HelenaMangFitness.com

2 hours ago, Helena Mang said:

Bikiinid olid tublimad aga vabalt eest seis on ikka see kus nii mõnedki ei suuda peale peakohtuniku mitut märkust oma puusi otseks keerata…

 

Tere Helena.

Üldiselt olen kõigega nõus, mida võistluse kohta ütlesid, aga… me ei tohi ära unustada, et kõik need imekaunid tüdrukud olid laval esimest korda. Tegid oma unistust teoks. Igalühel neist oli oma treener, kes pani nad poseerima just niimoodi nagu ta poseeris. ja kui kohtunik teeb üks kord märkuse ära, siis aitab küll. Ilmselgelt ei mõjunud ka teine ja kolmas märkus, kuna tütarlaps lihtsalt ei oska teistmoodi seista. kas on vaja selle kallal siis niikaua võtta? EKV-l või EMV-l jah, aga algajate võistlusel. kamoon. Pigem pangu siis veidi kehvem koht, aga ähmi täis, hirmunud ja kartlikku tüdrukut mitu korda “korrale kutsuda” tundus kergelt nagu lavakiusamine.

8 hours ago, Helena Mang said:

Tore, kui tekib mingi diskusioon ka vahelduseks ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Esiteks- 100% ei olnud kindlasti kõigil treenerit, see on fakt ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

 

Mis puudutab aga poseerimisse- siis reeglid on reeglid. 

Need ei ole niisama kirja pandud, oled juunior või seenori, kehtivad kõigile ühtmoodi. Kui raske on endale 4 poosi selgeks teha? Kui ikka on mustvalgelt kirjas et on 3-4 või 5 sõrme näha siis nii ongi, mitte ei ole käsi rusikas jne jne.

 

Kas kujutad ette, et noored lähevad kaugust hüppama ja kuni x aastastele andestatakse pakule astumine? Vaevalt.

 Seega leian et 2x ütlemine on igati õigustatud, äkki esimene kord ei kuulnud või ei saanud aru? ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Aitähh vastamast ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Ma jään ikkagi erinevale arvamusele ja loodan, et kohtunikud ei unusta ka inimlikku poolt. Publiku seas oli seda väga ebamugav vaadata. Mida ma öelda tahan, võistlejana, on aga see, et kui sa oled ikkagi mingi poosi “enda arvates selgeks saanud”, siis käskluse peale seda muuta on väga raske…eriti kui oled sabinas.

Mis põhjusel on algajate võistlus nii mega reglementeeritud üldse? 3-4 aastat tagasi oli ka Lõuna-Eesti karikavõistlus ikkagi ALGAJATE võistlus. Aga 2015 a, kui oli Lõuna-Eesti karikas ja noormehel olid rannafitnessi püksid liiga lühikesed ja meest ei lastud lavale. 

Kutt tuleb kuskilt Rakverest, pere on kaasas, kolm kuud dieeti seljataga ja üks kohtunik võtab õiguse inimest mitte lavale lubada, kuna on reeglid. Ma kordan, me räägime ikkagi algajate võistlusest. See võistlus ei lähe mitte kuhugile kirja, selle eest ei saa punkte jne….igatahes olid mul endal kaks paari rannafitnessi pükse kaasas ja andsin mehele enda omad ja sai lavale…aga kui mind ei oleks olnud? 

Läksin teemast kõrvale, kuid tahtsin meelde tuletada, et on reeglid ja on “reeglid”. Kui selliselt võistluselt inimlikkus ära võtta, siis see on kriminaalne ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

2 hours ago, Helena Mang said:

Seda pükste lugu oskab vast keegi teine paremini kommenteerida

 

Ei ole ühelgi võistlejal Eestis mitte ühelgi võistlusel võistlemata jäänud liiga lühikeste pükste tõttu

1 minute ago, a n d y said:

Ma ju kirjutasin, et kui MUL ei oleks olnud kahte paari pükse kaasas, siis oleks….

 

Kristjan Salundi- 2015 Lõuna-Eesti Karikavõistlused. Püksid vale pikkusega, ei saa võistelda. Andreas laenas pükse, sai võistelda.

Sander Kikas- 2015 EMV. Püksid vale pikkusega, ei saa võistelda. Andreas laenas pükse, sai võistelda.

 

…ja üks tüüp, kelle nime ma ei mäleta ka 2015 Lõuna-Eesti Karikal ei lubatud võistelda, aga lasi kellegil tuttaval püksid sebida “õige mõõduga”. kui vaja, võin ka tema nime kuskilt välja sebida.

 

Andreas, kõikidel sportlastel kellele mina isiklikult märkuse olen teinud, olen palunud hankida endale uued püksid ja kõik on kas hankinud või kui ei, siis samal võistlusel endiselt mitte määruste-päraste pükstega võistelnud. Järgmistele võistlustele on saabutud õiges stiilis ja pikkuses pükstega. Väga tore, et sinul kohusetundliku sportlasena on kaasas 2 paari pükse ja mõlemad määrustepärased. Oled selle koha pealt väga suureks eeskujuks teistele sportlastele.

Reeglid on reeglid, siin väikeses riigis vaatame me tihti neile läbi sõrmede. Kõik märkused oma koduvõistlustel on peaasjalikult selleks, et välismaale sõites sportlasel probleeme ei tekiks ja kellelgi seetõttu võistlemata ei jääks, et “oma riigi kohtunikud pole öelnud”. Varsti on Läti Lahtised Meistrivõistlused, kuhu meie koondis väga suure osalusega sõidab. Selleks ajaks peaks olema kodutöö 100% tehtud, sest seal läbi sõrmede ei vaadata. 

Kellegi eesmärk pole sportlastele liiga teha ja mul on väga kahju, kui sina seda tunned.

Algajate võistlus jah, aga siiski oli see võistlus ju nii “päris” kui veel olla sai – polnud ju mingi külavõistlus ja arvestama peab ikka kõikide reeglitega – kaasaarvatud dopingukontrolliga!

Hobi või mitte, siiski õpime ju juba lapsest peale, et ilma mängureegleid teadmata ei ole võimalik edukalt mängus osaleda ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />.

Ma arvan, et suurem osa laval käinud algajaid valmistus selleks võistluseks ja see oli ikkagi tõsiseltvõetav võistlus, mitte mingi naljategemine. Reaalne ja esimene samm ning vormikontroll Eesti karikavõistlusteks. Ja kui teadmatusest võetigi sisse poos, mis uute reeglite järgi ei ole enam õige, siis oli õnn ja veel viimane hetk selle mõistmiseks – jõuab teha vigadeparandust ja poose lihvida.

Ja alati ei ole asi selles, et pole võimalik lubada poseerimise õpetajat – alles veidi rohkem kui nädal tagasi olin Egle seminaril, kus nii mõnigi neiu ei olnud valmis “turvalisest” poosist, ka peale korduvat selgitamist – see ei ole lubatud, loobuma. Seetõttu ongi hea, kui ka algajate võistlustel ei vaata kohtunikepaneel sellele läbi sõrmede. Reeglid on kõigile samad!

Ja tõesti, reegleid ole ju liiga raske leida: http://www.ifbb.com/rules/ (kaasaarvatud nõuded bikiinilõikele ja kingadele)

Ma ei saa nüüd aru sellest, et “algajate värk, lase olla – nuuks nuuks olen väike ja kõik kiusavad mind” jutust.

On olemas reeglid, mida peab järgma. Ja siinkohal peaks kogu teema ka lõppema.

Kõik inimesed, kes on kunagi mingist asjast osa võtnud, on olnud algajad. Esimene jooksuvõistlus, esimene pallivõistlus, esimene olümpiaad – mida iganes. Sul on olemas omad juhendajad ja/või treenerid, kes abistavad ja selgitavad sulle asju. Või järsku hakkame tegeme “algajate võistluseid” ja laseme lihtsalt lati alla? Korvpallis tehti põrgatamat viis sammu – ah lase olla, ta esimest korda sai pingilt väljakule ja anname andeks. Jalgpallis tuli väravavaht ja võttis poole väljaku pealt palli kätte – pole hullu, tal alles teine mäng – õpib alles. Matemaatikaolümpiaadil jäi spikerdamisega vahele – ta alles viienda klassi laps ju, eks ehmatas ära ja ei tulnud õige vastus meelde – ei pea kohe siis võistlustelt eemaldama. Või et “noh, jäi esimest korda dopinguga vahele – ärme siis kohe hakka medalit ära võtma”. Või tegemist oli nii nõrga ainega – ärge nüüd jamage, oleme sõbrad edasi. Laseks paar meest ka naistega lavale, sest noh… uued ikka ja on seal siis nii suurt vahet üldse? Või et tuleks järsku lavale T-särgiga, sest “ma olen uus, ma ainult jalgu treenisin ja tegelikult ma keha kardan näidata”. Olümpial on 50 kilomeetri käimises inimesi natukene enne finishit maha võetud – kas see on õiglane? Ei ole, aga sohki ka ei ole ju ilus teha – ka teadmatusest mitte.

Kui sul pole juhendajat või treenerit ja otsustad asja teha oma käe peal, siis pead olema ka piisavalt kõva inimene, et kõik nüansid välja uurida. Sa tegeled alaga aastaid ja asja finish kui selline toimub laval paari minuti jooksul – KÕIK SINU POOLT LAVAL TEHTAV kajastub ka reaalselt lõpphindena. Pooside võtmine ja hoidmine on siin KÕIGE TÄHTSAM ASI ÜLDSE ja teile ei meeldi, kui kohtunik juhib tähelepanu sellele, et sa teed asja valesti?

Kui ma jätaks katki kõik asjad mida ma teen, sest ma teen midagi valesti, siis ei jõuaks kuigi kaugele. Ma olen osalenud erinevatel võistlustel (küll kahjuks mitte kulturismi ja fitnessi omadel) ja iga sõrmelõikamisega sa õpid asju juurde. Kuhu panna nimi, kellele maksta raha, kus ööbida, kuidas sinna saada, mis on vaja kaasa võtta… Kui sa mõtled, et “algajate võistlustel” oli raske, siis valmista ennast ette kui sa “päris” võistlustele jõuad – või veel parem, kui sa välisvõistlustele lähed.

MINU kui võistleja huvi on uurida välja asju, kas kus kuidas ja millal. Kui registreerimine algab kell 10 ja lõppeb kell 11, siis kell 13 kohale tulla ja loota et sind ilusate siniste silmade pärast siiski kirja pannakse on ebaaus kõigi TEISTE suhtes, kes olid õigel ajal kohal. Samamoodi, kui sul on ette nähtud poos, siis võttes poosi teisiti sa lood endale ehk tugeva eelise teiste suhtes. Reeglid on reeglid ja keegi alla ei lase selle pärast et “ma olen esimest korda“.

Teisena siis punkt et “mingite reeglitega ollakse karmid ja mingitest libisetakse üle”. (Pea)kohtunik olla on raske. Sa jälgid kõiki asju mis võimalik, kuid midagi jääb ikka märkamata. Tõenäoliselt pea enamus inimesi on istunud teleekraani ees ja karjunud, et kohtunik tuleks seebiks keeta. Ja pooside puhul antud võistlustel võistlejad ikkagi korrigeerisid ennast – või kui mitte, siis käis lavakohtunik neid abistamas. Kõike lihtsalt ei näe. Ka abikohtunikud mitte. Ja kõike nähtut ka ei öelda kõva häälega mikrofoni. See, et paaril korral võistlejatel kästi oma poosi parandada – selle kõrvale võiks vabalt lugeda tõenäoliselt paarkümmend muud korda, kui see tegemata jäeti. Kõike ei nähta ja kõike nähtut ei öelda. Ikka saab keegi pallimängus küünarnukiga ribidesse või jalkas taotakse kossi. Selline on mäng. Mängi kaasa, ära virise ja kui sa oled piisavalt hea siis küll lõpuks tuleb ka sinu aeg. Teine variant on muidugi püss võssa visata ja öelda, et “tegelikult oli mul kõigist parem vorm, aga mind lihtsalt kiusati ja see on täielik onupojapoliitika ning kõik kohtunikud olid teise võistleja poolt sest nad olid ära ostetud ja tegelikult mul hommikul pea valutas ja sõbranna lapsel suri kilpkonn ära ja see on nii tobe ala, et ma enam sellega elusees ei tegele.”

Kriitika vastu ei ole mul midagi. Ta on tihti edasiviiv jõud – vähemalt inimestel, kes julgevad tunnistada oma vigu. Ja tagantjärgi on muidugi imelihtne näidata puudujäämisi. “EKFL lehel ei ole poose üleval ja reegleid on raske leida”. Selline jutt võiks ehk tulla välja kuskilt ametlike kanaleid pidi enne võistlusi või üritusi, mitte peale üritust ja vihjata et selle taha nüüd see võit läks. Või et “kõigil ei olnud häid treenereid, kes ise oskaks ka seda asja nii hästi” – ma arvan, et ükski võistleja ei ütleks siinkohal abist ära, nii et järsku prooviksite siis ise kätt võistleja treenerina? Mitte et tahaks halvasti öelda, aga kõigil on piiratud hulk tahtmist, jaksu ja ressurssi (nii ajalist kui rahalist), mille arvel sa saad inimest aidata ja mis mahus. Et kas ma olen hea treener, kui ma sebin oma hoolealusel kõik jamad kaelast ära (alustades sellest siis, et enne võistlusi käin tal ehk kodust läbi ja pakin tal võistluskoti ja lõpetades sellega et enne lavale minekut ma küsin et “käisid ikka pissil ka ära”) – või jätaks mingid asjad ka võistlejate enda südamele?

Minuteada korraldatakse juba aastaid suvel üritust FitCamp, kus on alati olnud kesksel kohal ka poseerimine – lisaks veel hulganisti võistlustarkust alustades dieedist lõpetades grimmimisega. Ole aus enda vastu ja küsi endalt küsimus – kas ma tegin kõik enesest oleneva, et ennast võistlustel hästi esindada? Või oleks saanud ma kuskilt veel rohkem pingutada/uurida/tegeleda?

“Pealtvaatajana oli piinlik….” Kamoon.

Liiga pikk jutt. Aga korra aastas võib.

Väga vürtsikate näidetega kirjeldatud “kommentaar” inimese poolt, kes kutsub ennast “God himself”’iks. Aplausi koht.

Algas kogu see teema sellega, et ma nimetasin lavakiusamiseks seda, kui kaks või kolm korda inimest korrale kutsusti, kuid nüüd on sellest tehtud teema, nagu me siin ajaks reeglitevastast teemat.

Erinevalt väga austatud härra Rebasest olen mina laval olnud ja üritasin tähelepanu juhtida sellele, et “kui inimene on mingi poosi enda arvates selgeks saanud”, siis seda muuta on raske. Et kui esimene kord võistleja ei oska midagi muuta, siis ei tee ta ka seda teine kord, sest ta on niimoodi õppinud. Seda, et kohtunik asjadele, mis on vajaka tähelepanu juhib- see on elementarne.

Ka Esta ja Atsi kommentaarid olid minuarvates kohased, kuid mingil põhjusel härra Rebane lajatab kohe relvaga ja üritab selgeks teha, et see ei ole meie asi kommenteerida.

Tekib küsimus, milleks see foorum on? Me arutlesime ja Rebane tuleb otseses mõttes relv käes, et omasid kaitsta. uskumatu. Sellised inimesed ruulivad siin meie fitnessitiiki ja töökaaslased kohe plaksutavad järgi. Eleri vähemalt suutis siin foorumis jääda viisakaks ja arutleda normaalselt.

Ei ole ime, et siin ei julge enam keegi midagi kommenteerida ja fitness.ee portaal on üsnagi surnud koht.

Ma juba tean, et kohe saan uue nähvi heiti, kuid sõbrad – SELLINE SEE ASI SIIN KONNATIIGIS ONGI. ON ÜKS GRUPP INIMESI, KES KÄSEB, POOB JA LASEB!