Head rasvad
- This topic has 9 replies, 6 voices, and was last updated 15 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Mis on head rasvad? Kas head rasvad on need mis väljuvad sinu kehast vms? Küllastunud rasvad on need mis jäävad kehasse?
Niisiis olen kuulnud et pähliktes on häid rasvu, kuid kas päevalille seemnetes on ka häid rasvu, ja kui on kus kohas neid veel leidub.
Vabandan et valesse kohta kirjutasin, pole tähele pannud seda. Moderaator võiks selle toitumise alla suunata, kui nad saavad seda teha.
Selleks, et inimesed õpiks: kasutage google/otsinguid üleüldse.
Aga, et sellegipoolest abistada, pähklitest.
Mis on head rasvad? Kas head rasvad on need mis väljuvad sinu kehast vms? Küllastunud rasvad on need mis jäävad kehasse?Niisiis olen kuulnud et pähliktes on häid rasvu, kuid kas päevalille seemnetes on ka häid rasvu, ja kui on kus kohas neid veel leidub.
Vabandan et valesse kohta kirjutasin, pole tähele pannud seda. Moderaator võiks selle toitumise alla suunata, kui nad saavad seda teha.
Lihtsalt rasva miks süüa.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://www.tervislik.net/rasvad-on-headCOPY-PASTE (teemaalgataja saaks kindlasti ise ka hakkama sellise info leidmisega, kui vähegi viitsiks otsida.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> )o Küllastatud rasvad. Leiduvad võis, juustus, rasvases punases lihas, täispiimas, munakollases ja koorejäätises. Küllastatud rasvad on kõige enam kontsentreeritud ja “tihkemad” kui teised rasvatüübid. Liiga palju küllastatud rasvu tõstavad kolesteroolitaset ja põhjustavad pikema aja jooksul südame-veresoonkonna haigusi.
o Hüdrogeniseeritud rasvad. Leiduvad söögi nn tervislikes alternatiivides nagu margariin või teised rasvavaesed toidud. Hüdrogeniseerimine on protsess, milles vedelat rasva segatakse tahkega. See põhjustab muutuse rasvamolekuli vormis, nii et rasv ei ladestu nii kergesti kehas. Liiga palju selliseid rasvu tekitavad aga üsna samasuguseid terviseprobleeme kui küllastatud rasvade tarvitamine.
o Troopilised õlid. Kookospähkli- ja palmiõli. Kõla järgi võiks neid ju tervislikeks pidada, ometigi on tegemist küllastatud rasvaga.
Neid rasvu on organismil märksa kergem sünteesida ja neist on tervisele konkreetne kasu.
o Olulised rasvhapped. Leiduvad rasvases kalas nagu tuunikala, makrell, lõhe ja heeringas. Lisaks on neid ohtralt taimeõlis, nt maisiõlis. Need rasvhapped kuuluvad polüküllastatute hulka ja organismil on neid kerge töödelda. Elutähtsad rasvhapped hoiavad naha noore ja elastsena ning juuksed tervete ja säravatena. Siia kuuluvad ka “hormoonilaadsed ained” ehk prostalgiinid, millel on hulgaliselt positiivseid toimeid, sealhulgas põletikuvastasus, immuunsüsteemi tugevdamine jne.
o Monoküllastatud rasvad. Olemas nt avokaados ja oliiviõlis. Siia kuuluvad üht puhast tüüpi küllastumata rasvad, mis ei tõsta kolesteroolitaset, vaid – vastupidi – võivad seda alandada. Neil on tähtis roll mitmete vitamiinide töötlemisel ja omastamisel organismis.
Lihtsalt rasva miks süüa.” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://www.tervislik.net/rasvad-on-head
COPY-PASTE (teemaalgataja saaks kindlasti ise ka hakkama sellise info leidmisega, kui vähegi viitsiks otsida.
)o Küllastatud rasvad. Leiduvad võis, juustus, rasvases punases lihas, täispiimas, munakollases ja koorejäätises. Küllastatud rasvad on kõige enam kontsentreeritud ja “tihkemad” kui teised rasvatüübid. Liiga palju küllastatud rasvu tõstavad kolesteroolitaset ja põhjustavad pikema aja jooksul südame-veresoonkonna haigusi.
o Hüdrogeniseeritud rasvad. Leiduvad söögi nn tervislikes alternatiivides nagu margariin või teised rasvavaesed toidud. Hüdrogeniseerimine on protsess, milles vedelat rasva segatakse tahkega. See põhjustab muutuse rasvamolekuli vormis, nii et rasv ei ladestu nii kergesti kehas. Liiga palju selliseid rasvu tekitavad aga üsna samasuguseid terviseprobleeme kui küllastatud rasvade tarvitamine.
o Troopilised õlid. Kookospähkli- ja palmiõli. Kõla järgi võiks neid ju tervislikeks pidada, ometigi on tegemist küllastatud rasvaga.
Neid rasvu on organismil märksa kergem sünteesida ja neist on tervisele konkreetne kasu.
o Olulised rasvhapped. Leiduvad rasvases kalas nagu tuunikala, makrell, lõhe ja heeringas. Lisaks on neid ohtralt taimeõlis, nt maisiõlis. Need rasvhapped kuuluvad polüküllastatute hulka ja organismil on neid kerge töödelda. Elutähtsad rasvhapped hoiavad naha noore ja elastsena ning juuksed tervete ja säravatena. Siia kuuluvad ka “hormoonilaadsed ained” ehk prostalgiinid, millel on hulgaliselt positiivseid toimeid, sealhulgas põletikuvastasus, immuunsüsteemi tugevdamine jne.
o Monoküllastatud rasvad. Olemas nt avokaados ja oliiviõlis. Siia kuuluvad üht puhast tüüpi küllastumata rasvad, mis ei tõsta kolesteroolitaset, vaid – vastupidi – võivad seda alandada. Neil on tähtis roll mitmete vitamiinide töötlemisel ja omastamisel organismis.
Ausalt öeldes, ma hetkel kaalun, kas ma mitte sinu kommentaari suisa kustutama ei peaks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…nii palju oluliselt valet informatsiooni ei tohiks siin olla. Ajab ka teised segadusse.
Kopeerin siia hüdrogeniseeritud rasvade kohta
Hüdrogeenimine on keemiline protsess, mille käigus taimsetes õlides olevate rasvhapete kaksiksidemetele lisatakse vesinikuaatomid. Osa looduslikest polüküllastumatutest cis-rasvhapetest läheb üle trans-vormi; küllastumatud trans-rasvhapped soodustavad õli tahkumist ja tõstavad õli oksüdatsioonile vastupidamist. Meie organism ei omasta küllastumatud trans-rasvhappeid ja seetõttu on nad inimese veresooni kahjustava ja nende lupjumist soodustava toimega, avades “otsetee” südame-veresoonkonna haigusteni. Seega hüdro- geenimisprotsessi läbinud tervislikud taimeõlid on nüüd juba osaliselt muundunud ja need pole enam tervislikkusega seotud.
Margariini tootmine ongi lihtsustatult öeldes vedela taimse õli muutmine hüdrogeenitud rasvaks. Miks seda tehakse ? Hüdrogeenitud rasvad on kordi odavamad ja paremini õhuhapnikule vastupidavad kui rõõsk koor ja või, seega neist valmistatud toiduainete säilivusaeg on pikem ja neid on võimalik odavamalt toota. Meil müüdavad margariinid on enamasti segu looduslikest ja hüdrogeenitud rasvadest. Margariinides on trans-rasvhappeid 2-10 korda rohkem kui võis. Et margariinid säiliksid pikka aega, lisatakse neile odavaid sünteetilisi antioksüdante (E320) ja (E 321), mis omakorda võivad olla paljude jaoks allergeenid.
Veresoonte seinte kahjustumine toimub aeglaselt, esialgu märkamatult. Tervisele pole ohtlik, kui päevas söödu sisaldab 1-2 grammi trans-rasvhappeid. Probleemne on aga, et väga paljud toidud sisaldavad hüdrogeenitud rasva: näiteks jäätis, küpsised, saiad, kastmed, leivakatted, majonees, sünteetiline kohvi- ja vahukoor, koogid/tordid, friikartulid, burgerid, krõpsud, kohukesed. Margariinides leidub 17…38% trans-rasvhappeid (mida kõvem rasv, seda rohkem trans-rasvhappeid, mida vedelam, seda vähem), mis tähendab, et 100g margariini või hüdrogeenitud rasvu sisaldavate toiduainete tarbimisel võib päeva jooksul saada 17 g ja rohkemgi trans-rasvhappeid.
Märkamatult, erinevate toodete koosseisus võib ka margariini mittetarbiv inimene endale sisse süüa kordi rohkem trans-rasvhappeid kui ohutuks normiks .(1-2 g päevas) peetakse. Seetõttu peaks toote pakendil kindlasti olema vastav märge: toode sisaldab hüdrogeenitud rasva. Siis võtab tarbija vastutuse oma kahjustatud veresoonte seinte eest enda peale, nii nagu iga suitsetaja peaks olema teadlik, mida ta oma tervisega teeb.
Lihtsalt rasva miks süüa.” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://www.tervislik.net/rasvad-on-head
COPY-PASTE (teemaalgataja saaks kindlasti ise ka hakkama sellise info leidmisega, kui vähegi viitsiks otsida.
)o Küllastatud rasvad. Leiduvad võis, juustus, rasvases punases lihas, täispiimas, munakollases ja koorejäätises. Küllastatud rasvad on kõige enam kontsentreeritud ja “tihkemad” kui teised rasvatüübid. Liiga palju küllastatud rasvu tõstavad kolesteroolitaset ja põhjustavad pikema aja jooksul südame-veresoonkonna haigusi.
o Hüdrogeniseeritud rasvad. Leiduvad söögi nn tervislikes alternatiivides nagu margariin või teised rasvavaesed toidud. Hüdrogeniseerimine on protsess, milles vedelat rasva segatakse tahkega. See põhjustab muutuse rasvamolekuli vormis, nii et rasv ei ladestu nii kergesti kehas. Liiga palju selliseid rasvu tekitavad aga üsna samasuguseid terviseprobleeme kui küllastatud rasvade tarvitamine.
o Troopilised õlid. Kookospähkli- ja palmiõli. Kõla järgi võiks neid ju tervislikeks pidada, ometigi on tegemist küllastatud rasvaga.
Neid rasvu on organismil märksa kergem sünteesida ja neist on tervisele konkreetne kasu.
Sellist jama ei oska kohe kommenteeridagi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Eks teemalgus oli ka nagu oli.Veresoonte seinte kahjustumine toimub aeglaselt, esialgu märkamatult. Tervisele pole ohtlik, kui päevas söödu sisaldab 1-2 grammi trans-rasvhappeid.Ma ei ole kindel, et mingid ohutud kogused olemas on.
Sellist jama ei oska kohe kommenteeridagi” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Eks teemalgus oli ka nagu oli.
Ma ei ole kindel, et mingid ohutud kogused olemas on.
Nõus.
Meil on väga palju selliseid asju… Mida loetakse väikeses koguses ohutuks st kohe enamusi inimestest ei tapa (…ja väike kogus geneetilisi hälvikuid ei lähe arvesse
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ).Kas keegi siin on tuttav meie võitööstusega? Ma ei ole siiani aru saanud, miks Eesti või ei maitse ega lõhna nagu või…ükskõik, millist ma ostan. Olen jäänud pidama Valio Voi le. Mis on nende tehnoloogias teisiti? Kas meie lehmi toidetakse teisiti?
Sellist jama ei oska kohe kommenteeridagi” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Eks teemalgus oli ka nagu oli.
Ma ei ole kindel, et mingid ohutud kogused olemas on.
Ei ole sellist jama võimatu kommenteerida, sest sellist jama on googeldades internet täis ja ei tasu algajat kohe googeldama saata nagu üks postitaja soovitas selliste teemade puhul. Igatahes minu copy-paste on oma eesmärgi teeninud
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei ole sellist jama võimatu kommenteerida, sest sellist jama on googeldades internet täis ja ei tasu algajat kohe googeldama saata nagu üks postitaja soovitas selliste teemade puhul. Igatahes minu copy-paste on oma eesmärgi teeninud” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>COPY-PASTE (teemaalgataja saaks kindlasti ise ka hakkama sellise info leidmisega, kui vähegi viitsiks otsida.wink.gif ) on siis nüüd üle kasvanud selleks, et juhtida tähelepanu netis leiduvale pasahulgale?
Kui võtta oma menüüsse oliiviõli kvaliteetsete lisarasvade saamiseks, siis milliste toidukordade ajal päevas seda võtta.
Enne ja peale trenni vist pole mõtet? Jääb siis näiteks hommikul ja õhtul?
- You must be logged in to reply to this topic.