Hambapesu teema

Laste hammaste tervise eest vastutavad vanemad

MAIO VANIKO

Kui hambaarsti juurde minevale lapsele öelda, et kannata valu ära, hakkabki laps valu ootama, rääkis oma kogemustest Tartus tegutseva ODE hambakliiniku hambaarst Ülo Pintson. Samuti ei tohiks last hambaarsti juurde viimisega hirmutada.

Kuigi hammaste tervis sõltub nii toitumisest kui ka geneetilistest teguritest, saab inimene hoolika ja korrapärase pesemisega ka ise oma hammaste heaks palju ära teha.

Mikroobid, katt, kaaries

Iga söömise järel jäävad hammastele toiduosakesed, mis suus olevate mikroobidega moodustavad hammastele katu. Juhul, kui mikroob saab toitaineid, tekivad hammastel olevas katus jääkproduktidena muu hulgas ka happelised ühendid. Kui seda juhtub tihti ja pikaajaliselt, siis hakkab hamba kõva kude lahustuma sedavõrd, et tekkinud muutust võib nimetada kaarieseks ja pikapeale tekib hambasse auk.

Kaariese tekkimisel on olulised mikroobid, mis kanduvad edasi inimeselt inimesele. Näiteks siis, kui lapse lutt kukub maha ja ema laseb selle enne lapsele suhu tagasi panemist enda suust läbi või kui ema kasutab lapsega sama lusikat. «Mingis eas saab inimene need mikroobid niikuinii, kuid mida hiljem ja mida väiksemas koguses, seda parem,» selgitas ODE hambakliiniku hambaarst Ilmar Roosimaa. Hiljem on hammastel ja igemetel juba nn neutraalsed mikroobid kinnistunud ning hambaid kahjustavatele mikroobidele jääb vähem ruumi ja võimalusi paljuneda.

Tuntud on ka nn mahlapudelikaaries, mis tekib siis, kui lapsele antakse ööseks mahlaga lutipudel. Mahla asemel peaks eelistama vett, sest magusa mahla tõttu muutuvad esihambad pruuniks või mustaks.

Ka ainus hammas vajab pesemist

Vanematel tuleb lapse hammaste eest hoolitsema hakata kohe, kui tulevad esimesed hambad. Laps on siis umbes pooleaastane ning tema hammaste puhastamiseks piisab veest ja harjast.

Kui kõik piimahambad on suus, tuleks hakata kasutama ka hambapastat. Hambaid tuleks puhastada kaks korda päevas – hommikul vee ja harjaga, õhtul aga ka hambapastaga pestes.

Lapsed peaksid hambaid pesema just neile mõeldud pastaga, sest selles on vähem fluori kui täiskasvanutele mõeldud pastades. «Tuleks eelistada laste hambapastasid, sest lapsed kipuvad hambaid pestes heamaitselist pastat alla neelama,» selgitas Ilmar Roosimaa. Kui aga laps neelab suure fluorisisaldusega hambapastat alla, on see tema tervisele kahjulik.

Fluoritabletid pole moes

Ilmar Roosimaa andmetel oldi Põhjamaades varem seisukohal, et alla 11-12-aastased lapsed peavad kindlasti hammaste tervise pärast sööma ka fluori sisaldavaid tablette. (Üks tablett sisaldab 0,25 milligrammi fluori.) Nüüd on hakatud rohkem rõhku panema fluori sisaldavatele hambapastadele.

Paljud teadlased, karioloogid, on seisukohal, et kui joogivees on fluori rohkem kui kaks milligrammi liitris, pole vaja kasutada fluoriga hambapastat. Erandiks on suure kaarieseriskiga lapsed, kes peaksid hambaid pesema kaks korda päevas fluori sisaldava pastaga ja tarvitama vastavalt hambaarsti ettekirjutusele ka fluoritablette.

On oluline, et laps õpiks võimalikult vara oma hammaste eest hoolt kandma. Kindlasti peaks talle selgitama, milleks see toiming on vajalik. Kui laps omandab õiged hügieenivõtted, saavad puhtaks ka hammaste sisepinnad, mis jäävad muidu tihti pesemata. Vajadusel võib last hoolika hammaste pesemise eest premeerida.

Kuidas ja millal pesta

Ekslik on arvamus, et suhkruvaba nätsu närimine asendab hammaste pesemist. Abi närimiskummist on vaid osaline.

Kui hammaste pesemise tehnika on vale, ei aita ka hea hambapasta. Eriti lõhub hambaid, kui pestakse tugevate harjastega harjaga ning harja liigutatakse ühes suunas – horisontaalselt.

Ilmar Roosimaa sõnul teevad paljud lapsed ja ka täiskasvanud vea, kui nad pesevad hambaid kohe hommikul üles ärgates. Hambaid tuleks pesta hommikul pärast sööki ja õhtul pärast viimast sööki. Kui õhtusöök on kell kaheksa ning pole plaanis enam einestada, võiks hambad pärast sööki ära pesta – enne kui laps uniseks jääb ja hambapesu ununeb. Enam kui kaks korda päevas hambaid siiski pesta pole vaja.

Samuti tuleks vältida kuuma ja külma vaheldumist, mistõttu ei tohiks süüa näiteks jäätist kohviga. Hammaste lagunemist põhjustab ka pidev hapude mahlade ja tsitrusviljade söömine. Pärast õuna söömist tuleks aga hambapesuga oodata vähemalt pool tundi, sest õunas olevad happed nõrgestavad ajuti hambaemaili ning hambapasta mõjul hakkab see kuluma.

Lastele, kes väga kommi süüa tahavad, soovitab Ilmar Roosimaa korraldada kord nädalas kommipäeva, sest hammastele on kõige ohtlikum sage maiustamine. Kompvekki võib pakkuda ka magustoiduks.

Väike hari on tõhus

Kuni 10-aastase lapse hambahari peaks olema pehmete harjastega ja väike, sest väike hari töötab tõhusalt. Et vältida harjade vahetusse minekut, on parem, kui iga pereliikme hambahari on eraldi topsis. Et asi oleks lõbusam, võib topsile kirjutada ka hambaharja omaniku nime.

Iga 4-6 kuu järel tuleks muretseda uus hambahari. Kui hari hakkab muutuma tuustiseks, tuleb see kohe ümber vahetada. Hambaid võib pesta ka elektrilise hambaharjaga, kuid enne sellise harja ostmist tuleks kindlasti küsida nõu arstilt. Hammaste puhastamine hea elektrilise hambaharjaga on sama tõhus kui tavalise hambaharjagagi, kohati isegi tõhusam. Elektrilise hambaharja harja tuleks samuti vahetada nelja kuu tagant.

Hambaarsti juurde tuleks lapsega minna enne kolmandat eluaastat.

Hammaste lagunemist põhjustab ka pidev hapude mahlade ja tsitrusviljade söömine. Pärast õuna söömist tuleks aga hambapesuga oodata vähemalt pool tundi, sest õunas olevad happed nõrgestavad ajuti hambaemaili ning hambapasta mõjul hakkab see kuluma.

Kunagi lugesin kusagilt, et samuti peaks peale kohvi ja tee joomist hambapesu ootama u 30 minutit. Tsitruseliste häda pidi vist see ka olema, et muudab hamba pinna happeliseks ja nii kulub hambaemail hambaharja hõõrudes kergemini ära.

On mõni pädev isik, kes räägiks lähemalt sellel teemal? Või teab mõnda huvitavat artiklit.