtlemata, kui palju sellest tegelikult ka nö võitu saadakse ja mis “lõivuga”.

4 hours ago, whiteheadsmatter said:

 

Eks seda, et Helena jxuab finaali oli oodata 

Mina aga vaatan pilte ja videot ja oleks vabalt andnud Helenale teise koha ja tydruk number 4 pannud kolmandale – jah, poseerimine oli suts nxrviline.. aga tema tagumik oli nii vahva ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_happy.png” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Koht nr. 2 – I don’t understand anything about bikini fitness I guess..  nr. 1 oli txesti vximas  

Jxxme ootama, mis Marbella toob – edu ja vxga tubli oled! 

 

 

 

Nii palju kui ma olen nüüd võistlustel käinud ja neid publikust vaadanud, siis videod ja pildid ei anna kunagi seda pilti edasi, mis kohapeal kohtunikele avaneb.

Samuti mahtus kogu top 4 kui ma ei eksi siis vaid 4 punkti sisse, mis tähendab, et oligi väga võrdne ja need kohad jagunevad paljuski esmamulje ja isiklike eelistuste alusel. Otsuse vaagumiseks just palju aega pole. 

Sellega aga nõustun, et esimene koht oli supper ja uhke tema kõrval seista.

Esmaspäeval ja uus nädal käes, tundub kuidagi asjakohane midagi kirjutada ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Tegelt ega midagi väga muutunud ei ole- võtsin terve eelnenud nädala väga rahulikult, tegin jõusaalist 1 puhkepäeva ja 1 jõutreeningu asendasin hoopis 2 tunnise rattasõiduga- see ju minu vana armastus, enne kui fitnessi armusin ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> ja lubasin paar menüüvalist toidukorda. See muidugi ei tähenda, et need toidukorrad kaloraazile täies mahus juurde tulevad aga ilmselt natukene üle läks ikka… 

Kaal ja vorm on püsinud vaatamata igasugustele “kõrvalekalletele” peale Hispaaniat seal kus oli ka enne reisi, ehk siis kuskilt midagi “kaduma” pole läinud.

Keha ja vaim on ka kenasti puhata saanud. Sellise kuuaja pikkuse pausiga muudmoodi ei saagi, vahepeal tuleb lihtsalt kergelt järele anda ja puhata… peab vaid valvel olema, et väga “lappama” ei läheks nende järeleandmistega ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />  Eks võistlejad teavad, millest jutt….

Nädalavahetusel osalesin veel Mai Jooksul (mis on mei kollektiiviga juba iga-aastane traditsioon). Vigastuse kartuses siiski oma rekordit lööma ei läindu ja kulgesin rahulikul 7km pikkuse raja läbi (eelmine aasta oli aeg 29 min, see aasta 39min).

Kes seal osalenud on, teab millise massiga seal tegemist on ja pressimist ja teepervel jooksmist omajagu.

Mõtlesin, et parem jätan selle “aja jooksmise” mõneks teiseks aastaks ja pigem lähen ilma vigastuseta koju. Ilm oli muidugi fantastiline ja joosta ju sellega mõnus.

Tänasest lülitasin programmi tagasi hommikuse 30 min kerge kardio-treeningu mida teen tühja kõhuga ja otse voodist. Kuskil 2. km läheb uni ka üle ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Kahjuks ilm oli oluliselt jahedam ja terve tee sadas vihma, aga mind see juba ei takista. 30 minutit on nii lühike ots ka et möödub vilksamisi.

Teise 30 min teen õhtul peale jõutrenni saalis.

Enda motiveerimiseks valmistasin ka uue kalendri- mind ikka aitab see väga- naljalt ükski rist tegemata ei jää ja kleebitud on see koos piltidega loomulikult kööki, külmkapi uksele ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Vahepeal käisin ka poodides, ostsin kõik lavameigi jaosk tarviliku ja läbisin kiirkoolituse- nüüd pole muud kui ise kätt harjutada ja usun et saan Marbellas hakkama küll!

Hooaega, dieeti, ettevalmistust jne on jäänud veel vaid 2  täisnädalat ja siis veel mõned loetud päevad peale ja ongi aeg jälle kohvreid pakkima hakata.  

Lõppu üks koogi pilt- retsepti leiab minu instast- rabarberi kohupiima kook, suhkruvaba nagu mulle meeldib ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Ja mõnusalt päikseline lõunasöök rõdul koos tütrega. Kausis hetke absoluutne lemmik- põhjaks jääkapsas jogurti, küüslaugu ja dijoni sinepi kastmega, peale kergelt Gheega praetud köögiviljad (paprika, suvikõrvits, seened) ja kana. Lihtne, kiire, toitev ja maitsev ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Mitte et siiani oleks motivatsiooniga probleeme olnud aga täna postitati hunnik pilte Em-lt ja noh…

nüüd on küll selline tunne et võiks veel vajadusel 2 kuud hooaega jätkata ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Minu pikkuse finaal algab 2:26:30 (kõik eelnevad voorud jooksvalt eespool)