HelenaMangFitness.com

This topic has 170 replies, 26 voices, and was last updated 7 years, 1 month tagasi by Helena Mang.

Viewing 15 posts - 136 through 150 (of 171 total)

← 1 2 3 … 9 10 11 12 →

Autor

Postitused
juuni 28, 2017 at 9:35 e.l. #391821

Helena Mang
Member

Üks tähtis uudis jäänud mul märkamata….

KULTURISMI JA FITNESSI KARIKAVÕISTLUSTEL VÕETUD DOPINGUPROOVID OSUTUSID NEGATIIVSETEKS

Eesti Kulturismi ja Fitnessi liit ja SA Eesti Antidoping viisid 29. aprillil toimunud Eesti karikavõistlustel kulturismis ja fitnessis läbi neli võistlussisest dopingukontrolli.

Kõikide testitud sportlaste dopinguproovide analüütilised tulemused olid negatiivsed. Testitud sportlased olid Helena Mang, Anu Ruutu, Stanislav Jagutkin ja Meinart Möls.

http://www.kulturism.ee/uudis/5/0

Mitte et ma ise oleksin testi pärast kuidagi “pabistanud” või tulemus kuidagi üllataks… pigem jagan seda uudist nendele kõiketedjatele kes pasundavad, et kõik edukad on patused. Muiudugi, ei tähenda see, et neid patustajaid poleks, aga mina ei ole üks nendest ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Üldiselt aga oskan soovida rohkem pühendumust ja vähem juttu ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

EKV 2017 Kevad

juuli 4, 2017 at 1:39 p.l. #391846

Helena Mang
Member

Viimati kui siia midagi pikemalt kirjutasin sai soovitud ilusat jätkuvat suve, mida aga pole on suvi ….. ootame edasi ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Pildid: Jüri Kartul

Kuigi kui täiesti aus olla siis ma olen juba paar aastat olnud sellise reserveeritud suhtumisega, et kui ilus ja soe on on pigem positiivne üllatus- kuidagi harjunud juba et neli aastaaega ja 3 kuuma suvekuud jutti jäävad lapsepõlve… kirjutan nagu pensionär ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Ilma juurest aga tagasi sportliku elu juurde, sest just seda ma siin blogis kajastangi.
Paramparaaa trummipõrin- alustame see nädal pidulikult KOLMANDA hooaja ettevalmistustega.

Uskumatu, kuhu see aeg küll kaob?! ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Pilt: Mikk Jürisson

Tegelt ega see ettevalmistusperiood ei tähenda muud kui seda, et äratasin MFP äpi ellu ja jälgin tähelepanelikult kaloraazi. Toidud on mul suhteliselt samad koguaeg, lihtsalt aegajalt saab kõrgemal kaloraazil olla ja siis tuleb jälle allapoole liikuda.

Kui eelmine kord alustasin u 16 nädalat enne ja +6kg kandist siis seekord on parameetriteks 12 nädalat ja u +4 kg. Kõik ikka räägivad imepärasest “goal weight”ist aga endale ma kunagi seda kivisse raiunud pole, nii ka seekord. Iga hooajaga on lihasmassi rohkem ja sama numbrit taga ajada ei saa. Kõige tähtsam on ikka peegelpilt. Kaalun hetkel 58 ja septembri lõpuks tahaks näha kaalul u 53,5-54kg. Aga see on puhtalt orientiir.

Esimeseks linnukeseks saab olema Arndol Classic Europe, mis toimub Hispaanias, minu võistluspäev on 24.09.17

Treeningud on hetkel keskmises mahus, lisa kardiot ei tee, 5x nädalas jõusaali. Ilmselt mingi hetk tõstan aktiivsust kui vaja asjade käiku kiiirendada. Elame näeme, kõik ettevalmistused on erinevad ja ootan huviga, et näha, milliseks kujuneb see. Iga kord targem, tunnen keha rohkem ja samuti on seda sisemist “paanika-jaanikat” vähem. Mida rõõmsam meel, seda kergemalt see aeg möödub!

Kaloraaz on tagasi 1800 peal ja hullult isutab hetkel kõik värske, vahepeal ei taha külmkapi uks kinni minna… õnneks seda värsket jagub sinna kaloraazi korralikult, süsikad 200g kandis ja kõht täis, meel hea ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Postitan ikka instagramis oma toite- palju storys, osad ka seinal nii et kel huvi, võib pilgu peal hoida.

Link

Isuäratava toortatra müsli retsepti lisasin ka hiljuti sinna

Aga ega siin pikka juttu seekord ei olegi, enamus ilmselt veel ei valmistu kuna Eestikad alles Oktoobri lõpus, aga kui on uusi tulijaid ja põletavaid küsimusi seoses võistluste/ettevalmistuse/bikiinide jms siis andke märku, heameelega puudutan ka blogis neid teemasid. Üksjagu vastan ka privaatselt aga kui siin kirjutada, on kasu suurem.

Seniks aga kõik, rühime vaikselt eesmärkide poole edasi! ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Pilt: Mikk Jürisson

august 9, 2017 at 12:46 p.l. #391960

Helena Mang
Member

Tean, et pole sada aastat bloginud ja enne kui selleni jõuan on üks teade võistlejatele, kellel on kodus kasutatud kuid korralike võistlusbikiine….

Seoses minu uue ametiga Fitshopis, kus alustasin sellest nädalast müügi- ja turundusjuhina –
Plaanime Telliskivi Fitshopi (Telliskivi tn 51) tekitada võistlusbikiinide komisjonimüügi nurga ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Bikiinid ripuvad Fitshopi Telliskivi tn poes, kus on ka proovimisvõimalus.

Vaatamas saab käia poe lahtiolekuaegadel (E-R 9-17ni).

Arveldamine sularahas ja vahendamise eest sümboolne tasu 10% müügihinnast.

Esimesed bikiinid panen peagi poodi (enda omad) ja ootan huvilisi proovima. Pakkumises on tumesinised korvidega, lillad Freydised ja vaarikaroosad Sallut (kolmnurkadega) bikiinid.

Kui oled huvitatud ka oma kasutatud võistlusbikiinide müümisest läbi Fitshopi, siis palun kirjuta mulle Helena@fitness.ee

august 15, 2017 at 12:51 p.l. #391953

Helena Mang
Member

Hei hei!

pildid Jüri Kartul

Vahepeal on sujuvalt kuskile 6 nädalat kadunud ja kui viimati kirjutades oli 12 nädalat hooaja avalöögini siis nüüd vaid 6.

Seoses suve, rohkete ürituste/reiside, puhkuste ja töökoha vahetusega on meelel olnud kõik muu kui võistlusettevalmistus.

Olen alates augustist ametlikult Fitshopi peres, nagu juba eelnevalt mainisin- alustasin müügi- ja marketingi juhina. Töötasin eelmises firmas 7 aastat ja ilmselt oligi õige hetk vahetust teha. Esiteks ei leidnud ma ühtegi põhjust pakkumisest keeldumiseks, teisalt on Fitshop juba pikemat aega mulle “pere” eest olnud, seega oli see vahetus väga loomulik ja orgaaniline. Kordagi ei tekkinud tunnet, et oleksin uuel toolil või uuel ametikohal ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Kollektiiv on väike ja tore ning see on nii värskendav peale suurt korporatiivset firmat- mõtled ja teed ja vahel ei olegi 10 eri konksu, allkirja ja kinnitusringi.

Tagasi aga ettevalmistuse juurede. Esimesed 2-3 nädalat sai veel juuli alguses natukene “libistatud”, et aega ju on ja pole nii hull seis jne jne- ja üks hetk vaatasin kalendrisse ja sain aru, et aega enam ei ole ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Aeg ikkagi rangemalt hakata oma ette antud päevasest kaloraazist kinni pidama. Selge on see et ükski üleliia söödud õun kedagi paksuks ei tee, aga kui pidevalt üle kaloraazi lasta siis ei teki stabiilset kaalulangust.

Kolmanda hooaja puhul on positiivne see, et kõik on juba nii tavaline ja normaalne- ei saa muu elu kõrvalt otseselt arugi, et ettevalmistus käib. Jah, kohvikus veinitamas ei saa paraku käia aga üldiselt see ei kuulu mu päevakavva ka võistlushooaja välisel ajal ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Igasugused “esimesed” täiesti puuduvad, elan oma tavalist elu, lihtsalt piiran kergelt kaloraazi ja vajadusel tõstan aktiivsust.

Liigun ikka trajektooril kodu-töö-trenn-kodu ja iga vaba aja pühendan iseendale ja perele. Nüüd kui võistlused hakkavad aina lähemale jõudma, on aeg vinti peale ka keerata. Ehk siis range treening ja toitumiskava, rõhk trennil, toidul, vee tarbimisel, unekvaliteedil ja no stress olekul ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Toit peab olema karbiga kaasas ja koosnema koostisosadest, millel on võimalusel minimaalselt koostisosasid ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Ehk köögiviljad, marjad, puhtad piimatooted jms valdavalt.

Kui rääkida negatiivsetest külgedest siis iga ettevalmistusega tunnen, kuidas keha aina rohkem kohaneb, kohaneb kardioga, kohaneb madalama kaloraaziga. Hooajad on aasta peale nii laiali laotatud, et kui tahta tervet aastat kaasa teha jääb “vaba aega” ühe ettevalmituse lõpu ja teise alguse vahele tervelt 1 (!) kuu. Aga olin kindlalt otsustanud ka sügishooajal kaasa teha seega- väga ei vaeva oma pead, pigem peab võtma seda kui partamatust.

Enne esimest hooaega oli mul kõige pikem ettevalmistus, otsustasin praktiliselt lavavormis olles Mai kuus et lähen Oktoobris lavale (aega üle 5 kuu et teha minimaalseid korrektuure), nüüd aga tahaks igal võistlushooajal mingit edasiminekut näidata ja paraku madala rasva% peal tiksudes seda ei tee. Ja kui hooaegade vahed nii lühikesed…. Ehk siis pidevalt ongi õhus igipõline dilemma- kuidas põletada palju rasva, minimaalse aja ja lihaskaoga?! Kuidas kasvatatada võimalikult palju lihast minimaalse aja ja rasvakogumisega? ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Sellest kõigest järeldangi, et teha kaasa 1 hooaeg- ei ole minu hinnangul eriti keeruline. Kuidagi ikka lavale jõutakse (ka vahendeid valimata paraku) aga minna sealt edasi ja veel ja veel tagasi tulla, kasvõi 20 korda- müts maha nende ees, kes suudavad!

Selge on juba minu jaoks see, et detsembris peale MM alustan ühe korraliku tagurpidi dieediga sest neljandat enam siia otsa ei pane, vähemalt mina mitte- mu reaalsustaju on tervise osas veel liialt kõrge. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Kui teha kaasa vähem võistluseid või kui hooajad oleksid kompaktsemad, oleks võimalusi ilmselt ka rohkem hooaegi järjest võistelda- eks see on individuaalne ka, kellel keha kui kaua koostööd teeb, hetkel aga nende minimaalsete hooaja vahedega ei suuda keha piisavalt taastuda.

Aga, et see jutt nüüd väga negatiivseks ei läheks ära siis tegelikult on hetkel asjad OK ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> vorm läheb vaikselt paremaks iga päevaga. Kui ma ei oleks võistleja siis oleksin oma figuuriga 7 taevas, paraku lavavormini on veel nats minna…. Aga motivatsiooniga on mul tavaliselt väga probleeme ei ole, kuna lõpuks on see mu enda tahe lavale jõuda ja head vormi teha. Hetkel lihtsalt on iga päev loetud ja ei saa nautida enne võistlusi “lõdvemalt” võtmist, põhjusel et vorm juba varakult käes….

Trenni teen enamasti 6x nädalas, 2x päevas. Kerge jooks hommikul enne hommikusööki ja jõutreening peale tööd. Saalis veedan u 1h ja teen kiirema ja intensiivsema, et saaks kiiremini koju ja mingi vaba aeg ka jääks ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Kui ilmad lubavad siis ikka vahetan saalitrenni ratta, jooksu, tennise vastu. Hoiab meele rõõmsana ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Esimene planeeritud võistlus on:

24. septembril Hispaanias toimuv Arnold Classic

Edasised plaanid on:

Lahti Ben Weider

Eestikad

viimaseks jääb Det. alguses

MM mis seekord toimub Prantsusmaal.

Uued Freydise bikiinid saabuvad järgmisel nädalal ja varsti otsin kingad välja. Kes vanade bikiinide vastu huvi tunnevad siis tulge Telliskivi Fitshopi vaatama, olen isegi tööpäevadel enamasti kohal.

Igaljuhul soovin kõigile edu ettevalmistustes, rõõmsat meelt ja pidage meeles, 9 korda mõõda, 1 kord kärbi (kaloraazi) ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

september 5, 2017 at 1:40 p.l. #392080
Helena Mang
Member
Tere sügis, september!

Ja ongi vaid umbes täpselt 2,5 nädalat avavõistlusteni. Juba nii vähe et võib isegi hakata päevi lugema – 18, 17 ….

Viimased nädalad on väga tihedad olnud- saatsin lapse uude kooli, “panin” sõbranna mehele ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> jne jne.

Uus töö, trennid, kodune elu- üleliia palju aega just ei jää ja päevad kaovad käest- äratus on 6.00 ja uuesti voodisse jõuan 23 ajal, niisama olemise aega ikka väga minimaalselt…. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

See ettevalmistus on ühtpidi läinud väga kiirelt- teisalt üle kivide ja kändude.

Kui eelnevalt on mul kaal langenud suhteliselt stabiilselt siis seekord armastab ta langeda keskmiselt vaid 1 kord 1-2 nädala tagant.

Ehk siis enamuse ajast on kaal paigal ja kui kukub siis kolinaga. Ja siis jälle seisab. Ülejäänud ajal tuleb lihtsalt süda kõvaks teha ja oma asja ajada. Selline kaalulangetus soosib kõvasti ülemõtlemist ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Üldiselt olen selles vallas keskmiselt kõrge valulävega aga eks minulgi tuleb neid hetki ette kus mõtlen et nonii- midagi oleks vaja muuta…. Kuigi alati ei olegi vaja midagi muuta vaid lihtsalt ikka sama asja samamoodi edasi teha.

Eelmine nädalavahetus tegin ühe viimase ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> suurema ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> söömise- kõlab naljakalt, eksole ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Tõstsin süsisvesikute arvelt kaloraazi tublisti üles- et keha ja peaasjalikult ka pead laadida- tavapärase toiduga (kaerahelbed, pasta, mesi, rosinad jms) ning tulemuseks sain järgmiseks hommikuks +2,5kg, seda siis umbes täpselt 4 nädalat enne võistlust ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Aga tunnen juba oma keha nii hästi, et suurt paanikat ei tekitanud (väikse ikka ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />), kõik läks ilusti maha ja rohkemgi veel. Lihstalt see võtab minu puhul aega ligi nädal- selles tulenevalt et tean täpselt, kuidas mu keha toimib ajastasin ka selle 4 nädalat enne võistlust. Nüüd edasi lähen ilma kaloraazi tõstmata- seda kuni esimeste võistlusteni välja.

Üldiselt pooldan seda, et söön aegsasti kõhu normaalsest toidust täis, kui see defitsiidist tulenevalt näiteks nädal enne võistlusi murdun…

Hetkel olen vormiga jõudnud sellesse kõige magusamasse ossa- kui mingi periood on selline, et teed ja teed ja mittemingit tulemust ei näe, siis pragu on just see, et iga -100g on peeglist selgesti näha (endale loomulikult)- iga hommik on hea uusi “jooni” avastada ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Kaalu oli täna 55.9- iga hooaeg jääb lavakaal kõrgemaks.

Sain nädala alguses ka uued bikiinid Freidyselt kätte- valikus on 2 erinevat värvi- ühed muru/metsa?! rohelised (forest green), nagu ennegi kandnud- lihtsalt uued lõiked. Teised on seekord türkiis-sinised.

Nüüd pean vaid otsustama veel, millised panna Arnoldil lavale- kategooriad tulevad ilmselt suured (tegemist on ülemaailmse võistlusega ja registreerida saab igast nurgast) seega on suhteliselt (!) ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> oluline kohe välja paista ja massi mitte sulanduda.

Sõidan ära juba 21. septembril ja võistlus ise minu pikkusele on pühapäeval, 24. septembril.

Täna pandi üles ka nimekiri teistest Eesti võistlejatest kes sinna sõitmas on- rõõm näha, et meid on nii palju ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Edu kõikidele lõpusirgel!
1. Liis Rosenthal bikini fitness kuni 158cm
2. Jana Teder bikini fitness masters ja bikini ftness kuni 172cm
3. Reet Reimets bikini fitness kuni 169cm
4. Helena Mang bikini fitness kuni 166cm
5. Mariliis Mia Top bikini fitness kuni 162cm
6. Janika Aavamägi bikini fitness kuni 162cm
7. Michael Carret classical bodybilding 178cm 90 kg
8. Michael Peterson bodybilding 178cm 90 kg
Lõppu toidupilte ka ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />
september 13, 2017 at 12:53 p.l. #392120

Helena Mang
Member

No noo nii noo nii umbes 10 päeva võistlusteni ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Hurraa!

Mis põhiline, muuhulgas toimuvad need mu lemmik riigis Hispaanias kus veel võrdlemisi soe ka

Kui keegi küsiks mult seda imelist valemit, kuidas muretult dieeti pidada siis ma vastaks, et vaheta töökohta ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Viimane kuu on möödunud nii kiirelt, et praktiliselt ei saa arugi, et ettvalmistus hakkab lõppema.

Kõik toimub autopiloodil- toidud on kaaasas, kella 9 hommikul saab 9 õhtul nii, et ei märkagi. Päevad nädalad mööduvad- positiivne on selle juures see, et asjade ülemõtlemiseks, tühja kõhu tundmiseks või väsimuse kurtmiseks ei jää just aega.

Alles mõni päev tagasi sõbranna küsis, et kuidas vaim vastu peab- nonohh mis mõttes vastu peab?! ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> hooaeg alles poisike, ehk pole veel ju alanudki ja selles osakonnas on asjad küll võrdlemisi hästi ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Jah, eks minulgi on aegajalt väsimus, kõht tühi ja kipun asju üle mõtlema- õnneks küll suhteliselt harva ja siis on mul ka niipalju tugev inimene kõrval, kes sütitava motivatsioonikõnega reele tagasi aitab ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Ausaltöeldes ma ei kujuta ettevalmistust üksinda ettegi- just vaimses mõttes- et teed ja rühid ja oled omaette, et partner ei toeta… Olen kuulnud küll lugusid, kus mehed ei toeta ja lausa töötavad vastu- üldse ei kujuta ette! Õnneks on mul vedanud ja sellest niiiii palju abi, et ta koguaeg olemas on. Nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Ega see mehele ka kerge pole ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Küll keedab putru kui ma hommikul jooksmas käin või lohutab hea sõnaga, kui kaal üleöö 1,5 kg tõuseb ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Paar sellist momenti on seekord sisse ikka juhtunud ka, et kaal jukerdab ja siis tekib juba endalgi kerge dilemma- et mis see siis nüüd on? Kas midagi peaks muutma, mida ja kui palju? See on ka põhjus miks paljudel “treeneritel” treenerid on- üks hetk lihtsalt on vaja, et keegi kaine pilguga kõrvalt vaataks ja otsuseid sinu eest vastu võtaks sest minapilt ei ole enam adekvaatne…. Kahtlustan, et sellised raskemad hetked saavadki paljude jaoks määravaks: ehmutakse liiga kiirelt, tehakse kärpeid, muutusi, sellega aga oma ainevahetust veelgi rohkem “kinni tõmmates”…

Minu kaalulangus on see ettevalmistus olnud kõike muud kui lineaarne- vahepeal ei liigu 2 nädalat kuskile, siis jälle tõuseb üle öö 1-2kg. Ja siis langeb kolinaga. Kokkuvõttes aga vaatasin kalendrisse- 9 nädalat ja – 4kg. See on tegelikult 444g nädala keskmiseks. Kõlab suhteliselt ideaali lähedaselt kui nii võtta ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Kaal on hetkel 55.5 – esimesteks võistlusteks jääb ilmselt 55 kanti, Ben Weider mis on 2 nädalat pärast Arnoldit, ilmselt vähe madalam ja kuivem. Hooaeg on aga pikk ja tippvormi jõuab veel saavutada ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

On olnud hetki kus mõtlen, et ei jõua õigeks ajaks valmis- mida see siis tähendab, kelle jaoks valmis, kus on see punane joon mida ületades oled valmis? Minu jaoks on tegemist enesekriitikaga, mul on mingi ettekujutus oma soovitavast lavavormist ja olengi ise enda kõige suurem kriitik. Täna, 10 päeva enne võistlust võin juba iseendale lubada, et häbi ei pea tundma- see mis koht tuleb- või mis vormi konkurendid teevad, mida seekord hinnatakse- seda nagunii ei tea või mõjutada ei saa. Kokkuvõttes tean ise, palju panustasin, mida saavutasin ja kui ei ole ühtegi enda tegematust, siis ei saa ka mitte rahul olla

Järgmine nädal olen E T K tööl ja neljapäeval asume juba teele- siis ka registreerimine ja võistlus ise pühapäeval. Õnneks reisime koos, nii et grimmi jms ettevalmistusega keeruline pole, täna isegi pressisin lubaduse välja, et aitab krepp-lokke juuksejuurtele kohevuseks teha ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Vot nii hea mees on mul!

See nädalavahetus olen aga kohal Reebok Fitness festivalil, oleme väljas mõlemas hallis fitshopi boksidega, otsige üles ja tulge külla, kavas on ka palju häid pakkumisi batoonidele, bcaa’le, pähklivõidele jne.

Mis puudutab treeningute mahtu siis on see hetkel keskmiselt 6x nädalas- hommikuti 35 min kardiotreeningut (spinning toas või sörkjooks õues), õhtuti 1h jõutreeningut ja 15 min kardiotreeningut. Puhkepäeva teen siis kui tunnen füüsiliselt, et ei jaksa või tuleb “päris elu” vahele ja tõesti aega ei ole ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Kingad otsisin ka välja ja katsun peale igat trenni nüüd alati mõned minutid  poseerida. Esimesed 2x lõppesid päris kiirelt säärelihase krampidega- ometigi käin ju 8h päevas kõrgetel kontsadel. See poseerimine on aga nii teine teema, kes kord proovinud, mõistab ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Aga juba peale 3-4 korda läheb ka selles vallas kergemaks- õnneks on kehal mingi lihastunnetus mälu.

Nüüd kui võistlus on nii lähedal liigub kõik ettevalmistuse rütmis- trenn ja toidud ja ööuni on nr 1, pean (vahel raske südamega) tühistama sotsiaalsed koosviibimised ja igasugused menüükatsetused jäävad samuti kõrvale.

Seekord on keha eriti valvas ja reageerib väga tugevalt kõikidele kõrvalekalletele- mis tõttu olen tänaseks menüü korralikult ära puhastanud ja viimased 1-2 nädalat katsun igasuguseid lisandeid minimaalselt tarbida.

Hetkel on veel kastuses pre-workout-treeningeelne erguti- dieedi ajal on see ikka imeline abivahend. Muidu ma seda regulaarselt ei tarbi aga hetkel peaaegu iga päev enne jõusaali. Saab mõnusalt pulsi üles ja jõudu ka kohe rohkem. See defitsiidis trenn ei ole päris see. ” data-emoticon=”” src=”/uploads/emoticons/default_dry.png” title=”” />

Kuna mul n-ö nüüd käpp sees ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> siis olen saanud erinevaid katsetada ja olen enda jaoks avastanud senini täiesti märkamatu toote- Olimp sarjas knockout– peale selle, et see mõjub hästi, on ka mõlemad proovitud maitsed (pirn ja nätsukomm) väga mõnusad.
http://fitshop.fitness.ee/ergutid/0/readmore/1789/

Samuti ei puudu mul šeikerist bcaa-glutamini kombo, seda igas trennis. BCAA-dest jääb ikka minu lemmikuks Olimp maasika ja ananassimaitseline toode- xplode. Bcaa mõju on siis eriti hästi tunda, kui see tarbimata jätta- järgmine päev oleks nagu rongi alla jäänud ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Minul igaljuhul aitab küll taastumisel väga hästi.

Kõik muud batoonid-lisandid-suhkruasendajad, maitsetilgad, dieetjoogid jms olen hetkel kõrvale jätnud. Seda just vahetult enne võistlust, et olla maksimaalselt naturaalse ja puhta toidu peal. Hiljem kindlasti tuleb üksosa neist tagasi ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Nii saan kindel olla, et seedimises mingit tõrget ei teki.

Menüü osas olen jäänud pidama valemile- puder hommikuks- vahele mõned galetid, keedumuna, kalkuni sink/kana, lõunaks köögiviljad kanaga- õun- õhtuks omeltt juustu ja köögiviljadega.

Esimesel dieedil langes kaal jube hästi kui hommikul oli muna ja õhtul puder, seekord aga hoopis vastupidi ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Eks see üks suur katsetamine ja keha kuulamine ole. Kokkuvõttes aga täiesti harilik toit ja ei mingit raketiteadust, lihtsalt kalkuleeritud päevane kalorikulu ja makrotoitainete tasakaal.

Vahepeal ilmus ka väike ilu teemaline lugu Eesti Ekspressi vahel, Catwalki lisas, kes tahab, võib välja otsida ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

september 27, 2017 at 8:19 p.l. #392190

Helena Mang
Member

Nonii no nii, esimene linnukene kirjas ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />
Arnold Classic Europe 2017- V koht

Olen juba 2 päeva Hispaaniast tagasi ja aeg oleks ka midagi kirja panna. Alustasin siis oma 3. hooaega Barcelonas- Arnold Classic Europe võistlustel.

Registreerimine oli juba neljapäeval, minu bikiini kategooria -166cm alles pühapäeva hommikul. Ehk kokku sai veedetud seal terve mini-puhkuse- 5 päeva. Kuna seal kandis on veel väga soe- keskmiselt 22-28 kraadi, ei saa kurta ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Kuna meil oli auto rentimisega väike segadus siis jõudsime registreerima umbes 1,5h selle lõppu- kokkuvõttes oligi hea sest kuuldavasti oli päeval teistel Eesti sportlastel isegi 2,5+h järjekordades kulunud. Kõigepealt seisad templi järjekorras (tõendad osalustasu maksmist) siis seisad mõõtmise järjekorras (kus tegelt lõpuks ei mõõdetagi kui pikkus juba passis) ja lõpuks siis veel käepaela järjekorras. Huhh ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Aga kui see kõik oli tehtud sain jalad seinale visata ja 2 päevaks aja maha võtta.

Reisisime jälle kahekesti ja võtsime endale lähedal asuvas kompleksis korteri. Korteri selleks, et oleks köök olemas- siis on toitudega hulka muretum.

Küll kontakteerus minuga vahetult enne võistlust ka Barcelona Fit Kitchen, kes pakkus oma meal-prepi teenust- nii et hotellis ööbides oleks saanud ka oma riisi-kana-brokkoli väga mugavalt kohale tellida. Neil on olemas ka söögikoht- kel huvi, võib instagrmaist otsida.

Reedel käisin veel hommikul jooksmas (lühikestes riietes täitsa mõnus) ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> ja samuti käisime kohalikus jõusaalis. Nende valik oli seal ikka väga suur, 1km raadiuses ümber meie korteri oli 5-6 tk.

Laupäeval puhkasin trennist, jalutasime Barcelona camp nou staadionil ringi (see ekskursioon mööda treppe üles-alla oli kokkuvõttes täitsa treeningu eest ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />.

Kava koostajad olid minu suhtes armuslised olnud- olin esimeses blokis kohe peale meeste BB kahte kaalu kategooriat. Ehk võistlus algas kell 10.00 (no natsa hilines ikka ka ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> ) ja kella 13 paiku oli minu jaoks kõik läbi. Ärkasime muidugi vara- 4.00 et teha kodus kõik grimmi kihid, meik ja soeng ja varajane hommikusöök. Kohapeal kiired vormipildid jne. Kokkuvõttes aega üle ei jäänud aga ei läinud ka millegagi rabistamiseks.

Lava taga ei jõudnud veel soojagi teha kui juba kutsuti rivvi- kõik ringid käisid järjest ära (elliminatsioon, top 10 ja top6 finaal) ning oligi autasustamine. Enda eesmärkideks oli top6 ja kuna läksin Elite rankingu punkte “korjama” siis peas kripeldas miinimum 5. koht (sest 6. kohaga poleks enam punkte saanud). Niimoodi võttes said kõik eesmärgid täidetud ja hooaeg positiivse avalöögi.

Ääri-veeri on minu käest uuritud, et mis emotsioonid on, viimased 2 suurvõistlust on siiski ju medaliga lõppenud ja kohati tundub mulle, et kõikide ootused on jube kõrgeks kerinud- ma ei ole absoluutselt pettunud. Eriti kui read on pikad ja tase kõrge. Jääb vaid kripeldama juhul, kui tundub, et keegi, kes ei vääri oma kohta jääb ettepoole. Aga mina ei ole kohtunik vaid võistleja ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Peale võistlust läksime koju, sõime korralikust kodusest toidust kõhu täis ja õhtul läksime alles linnapeale.

See on ikka sürreaalne kui väsinud jalad peale 4 ringi laval käimist on. Nagu oleks 2 jala trenni üksteise otsa teinud.

Õhtul otsisime linnast üles traditsioonilise McFlurry ja googeldasime välja parima burgeri koha- kohaliku Uulitsa- ütleme nii, et ei jäänud grammigi Eesti kohalikule alla.

Esmaspäeva esimene pool oli ka vaba- käisime trennis (täis kõhuga oli päris tore üle pika aja korralikult kettaid jalapressile laduda) ja pärast jalutasime natukene linnapeal ringi. Trenniga juhtus selline naljakas seik et sõime kõhu mõnusalt süsikaid täis ja jõime juba pre-workoudi ka ära ja jõudsime väljavalitud saali uksetaha selgus tõsisasi, et on mingi kohalik Barcelona püha ja see jõusaal on suletud. Otsisime siis Google abil kiiresti uue. Lõpuks seisime sealgi värava taga ja ootasime avamist. Tegime enda lõbuks kahekesti võidu sprinte- kohalikud vaatasid ja muigasid energiajäneste peale ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Lõpuks aga oli väga aus trenn!

Keskkööks jõudsime koju ja kuigi ma palusin mitte vastu tulla, olid Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu esindajad eesotsas presidendi Ergo Metslaga lilledega vastas- väga armas ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Teisipäevast alates sukeldusin pea ees töö-trenni-toidu rutiini tagasi. Tänaseks olen (reisi)väsimusest üle saanud ja juba järgmine laupäev on Soomes uus võistlus- Ben Weider Legacy Cup.

Võistluste vahe on niivõrd mikroskoopiline, et ega siin vormiga midagi väga teha ei anna, küll aga lavalise esitlusega. Tundsin ise, et rabistasin enda kohta ikkagi natukene liiga palju (ikkagi hooaja algus) ja loodetavasti on järgmine nädal poseerimine stabiilsem.

Rohelise bikiinivalikuga jäin väga rahule (lava on endiselt punast paksult täis).

Soome võsitlus on aga mulle hinges väga eriline- just seal astusin eelmine aasta esimest korda lavale- ootan juba väga ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Uskumatu, et sellest on vaid aasta! Väiksed võrdlused ka mis aastaga toimunud on:

september 28, 2017 at 6:05 e.l. #392194

whiteheadsmatter
Member

Kyll sellel ‘237’ on mingi txhelepanuvajadus laval perset ja oma harja vehkida ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> (sorry). Sinu esinemine oli nii professionaalne ja elegantne.

Vormist ei hakka rxxkima..

Aga palju xnne! Jaksu ja jxudu edaspidises

september 28, 2017 at 6:54 e.l. #392197

Helena Mang
Member

Unustasin veel kirjutada et Arnoldi raaames toimus seal ju ürisuur fitness expo ka- kõik suuremad lisandite tootjad olid oma boksidega väljas, lisaks paljudes boksides kohal nende sponsoreeritud “kuulsad” sportlased- rahvas seisis päris pikkades järjekordades, et oma iidoliga koos pilti teha.

Expo oli suur aga kokkuvõttes ei midagi nii väga teistmoodi kui Soomes. Seega tahakski soovitada- kel vähegi huvi, viitsimist ja võimalusi, siis järgmisel nädalal Lahtis toimuv ei jää väga alla. Igaljuhul tuuakse kodule nii lähedale kui vähegi võimalus tippklassi võistlus, fitness mess ja PRO-de võistlus. Nii et täitsa soovitan suuna Soome võtta ja põhjanaabritele laupäevaks külla sõita.

Täpsem info siin:
http://nordicfitnessexpo.com/

oktoober 16, 2017 at 7:52 p.l. #392274

Helena Mang
Member

Viskasin just hetk tagasi asju kohvrisse (jep, jälle pakin) kui äkki meenus, et sätin siin samme järgmisele võistlusele, aga pole veel eelmistki kokku võtnud. Eks põhjuseid on mitmeid- peamiselt siiski kuna on VÄGA kiire olnud- töö ja trenniga koos venivad päevad rohkem kui 12-13-14h pikkusteks ja lihtsalt ei satu pikemalt arvuti taha, et blogi täiendada.

Teisalt kindlasti kuna vajasin aega, et asju enda jaoks läbi mõelda ja seedida.

Liigume aga siis ajas tagasi üleeelmisesse nädalavahetusse kui toimus Lahtis Ben Weider Legacy Cup. Võistlesin seal eelmine aasta kuni -168cm kategoorias ja sain ülitugevas konkurentsis 5. koha. See aasta oli pikkuse kategooriat veel pikemaks venitatud ja “rinda tuli pista” kuni 169cm reas.

Tulemuseks 19. naisest- 7. koht.

Olin eelnevalt põgusalt tutvunud nimekirjadega ja teadsin kes sinna tulemas oli. Seega olin juba valmistunud, et suure tõenäosusega jääb parimaks tulemuseks top 6 tagumine ots ja seda ka vaid hea õnne puhul ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Paraku aga peale 1 aastat ja 10 võistlust koitis ka mulle see hetk, kus finaali uks jäi minu jaoks suletuks. Käisin laval ära 2 ringi ja sellega asi selleks korraks piirdus.

Millised on siis need tunded ja emotsioonid? Segased.

Püüdsin kohe analüüsida ja mõelda, mis oleks võinud teisiti olla, mida peaks muutma… ja kuna tegemist on nii võrd subjektiivse alaga siis ega kohe ühest ja õiget vastust ei leiagi. Alati on ju ruumi millegi muutmiseks, parandamiseks- selge see.

Tagantjärgi oskan vaid öelda, et oli pikk nimekiri ja palju väga häid võistlejaid ja nii lihtsalt on- tuli leppida seekord 7. kohaga. Eks ma tean ka omi nõrgemaid külgi ja töö käib pidevalt aga ega need ei ole midagi sellist mida loetud päevade või nädalatega muudaks…

Ka punktitabel annab aimu- kui tasavägine võistlus oli, punkti vahed taga pool minimaalsed ja ilmselt ka kohtunikel oli omajagu tegemist, et naisi reastada.

Muidugi oli kohal ka Ukraina sõjaprintsess Oksana (kes pole vist kordagi kullata lavalt maha astunud ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> ) kes just Arnoldidl overall võidu võttis.

Expo seekord suuremat muljet ei jätnud, eks enamus oli eelmine aasta nähtud aga võistlus oli hästi korraldatud ja tore oli nädalavahetuseks perega koos kodust välja saada.

Nüüd veel loetud päevad ja reedel stardin Rootsi poole- 21. oktoobril toimuvad Põhjamaade Meistrivõistlused.

Ka seal ei ole kahjuks minu pikkust ja pean pikematega koos olema- selge on see, et ette ma kaotama ei lähe ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Aitähh kõigile kes on vahepeal kirjutanud ja kaasa elanud- kaugel need Eestikad ongi- juba järgmine nädalavahetus! Kes motivatsiooniga probleeme soovitan Salmesse kohale tulla, grimmi lõhn ja palju vormis inimesi- annab jõudu juurde küll

oktoober 17, 2017 at 9:05 e.l. #392276

whiteheadsmatter
Member

These are not your lucky bikinis, jxrgmine kord vxistle punastega. Nendega olid vxga vau ja efektne. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Hmm. Rohelistega jxi mulje, et selg on vesine vxi miskit on viltu. Kahju kyll, elasime kxik kaasa ja lootsime, et top6 siiski tuleb. Not fair! Eks ta ole subjektiivne ala ja yks kaotus ei ole veel pxhjus kxed maha lasta. Chin up and keep going towards your goal ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

oktoober 23, 2017 at 7:08 p.l. #392307

Helena Mang
Member

No niinonii 2 nädalat on möödas ja saab vähe rõõmsamate nootidega alustada-
Põhjamaade Meistrivõistlused, -169cm- hõbemedal ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Põhjamaade meistrivõistlused toimuvad Rootsi väikelinnas- Alingsas.

Arvasin, et tegemist on järjekordse depresiivse väikelinnaga aga võta näpust- nii armas ja lummav linnake!

Reisi alustasin juba reede varahommikul kus praktiliselt tühja lennukiga sain otselennu ja 1h20 min Göteburgi.

Põhjanaabritele kohaselt on seal ühistranspordiga liiklemine väga lihtne- lennujaama ukse eest väljus buss mis viis 30 minutiga bussiterminali. Sealt maja teisest otsast väljus rong mis viis järgmise 30 minutiga Alingsa linnakesse. Astusin rongi pealt maha, jõudsin juba google mapsi hotelli nime sisestada ja pilku tõstes nägin, et hotell asus otse minu ees- rautejaamast järgmine maja. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Selle kõrval oli teine hoone- võistluspaik. Võib öelda, et kõik oli seal VÄGA kompaktne ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Enne 10 hommikul olin juba kohal ja kohe lasti tuppa ka- Hotell on väga korralik 4tärni ja etteruttavalt võin öelda, et väga hea hommikusöögiga

Viskasin jalad seinale ja sain arvutis tööd teha. Kuna planeerisin seekord üksi reisida, kasutasin üle pika aja ka jälle spray-grimmi teenust. Esimene kiht lasti peale reede õhtul ja minu üllatuseks oli seekord kogu protseduur palju kiirem, 3 min peale ja 10 min kuivamist, polnud isegi külm ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Eelmine aasta Poolas tehti mul vist Pro Taniga ja see kuivas kordades kauem. Kokkuvõttes jäin grimmi täisteenusega väga rahule, kui midagi nuriseda siis järgmine kord laseksin sutsu vähem õli panna, õnneks olime laval kõik ühtsaselt õlised ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Täisteenus maksis ette makstes 125EUR ja sisaldas 2 kihti ja õlitamist, parandamist ja isegi küüneplaadid tehti svammiga puhtaks ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Võistlus oli hästi korraldatud ja jooksis kiirelt, bikiine oli 3 kategooriat ja mina olin keskmises- kuni 169 cm.

Kella 16-17 ajal oli kõik läbi ja minul hõbemedal kaelas. Jäin kahe Rootslase vahele ja esimest korda näen protokoolis et olen 2. voorus vähem punkte saanud. Tavaliselt on mul keerukam 1. voorus, kus rohkem naisi laval- natsa kehvem skoor ja finaalis tõusen. Natukene paneb kukalt kratsima sest peale 11. võistlust tundisn, et esimest korda oli finaal ja i-walk täpselt selline, et poleks midagi millimeetritki ka mitte muutnud ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Igaljuhul lõppes võistlus minujaoks positiivse noodiga ja siit on väga mõnus edasi töötada.

Sobivalt oli linnakeses parasjagu ka tänavatoidu festival ja õhtu lõpetasimegi food-truckide juures. Meil oli supper mõnus seltkond (aitähh kõigile kes end ära tunnevad!) ja sinna võistlusele võiksin tagasi minna küll!

Nüüd jäänud vaid loetud päevad Eesti Meistrivõistlusteni- kohtume juba sellel nädalavahetusel Salmes ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Seekord ka Eestis vaid 3 bikiini klassi- kuni 164cm, kuni 169cm ja kõik pikemad.

Võrdlusi top 3-st

Lõppu veel video mis tehtud reede õhtul enne esimest grimmi:

november 6, 2017 at 9:00 p.l. #392489

Helena Mang
Member

Kohe näha, et blogimise eest mulle palka ei maksta- reageerimise aeg kuidagi pikaks jäänud ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Vabandan nende ees, kes on pidanud ootama mu järjekordset monoloogi…

Nüüd juba nädal ja mõned päevad peale kui saan ennast Eesti Meistriks nimetada, uhke värk küll  Sest üks suurimaid motivatsioone see sügishooaeg kaasa teha oligi just selle tiitli püüdmine- eelnevalt oli mul kodus ju “vaid”hõbe.

Väga palju kriitikat on olnud EMV kohta- küll võistlejate tase kehv ja korraldus halb. Iseenesest- ega midagi valesti ei olegi öeldud- ei tea, et varem oleks juhtunud mitme kategooria puhul tulemuste arvutamisel vigu sisse, mille tulemusena valedele võistlejatele valed medalid kaela riputatakse… aga mis puudutab võistletae vorme- üldine keskmine nõrk tase ei anna üldistamiseks ka õigust- oli ka võistlejaid kes elu parimat vormi näitasid ja eelnevalt palju-palju pingutanud olid.

Ühes teises teemas visati ka ninale, et nüüd iga teine saab hõisata “Eesti Meistri” tiitliga- tagumist otsa kommenteerima ei hakka (ma ei ole ka kohtunik) aga kullaga said näiteks bikiinis küll pärjatud need, kes selle väärilised ning ka rahvusvahelistel võistlustel finaalikohti saanud.

Minu tulemuseks jäi -166cm kategooria kuld ja absoluutkategoorias lahutas mind võitjast 1 punkt. Täpselt nagu kevadel kui jäin Jekaterina Remetsa seljataha, siis nüüd oli au Reedale alla jääda.

Kuigi, olgem ausad, läksin ikka absoluuti lootuses, seda võita, siis uhke on olla ka Eesti nr 2- pakkuda reaalset konkurentsi Eesti 3-kordsele absoluutvõitjale.  Vau!

Kohtunike töös ma ei kahtle (ei olegi selleks mingit õigust ega põhjust) ja jääb midagi järgmiseks sügiseks ka- tuleb lihtsalt enda kallal edasi töötada.

Hommikune registreerimine venis mõnevõrra pikale, õnneks olin ise varakult kohal ja väga kaua seisma ei pidanud. Mõõdeti, vaadati kingad ja bikiinid üle ja sain oma võistleja kaardi kätte. Viimasel hetkel otsustasin veel, et lasen meigi-soengu eest kellelgi teisel hoolitseda ja Salmest edasi läksingi juba meiki. Seda kõike lihtsal põhjusel, et oleks 1 asi vähem mille pärast muretseda/vastutada. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Otsustasin seekord Halo clip-inide kasuks (Decoris: https://www.decoris.ee/halo-juuksepikendused/) ja lasin Doris Karolal (https://www.instagram.com/muadoriskarola/) neisse teha lokid- lõpptulemusega jäin väga rahule- hele huul ja kerge lokk on ikka minu teema küll- MM-il tuleb ilmselt sarnane look.

Siin küll veel läige puudu aga annab aimu ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Tagasi Salmesse jõudsin, tegi Eleri mulle 2. grimmikihi ja jäin riietusruumi kuivama. Kokkuvõttes oli aega päris palju käes (sest üritus omajagu venis) ja rabistamiseks ei läinud kordagi. Sain isegi käia rõdul 2. blokki vaatamas.

Mingil imelikul põhjusel olin seekord enne võistlust vist kõige rohkem närvis üldse, mis kunagi olnud olen- ju siis pingestas see kodune kultuurimaja õhkkond ja omad inimesed saalis kuidagi eriliselt ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Kuna kõik kategooriad olid lühikesed tehti kohe finaaliformaat- ei mingeid eelvoore. Kohe I-walik, veerandpöörded ja maha minek. Ja oligi autasustamine. Edasi jäin juba absoluuti ootama.

Kui keegi veel ei tea siis abasoluutkategoorias pannakse kõrvuti kõikide bikiini pikkusekategooriate võitjad ja selgitatakse välja 1, absoluutne võita- sellel aastal (3x järjest) oli selleks Reet Reimets.

Vasakult: Jane Tammearu, Reet Reimets, Mina, Mariliis Mia Topp, Regina Krukovskaja

Seekord sattus kuidagi sinine rivi, Eesti MV kohaselt ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Seekord mulle tundus, et hoolimata sellest, et võistlejaid oli vähem, oli publikut rohkem. Mõnele oli pool kodulinna tulnud kaasa elama- supper äge. Igaljuhul tahan siinkohal ka tänada kõiki kes leidsid mahti kaasa elada, kas kohapealt või läbi ülekande, aitähh kõigile kes kirjutasid, õnne soovisid või koos pilti tahtsid teha-

Peale meistrikaid oli tee juba tuttav- Uulitsa Tänavagurmee (https://www.uulits.ee). Taldrikul ootas mind väike üllatus- tuleb välja, et ka seal köögis on mul “fänne”

Tellisin (nagu alati, kui on põhjust tähistada)- 2 kotleti ja peekoniga paksukese.

Kõrvale gin tonic ja õhtu lõpetas McFlurry. Traditsioonid-traditsioonid.

Vahepeal enne MM ma ühtegi võistlust teha ei plaani seega jääb EMV ja MM vahele lausa 5 nädalat. Esimese (eelmise) võitsin VÄGA vabalt, 0 kardiot ja oluliselt rohkem sööki, nädalavahetusel oli ka ühe kalli inimese sünnipäev ja lubasin endalse absoluutselt kõike, samuti sai üle 2 aasta korralikult napsi võetud #donttrythiathome

Eile (pühapäeval) oli ikka korralik söögi-joogi pohmell ja täielik 0 päev, veeretasin kuidagi õhtusse ja läksin varakult magama. Täna juba inimese tunne tagasi, omad toidud, korralik trenn tehtud ja võib öelda, et järgmiseks 2 aastaks on alkoholi isu jälle läinud ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Edasi nüüd mööda joont- range distsipliin nii toidu kui trenniga, kardiot hakkan vaikselt lisama (vaatan kuidas kaal langeb). Hetkel keha nagu mõnus väike õhupall- vett täis ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Aga see peaks kaduma kiirelt.

MM peaksid ka uued bikiinid tulema, millised… seda ei tea veel isegi ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

November tuleb aga töine igas mõttes- stardime Prantsusmaale 1. detsembri!

Lõppu video Salme glamuursest lavatagusest ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

november 27, 2017 at 9:53 p.l. #392642

Helena Mang
Member

Diamond Cup Milano- hõbemedal ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Siia on nüüd päris pikk vahe sisse jäänud….

Hooajal on mul olnud kombeks peale igat võistlust ikka üks sissekanne teha, nõnda siis seekordki. Peamiselt kuna muul ajal midagi põnevat ei toimugi- sest ega midagi uut ma ju vahepeal ei leiuta- käin ikka trennis ja toitun nagu üks (tõsiselt võetav ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> ) fitness-sportlane toituma peab- mööda joont ja ei midagi “põnevat”…

Võistlus-nädalavahetused on aga natukenegi emotsioonide ja südmuste rikkamad!

Kuigi algselt kui hooaja võsitluseid planeerisin, ei olnud peale Eestikaid ja enne MM plaanis võistelda… Olin valinud võistlused kus on minu pikkuse kategooria (-166cm) ja jagatakse ka Elite Rankingu tabeli punkte. Milano Diamond Cup, mis toimus möödunud nädalavahetusel, ei olnud algsete kirjade järgi kumbki. Suur oli aga mu üllatus, kui üks hetk avastasin, et on nii minu pikkus kui ka elite rankigu punktid antud võistluse juurde tekkinud. Ilmselt oli võistluse vastu esialgu väike huvi ja üritati atraktiivsemaks muuta- no ja õnnestus ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Õnneks leidsin ka võimaluse ja sain võistlema minna. Aegajalt olen siin ka kulutuste poolt puudutanud- üks selline võistlus-nädalavahetus euroopas on ala 800-1000€- nii et see rahusvaheline võistlemine kaugeltki odav lõbu ei ole… (lend u 300, hotell min 2 ööd 250, registreerimistasu 200, grimm 100, maapealne transport…ja tulebki kenakene summa kokku).

Väljalend oli juba reede hommikul 5.50 ja jõudsin Milanosse läbi Riia umbes 12 ajal kohale. Google maps on õnneks tänapäeval juba nii abivalmis, et arvutab kogu teekonna ette ja juhtab kohale- 1,5h lennujaamast hotelli sujus rongi ja metrooga ilma igasuguste vahejuhtumiteta.

Lendasin täitsa üksi ja raha kokkuhoiu mõttes esimest korda vaid käsipagasiga- ütleme nii, et pakkimisega just kaua vaeva ei pidanud nägema- suurt palju ju kaasa ei mahtunud ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Niisama nädalavahetust veeta käsipagasiga ei ole mingi küsimus aga võsitlemisega kaasnevat nodi on üksjagu… Dressid selga, bikiinid, kingad, kõik kosmeetika ja toit kohvrisse ja oligi kõik viimse millimeetrini täis. Siis tuli meelde- et ahaa selline pisiasi nagu vahetusriideid oleks ju ka vaja kohvrisse pakkida ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Kõige suurem mure käsipagasiga lennates ongi just vedelikud- nõnda jäidki näiteks juukselakk ja meigieemaldaja seekord koju, lihtsalt ei olnud pisikesi pudeleid käepärast võtta ja poleks enam mahtunud ka- otsin siis kohapealt uued.

Toiduga tegin ka nii et kogu päeva toit läks praktiliselt kokku pressituna 1 karpi ja mõned näksid juurde- sõin siis jaokaupa karbist. Samuti plaaneerisin õhtusse 2x putru süüa, sest helbed ise mingigrip kotis palju ruumi ei võta. Kotti lisan juba ka soola ja kaneeli ja kookoshelbed nii et hiljem vaja vaid kuum vesi peale kallata.

Kuna olin juba reede keskpäevast kohal sain ilusti ülejäänud aja jalad seinal puhata. Peale varast äratust ja 2 lennureisi muud tegelt ei tahagi teha. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Kahjuks ei mahtunud käsipagasisse mu tavapärane reisi-apteek (mis on üksjagu mahukas) ja nii kannatasin reedel päris mitu head tundi tugeva peavalu käes. Mingi hetk sain aru, et niisama see üle ei lähe ja hakkasin kaasvõistlejatelt uurima- kellel miskit kaasas on- siinkohal tahaks Reeta ja Andrat tänada kes mõlemad mind aitasid ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Registreerimine, grimm, võistlus ise ja majutus toimus kõik ühe katuse all- see oli küll mugav. Sai ilusti oma toas puhata ja plätudes/hommikumantlis viimasel hetkel liftiga alla korrusele võistlema sõita.

Kuna mul kedagi kaasas polnud siis kasutasin seekord jälle spray-päevituse teenust. Lava taga oli kahjuks vaid Pro Tan kohal- see kuivab kauem (niiii külm!) ja pärast tuleb suht keeruliselt maha ning sügeleb- kui saaks valida eelistaks iga kell Jan Tana sprayd. Kokkuvõttes hea et üldse midagi oli sest enda grimmimisega veel küll riskida ei julgeks (kuigi tean, et osad eriti osavad saavad ka sellega hakkama). Next level ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Võistlus ise oli nagu Riga Pearl vol 2- venis ja venis. Pidi algselt algama kell 10.00 aga algas vist tund hiljem- minu kategooria oli ajakava punkt nr 90. kokku 117. punktis ehk päris lõpus. Lõpuks saime vist lavale kuskil 21. ajal. Naljakas mõelda et mul läks hommikul uni ära 7.30 ja siis hakkasin juba vaikselt putru sööma ja meikima. Ütleme nii, et kiireks ei läinud ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Vahepeal sai juba isegi söök otsa ja olin sunnitud oma järgmiseks hommikuks kaasa võetud pudru(helbed) ära sööma- sest see päev ei tahtnudki otsa saada ja viimane asi mida ma tahan on tühja kõhu ja energiavaeguses

lavale minna.

Suutsin vahepeal toas isegi täitsa magama jääda nii et kõhu peal olnud (soe) käsi sulatas grimmi sisse augu. Ups! Parandati küll ära ja esialgu tundus ok aga nüüd olen vaadanud piltidelt et see auk ikka paistis veits läbi. Nunuh- mis teha, ikka juhtub ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Seekord toimus poolfinaal (11 naist) ja finaal (top 6). Olin esimeses väljakutses ja lõpuks lõpetasin hõbemedaliga. Teadsin Milanosse lennates, et hõbe on maksimum mida sealt võtta on (sest kohal oli ka 3x juuniorite maailmameister, kes juhuslikult pole see hooaeg 166cm kategoorias mitte ühtegi muud medalit võtnud kui vaid kuldseid) siis olin üli-üli rahul ja õnnelik, et just selle maksimumi ka realiseerisin.

Mis peamine, hea oli peale 4 nädala pikkust pausi jälle lavale saada, nö soojendus enne MM teha. Sain ära katsetada oma uued punased bikiinid ja i-walki lihvida. Tulin seekord lavalt maha sellise tundega, et poleks midagi muutnud ja kõik sujus enda hinnangul hästi- mida muud tahta!

Pildid on seekord suht kehvad kuna hotellis oli väga kehv valgus- pime ja kollane. Aga noh, parem kui mittemidagi…

Kuna õhtu oli juba päris hiline (u 22.30) kui tuppa jõudsin siis kaasa võetud kleit ja kontsad jäidki kohvrisse (nende jaoks ikka ruumi oli ) – tellisin kiirelt tuppa õhtusöögi ja jäin tubaseks. Ausaltöeldes peale pikka ja väsitavat võistluspäeva pole midagi paremat kui ennast puhtaks küürida ja mõnusate jahedate linade vahele keerata ja head paremat endale lubada.

Seekord koosnes õhtusöök peaasjalikult vaid valgust ja rasvast, erilist süsivesikute orgiat võistlusele ei järgnenud. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Päev otsa olin juba ju süsivesikute peal tiksunud ka (2 putru, riisigaletid, kuivatatud banaan ja rosinad jne).

Tellisin mozzarella-salati ja suitsulõhe salati (mis kohale jõudes oli küll rohekm 0,5kg kala ja 2 rohelist lehte ) Aga ega ma ei kurtnud!

Hommikul ma ju kaua magada ei oska- olin juba 6.30 jõusaalis kardiot tegemas ja peale seda tegin hommikusöögi lauas “südame kõvaks” (3/4 valikust olid koogid, saiad, pannkoogid) … silmas pidades oma järgmisi (kõige tähtsamaid eesmärke)  sukeldusin koheselt tagasi oma rutiini ja trackimise lihtsustamiseks valisin “igavad” keedumunad ja värske salati. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Ütleme nii, et tasus tagasihoidlik olla- jõudsin koju tagasi pühapäeva õhtul ning täna, esmaspäeval, ärkasin kilo kergemana kui minnes- mida veel tahta kui käia nädalavahetusel Milanos võistlemas- noppida hõbemedal ja jõuda koju tagasi, paremas vormis kui minnes- seda kõike 6 päeva enne MM ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Täna tegin kergelt alakeha läbi, homme ülakeha, kolmapäeval puhkan, neljapäeval kogu keha ja reede hommikul ongi juba jälle minek.

Ausaltöeldes on tunne jälle nii hea, et jaksaks kauemgi dieeti pidada, kui nädala. Eks see medal mõjus jälle omamoodi motivatsioonisüstina. Kuigi olegm ausad- ega peale MM dieet läbi ei saa vaid algab tagurpidi dieet- viimane asi mida ma tahan on esimese 3 nädalaga “põrsastuda” ja siis ülejäänud pool aastat ennast max ebamugavalt tunda. Olen olnud viimasest 18 kuust ala 16 kalori defitsiidis mis tähendab, et pean väga hoolikalt planeerima, kuidas ja kui kiiresti oma kaloraaziga jälle üles liikuda. Ja see on üks offseasoni põhi eesmärkidest (keha kujundamise kõrval) -saada ainevahetus võimalikult hästi tööle, päevane kaloraaz ülese, ilma üleliigset rasva peale korjamata. Aga sellest juba nädala pärast…

Praegu veel #6days out- reedel lend ja pühapäeval minu võistlus.

Palju edu kogu koondisele kes kõik lõpusirgel- enam pole palju jäänud ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Milano oli edukas kõikidele Eesti bikinii fitnessi sportlastele- top6 kohad kõigil ja samuti terve medalite komplekt ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Siit näha finaali:

detsember 10, 2017 at 3:49 p.l. #392714

Helena Mang
Member

Eilse Kulturismi ja Fitnessi Liidu piduliku galaga võib nüüd vist küll minu 2017. (bikiinifitnessi) aastale joone alla tõmmata. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Värskelt kodus uhked tiitlid- parim bikiinifitnessis 2017 ja parim naissportlane 2017- vau vau vau- viimast auhinnda oli küll väga suur üllatus vastu võtta

2017. aastal tegin kaasa nii kevadise kui ka sügisese hooaja: kokku 10 võistlust: EM ja MM pronksmedalid, EKV ja EMV kuldmedalid, Diamond Cup Milano hõbe, Põhjamaade MV hõbe, Olympia Amateur pronks, Arndold Classic 5. ja Riia karikavõistluste kuld…. ainuke õnnetu vaid Ben Weider 7. koht kus võistlesin pikemas kategoorias ja jäin 2 punktiga esimesena finaali ukse taha.

Samuti suutsin lõpetada ka rahvusvahelises arvestuses väga kõrgel kohal- nimelt kõikide pikkuste peale IFBB Elite Ranking tabelis auhinnalisel 8. kohal- kevadel kui see tabeli süsteem loodi, ei osanud küll unistada, et aasta lõpuni suudan konkurentsis püsida- aga võta näpust ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Blogis on aga väike ajaline nihe sees- viimati kirjutasin kui oli 6 päeva MM ärasõiduni, nii et kerime nüüd kiirelt tagasi ja alustame algusest:

Ärasõit oli planeeritud reede hommikule- kogunesime lennujaamas juba 5 paiku hommikul. Võistlused ise toimusid Prantsusmaal aga lendasime läbi Saksamaa Hispaaniasse ja rentsisime sealt bussi ning liikusime viimased 150km mööda maad- kokkuvõttes võiks öelda, et need 12h läksid nagu “niuhti” (nii “niuhti” nagu ühed lendamised, ümberistumised ja ootamised üldse minna saavad) ja varsti olimegi Prantsusmaal, meeldivalt armsas linnakeses Biarriz.

Reedeks oli planeeritud vaid registreerimine, mis möödus ka ilma igasuguste vahejuhtumisteta ja saimegi hotelli puhkama minna.

Kahju, et alaliit ei saatnud omaltpoolt ühtegi delegaati MM-le, kui võistles 12 sportlast. MM-le, kust kokkuvõttes toodi 5 medalit.,. Kas see on normaalne olukord, võib igaüks ise otsustada…. Aasta üks suurimaid tiitlivõistluseid ja sportlastele ei tule mitte keegi kaasa appi, kes lava ees või lava taga aitaks…

Kui ma ei eksi siis Soome oli lähetanud väiksemate sportlaste arvuga kaasa 4-5 ekstra inimest- kohtunikud, treenerid, mänedžer jms abistajad.

Veits hirmutav tundus küll see mõte pikast reisist ja ühest bussist mis täis näljaseid ja väsinud fitness-naisi aga kokkuvõttes oli meil väga sõbralik ja kokkuhoidev tiim

Planeerisin küll esialgu terve laupäevase päeva puhata, sest minu kategooria võistlus oli alles pühapäeval, aga kokkuvõttes oli mul varakult uni läinud ja istusin terve laupäeva võistluspaigas, haarasin hommikusöögilt toidu karbiga kaasa ja sain rahulikult kogu võsitluse ära vadaata.

Esimest päeva jääb vist enim meenutama kohutavalt halb DJ- küll ei olnud vabakavade muusikat, või olid valed lood, või liiga vaikselt jne jne. Arida vaeseke pidi näiteks oma i-walki üle minuti laval ootama, kuna muusika lihtsalt puudus ja kui lõpuks tuli, oli see prantsuskeelne youtube reklaam… ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> See oli nii halb et lõpuks lausa naljakas.

Saal ja lava olid aga Salmele väga väga sarnased- mõnus kodune tunne tekkis!

Kolm võsitlushotelli olid kõrvuti ja meie Ibis oli ülimalt väikeste tubadega, aga mis peamine, toad olid puhtad ja sellest täitsa piisab. Ka oli minu hinnangul toitlustus see aasta MM oluliselt parem kui eelmine sügis Poolas- mõeludud oli ka extra-delegaatidele ja kohtunikele, kes võibolla ei taha keedetud kana ja soolata riisi hommikust-õhtuni süüa.

Võistlushommikul oli plaan ennast toas valmis sättida ja vahetult enne võistlust kasiinosse sõita. Eleri tegi mulle ühe ja suhteliselt paksu kihi grimmi ja ainukeseks kihiks see jäigi. Nagu kõik viimased korrad- hoolitsesin oma väimuse eest ise- meik ja juuksed ja võiski 12 ajal võistluspaika liikuda.

Kokkuvõttes jõudsime kohale suht nibin-nabin, käisin wc-s ära (iga spotlane teab, kui oluline see on ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />), tegime grimmiparandused ja juba kutsutigi 166cm lava taha valmis. Seal oli eraldi tsoon selle jaoks ja sealt enam välja ei lastud. Haarasin oma peegli, vee ja kummilindi kaasa ja läksin.

Kuna meid oli kategoorias 18 siis tehti kohe automaatselt pool-finaal- ehk siis kohe ka väljakutsed. Olin esimeses väljakutses ehk top5-s.

Olin eelnevalt natukene tutvunud osalejate nimekirjaga ja teadsin, et vähemalt 2 pretendenti on kullale- Ukrainlane Tokareva ja Slovakk Timea.

Ringid käisid kiirelt ja juba olidki 2 ringi laval tehtud ja jäime autasustamist ootama. Kuna eelmine aasta MM-l sain 5. koha siis kõik sealt ülese oleks olnud minu jaoks juba edasiminek- enda peas olin välja mõelnud, et eesmärgiks oleks top 6 ja unistasin medalist- nii et kui autasustamisele läksin ja Elerit laval nägin, karikas käes kus paistis medali pael välja rippumas teadsin, et kõik on korras ja eesmärgid täidetud  (tihti kutsutakse just sama riigi delegaadid autasustama- nii saigi just Eleri mulle medali kaela riputada ).

Suurt pidutsemist ja rõõmustamist ei olnudki- tõmbasin dopingu pileti ja mind kablutati otse sinna. Protseduur oli mul juba Eestist tuttav seega läks päris kiirelt, õnneks olin ka esimene bikiini kategooria keda autasustati seega, ei pidanud kellegi järel ootama. Lisaks uriiniproovile võeti ka vereproov, läbi grimmise käe oli see päri õõvastav ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Kokkuvõttes sain kiirelt tulema ja mingit pinget see protseduur minus üles ei kerinud- pole midagi varjata ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Läksime tagasi hotelli ja mõtlesime, et sööme tavapärasel õhtusöögil kõhu täis- see oli üks kuradima hea otsus, sest hiljem selgus, et välja reklaamitud “Elite Gala Dinner’il” midagi peale klaasi šampuse ei pakutudki ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Vot selline “dinner” siis!

Pildike meie hotelli õhtusöögist:

Õhtul kui kõhud täis, vahetasime dressid kleitide vastu ja läksime IFBB korraldatud Gala Dinnerile ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Seal autasustati aasta koguarvestuses top 10 bodyfitnessis ja top 10 bikiinifitnessis.

Tagasi reisisime terve esmaspäevase päeva ja jõudsime Tallinna lennujaama tugevalt peale keskkööd ehk põhimõtteliselt juba teisipäeval. Vastas oli meil terve tervituskomitee- aitähh Ott organiseerimast ja Ergole tulemast- väga armas traditsioon mis leidis ära märkimist ka ifbb.com lehel:

https://www.ifbb.com/estonian-team-warm-welcome-after-w

orld-championships/

Esimese asjana ootas mind kodus keefir ja Muhu leib, nõnda me siis istusime, kell pool 2 öösel laua ääres ja sõime koos Erkiga võiga leiba ja jõime keefiri ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Pikalt puhata ei saanudki sest teisipäeval kell 12.00 oli juba Hiltonis EOK korraldatud vastuvõtt II poolaasta medalistidele- Ehk siis saime praktiliselt otse lennukist vastuvõtule minna.

Ülejäänud nädal (nii palju kui seda alles oli) möödus töö ja puhkamise rütmis- trennist olen nüüd nädala puhanud ja plaanin homme, esmaspäeval, uuesti vaikselt alustada.

Nagu aga juba alguses mainisin, toimus eile Rakveres pidulik aasta lõpetamine- kus EKFL autasustas aasta parimaid.

Olen väga liigutatud sellisest tunnustusest ja õnneks enamus tiitleid läks sinna, kuhu olekski pidanud minema, küll aga jäid mõningate nominatsioonide (ja nende puudumiste puhul) õhku küsimused- et kuidas nii saab? Inimesed on aasta läbi pingutanud ja kokkuvõttes jagatakse “aasta parimate” tiitleid nii nagu jumal juhatab?

Kurb, et ei ole normaalset tulemustel baseeruvat süsteemi vaid korraldakse mingisugune “missvõistlus” kus liikmesklubid saavad oma suva järgi üles seatud nominentide vahel hääletada- kes nende arvates parimad olid. Sellises kohas ei tohiks arvamisteks ruumi olla ja mul on siiralt kahju, et erinevatel põhjustel M. Morozovi peetav tabel “ära kadus”.

Parim klubi hc gym- kas keegi seletaks kuidas? Mitte, et mul midagi HC Gymi vastu oleks aga kui EMV võitis Sparta ja aasta parim mees- ja naissportlane tulevad just Spartast?

Parim laste fitnessis? Parim treener? Parim Master naistes? Parim kohtunik? Parim naine fitnessis?

Näiteks: meil on 2 võistlejat ja mõlemad toovad MM-lt pronksi ja kohalikel EMV võistlevad nad omavahel- kumb peaks saama “aatsta parima” tiitli? See kes Eestis võitis- oleks ju loogiline? aga ei…  Mulle Endla isiklikult väga meeldib ja mul ei ole Tema kui inimese vastu midagi- asboluutselt vastupidi. Nagu ka teiste inimeste vastu, kes siinkohal ennast puudutatuna võivad tulla. Küll aga on mul väga vastukarva tekkinud olukord, kus segadus alaliidus ja juhatuse pealiskaudne suhtumine on tekitanud lausa piinliku olukorra- sellises kohas ei tohiks küsimus olla meeldimimstes/mitte meeldimistes…. Oleks siis neid küsimusi üks aga seal oli päris mitu asja mis minus küll küsimusi tekitas. Peaks võrdlema ikka EM ja MM tulemusi, lisaks EKV ja EMV tulemused, sinna juurde veel rahvusvahelised IFBB üritused ja alles lõpus tulevad väiksema tähtsusega tiitlid….

Sellises kohas ei tohiks olla kaheti mõistmist või “valimist” – peaks olema kalkuleeritud tulemus.

Samuti on naljakas, et senini ei ole mingisugust liidupoolset pöördumist EMV tulemuste, protokolli ja korralduse osas- sealgi oli ju päris palju vigu….

Aga noh, kuuldavasti on EKFL “klubide liit” ja sportlane on täiesti asjasse mittepuutuv tegelane- ei tea mida see liit ilma harrastajte-sportalsteta küll teeks? Aga see on vaid minu arvamus….

Aasta parim nais- ja meessportlane

Siinkohal saan aga selle blogi ilmselt “sulgeda” sest olen kahekordselt välja teeninud IFBB Elite Pro kaardi- olen edastanud ka oma taotluse IFBB-le ning kohe kui see kinnitatakse, liigun edasi järgmisesse, pro-liigasse.

Sellest aga juba siis, kui aeg küps!

Seniks aga soovin kõigile mõnusat aasta lõppu ja edukat uut aastat- edu uute sihtide seadmisel ja saavutamisel!

Helena
Autor

Postitused