Hädas põlvedega
- This topic has 13 replies, 6 voices, and was last updated 19 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Põlvedega varemgi probleeme olnud (vigastused, vesi põlves), kükitades pidevalt ragin sees. Nüüd bodypumpis raskusi lisades läks aga asi päris hulluks. Raskused ei olnud suured, kuid ilmselgelt praegu enam trenni minna ei saa. Niisama liikudeski sageli põlved valusad. Kuulnud kahte seisukohta: 1) midagi teha niikuinii ei saa, tuleb lihtsalt koormust vältida 2) tuleb just lihaseid tugevdada ja pidevalt liigutada. Mida siis teha? On keegi põlvedega tõsiselt hädas olnud? Tahaks väga trenni minna…
On olnud pea kõikide liigestega ja on siiani põlvega probleeme. Mõneti olen suutnud siiski oma muresid minimaliseerida ning saan hetkel trenni teha.
Esiteks soovitan sul hakata võtma glükosamiini. Enamjaolt on ta vabamüügil apteekides tablettidena. 1000-1500 mg päevas on vajalik kogus, et liigesed suudaksid ennast toita (reumatoloogi soovitus). Tarvitada tuleks vähemalt aasta, mõju algab pärast mõnekuist tarvitamisest. Mõnda aega võid võtta ka hommikul ja õhtul aspiriini. Pool kuni üks tablett hommikul ja õhtul. Seda siis kui on liigutades valud.
Teiseks tuleks jälgida toitumist. Liigestele mõjuvad väga halvasti toiduained, mis tõstavad vere happelisust. Sellisteks toiduaineteks on näiteks puljong, keeduvorst, viinerid, juust, õlu, vein. Soovitav on süüa pigem puhast (filee)liha ja sinki, juust tuleks asendada kodujuustuga. Hea oleks oma toitumist rangelt jälgida kogu elu, aga seda suudavad vähesed. Esialgu tasuks eesmärgiks seada mõned kuud. Kuna mina olen siiski suvaline foorumi-soovitaja, siis küsi mõne reumatoloogi käest, mis toiduained on head ja mis mitte. Kunagi oli neil selleks isegi vastav buklett kaasa anda. Õhtuti oleks hea juua suur kruus rohelist teed (ilma magusaineteta), kuna see puhastab liigeseid ja neerusid. Neerud on jälle omakorda organismi puhastajad, sh ka liigestesse koguneb vähem sodi kui neerud korras. Hästi mõjub liigestele ka kibuvitsa tee – paljud liigeseid ravivad looduspreparaadid on tehtud just kibuvitsa marjadest. Organismi puhastavad veel hästi: arbuus, melon, sidrunivesi, pirn.
Juttu, “sa ei saa kunagi enam trenni teha”, olen kuulnud. Ei tahtnud veel päris surema hakata ja tegin ikka. Ettevaatlikult, palju pikema soojendusega kui teised, leides enda jaoks sobiva tempo ja harjutused. Mõne aja pärast hakkasid probleemid hoopis taanduma. Mida nõrgemad on su lihased ja kõhred, seda parem ohver on su põlveliiges põletikele ning kulumistele. Ohutumad alad on need, mida tehakse vees (ujumine või mõni vesiaeroobika), kuna oma keha raskus ei pääse seal põlvedele häda tegema. Alguses on soovitav vees mitte liiga kaua olla ja pärast võimaluse korral veidi saunas istuda ja liigesed taas üles soojendada. Karastada liigeseprobleemidega võib, kuid külmale peab järgnema soe. Jooksmine, korvpall, jalgpall, hüplevam aeroobika – neid alasid tuleks (vähemalt mõnda aega) kindlasti vältida.
Krooniliste liigesehaiguste sagedasteks tekitajateks peetakse lapsepõlves põetud ja ravimata jäänud haigust või katkiseid hambaid. Esimese puhul võib aidata mandlite lõikus, teisel puhul vaja lihtsalt hambad korda teha. Mõtle, ega su probleem seal ei või peituda.
Kokkuvõtteks: on vaja palju kannatust nii toitumisel kui liigeseid treenimise korda saamisel. Kui suudad ennast mõnda aega distsiplineerida, siis saadab sind kindlasti ka edu.
Vägivaldur, tänud sulle nii põhjaliku vastuse eest. Sain lootust juurde:) Ma praegu valmis tegema midaiganes, et jälle normaalselt trenni saaks teha. Just hakkas kõik sujuma…
Kui on probleemid siis mine arsti juurde mitte ära tule siia foorumisse abi paluma (mitte midagi vägivalduri vastu). Mul on olnud põlveprobleemid, käisin arsti juures ning sain korda, pole enam 3 aastat tunda andnud ptü-ptüi-ptüi. Ainult spordiarst oskab öelda mis sul tegelikult viga on (kui sa talle oma mured muidugi korralikult ära räägid).
Siin on varemgi olnud juttu liigeseprobleemisest.
Ise olen käinud põlvedega nii traumatoloogi kui ortopeedi kui reumatoloogi juures. Üks ütles (süvenemata sellesse, et trenni teen) et probleemid on vähesest liikumisest (
, teine teatas, et mul põlved ei kannatagi üldse koormust ja trenni teha ei tohi nii palju, kolmas…hmmm…ei mäletagi enam…ju oli umbes samasugune sisutühi vastus… <img decoding=)
Võiksin arstidest rääkida teist ja kolmandat sorti lugusid. Kogemusi mul on põlvega medasutuste külastamisel lademes – 6x haiglas oldud, mille jooksul 5 lõikust; lugematud uuringud, põlve verest tühjaks imemisi ja süste põlve. Tablette olen söönud rohkem kui mõni mees leiba. Aga ei taha kedagi hirmutada ja tuju rikkuda.
Liigesehaigustest teavad enim reumatoloogid ja kui häda nii tõsine, siis pigem rääkida nendega ja spordiarstid vahele jätta.
Arst võib tõsisema haiguse puhul aidata ja loomulikult tulekski arsti poole pöörduda kui asi nii hull, et toitumisvõtted ning muu enda poolt tehtav enam ei aita. Enda elamisväärsele elule ja treenimiskorda aitamine jääb aga siiski inimese enda õlule (just seesama läbimõeldud toitumine ja treening). Arst saab siin vaid soovitada, tegija on ikka inimene ise. Just sel põhjusel polegi teiste kogemuste lugemine ja küsimine kusagil foorumis vale. Inimene tunneb, et ta pole oma jamaga üksi ning saab aru, et enne teda on ka sarnastest muredest üle saadud.
Mina olin oma murega täiesti üksi, kuna mul lõi treeningtrauma tagajärjel välja väga haruldlane pärilik liigesehaigus. Väga vilets tunne oli peab ütlema. Oleks küll teada tahtnud, kuidas mõni teine hakkama sai. Polnud kelleltki küsida. Ka eesti tipparstid vaatasid mu probleeme nagu vasikad uut väravat sh ka üks soomlane. Alguses õnnestus arstidel oma nõutust hästi varjata, aga kui see mulle lõpuks kohale jõudis…täiesti õudne masendus. Ei ole kindel, kas keegi tegelikult üldse aru sai, mis mu põlvega oli. Juhuslikult viimased lõikused ja steroidiravi aitasid. Samas uuesti liikuma pidin ennast ikka ise panema. Ja seda tegin ma just nendesamade asjadega, mida eelpool kirjeldasin.
PS. Ka minu kirurg oleks ilmselt päris hämmeldunud kui ta näeks mind oma treeningu käigus mõnda tüüpi jalgadega kägistamas.
ma olen käinud kaks korda tallinnas ühe väga tunnustatud spordiarsti juures, mõlemad korrad olen asja korda saanud. Kindlasti on võib olla mõnel arstidega natuke negatiivsemaid kogemusi. Aga mina lihtsalt ei julgeks puhtalt foormis kuuldud info põhjal hakata enda liigeseid ravima ning soovitaks ikkagi esimese asjana arsti juurde pöörduda.
EDIT: ok vägivaldur, sain su mõttest aru, peace
Eks kaasa tuleb loomulikult mõelda, mida sa loed. Mingeid radikaalseid asju kahtlaste allikate soovitatuna loomulikult teha ei tohiks.
Isiklikult ei soovitanud ma midagi sellist, mis võiks halvasti mõjuda. Toitumise jälgimine ja ettevaatlik sportimine on täiesti iseenesestmõistetavad asjad. Glükosamiin on käsimüügil ja selle kohta saab infot ka apteekri käest.
Lp Herman! Kui sa juba nii otsekohene oled, siis ehk ütled välja ka selle tunnustatud spordiarsti nime.
Lp Herman! Kui sa juba nii otsekohene oled, siis ehk ütled välja ka selle tunnustatud spordiarsti nime.Sergei Voronetski, 3 aastat tagasi oli tema vastuvõtt veel Kadrioru spordikeskuses, eeldan et pesitseb veel praegugi seal kuid kindel ei ole.
Vat kui erinevad võivad inimeste kogemused olla. Minul pole selle mehe kohta küll eriti midagi head öelda. Aga ehk oli minu probleem lihtsalt liiga ebatavaline ja äärmuslik…
Mitte,et ma liigeste jamadest eriti teaksin(endal puuduvad), aga kas mitte reumatoloog ei käsi glükosamiini 3-kuiste intervallidega võtta? Artroosi korral pidavat nii olema.Küsin oma silmaringi laiendamiseks
Mitte,et ma liigeste jamadest eriti teaksin(endal puuduvad), aga kas mitte reumatoloog ei käsi glükosamiini 3-kuiste intervallidega võtta? Artroosi korral pidavat nii olema.Küsin oma silmaringi laiendamiseksMinu oma soovitas võtta vähemalt aasta järjest 1500 mg. Tean mõnda aktiivselt spordiga tegelevat inimest, kes on öelnud, et nad ilmselt jäävadki glükosamiini sööma elu lõpuni. Midagi hullu ta ei tee. Kasu on aga küll.
