glükoos või fruktoos?
- This topic has 22 replies, 7 voices, and was last updated 13 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Seal räägitakse fruktoosist ja kuidas seda igale poole sisse topitakse tänapäeval. Ühes kohas mainiti, et poes vaadatud leibadest (ameerikas) sisaldas 34 leiba 35-st fruktoosi. Ma oma leiva pealt ei leidnud mingit kirjet, oli vaid suhkur. Kas ameerikas on mingid teised seadused kui eestis sellekohapealt, et peavad täpselt välja kirjutama, mis suhkruid kasutatakse? Kust ma tean, mida meil kasutatakse? Peale seda videot ma ei taha ühtegi toodet, kus see sees on, väljaarvatud originaalpakendis, nagu õunad jne.
Pole aega vaadata, aga kas seal jutt high fructose corn syrupist? (HFCS). See pole jah eestis veel levinud, meil vana hea sukroos/sahharoos/lauasuhktur
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (heal lapsel mitu nime)Lugesin selle vastuväite läbi ja see kirjutaja ei ole küll seda loengut läbi kuulanud, vaid lahmib lihtsalt lahmimise pärast.
Lol.
Sama mis võrrelda, et keegi kisab tänaval, et Maakera on lapik, ma selgitan põhjalikult, et lapik ta nüüd küll pole, ning sa ütled, et ma lihtsalt lahmin lahmimise pärast.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lustig ajab lihtsalt liiga palju soga, kes teab mis põhjustel. Ju tal mingi isiklik vimm fruktoosi või suhkru vastu üldse. Vbl lapsena oli paksmagu, kes ei suutnud kuidagi kommikestele ei öelda ja nüüd üritab kõike seda negatiivsust mingi ühe toiduaine peale määrida.
Umbes sama nagu Metanool. Arvad, et kahjulik inimesele? Jah, kui liiga palju tarbida. Kui vähe, siis ei tee suurt muhvigi halba.
Miks karta fruktoosi? Selleks, et saada mingi arvestatav kogus peaksid sa EBANORMAALSELT palju erinevaid fruktoosirikkaid toite tarbima. Ei pea just geenius olema, et mõista, et pole just tark tegu niimoodi ühekülgselt toituda.
Ma pole kuulnud ühestki uuringust Fruktoosi kohta, mis näitaks, et mõõduka tarbimise puhul kaasneks sellega mingeid negatiivseid kõrvalnähte.
Ning see, kui sa mõnele rotile mingi ebanormaalselt suure koguse sisse topid ning näed, kuidas ta paksuks läheb või ära sureb pole mingi tõend selle kahjulikkuse kohta. Ära võid surra kasvõi vee ületarbimisest. Mõõdukus on asja võti igas asjas – kuid siiani üritatakse leida viise, kuidas mingi spetsiifiline toiduaine kõiges süüdi mõista – olgugi, et lihtsad faktid räägivad, et inimesed lihtsalt õgivad rohkem ja kulutavad vähem energiat.
“
Total energy intake in 1970 averaged 2172 kcal. By 2007 this hiked up to 2775 kcal, a 603 kcal increase.“
“
King and colleagues recently compared the physical activity data in the National Health & Nutrition Examination Survey (NHANES) from 1988-1994 with the NHANES data from 2001-2006, and found a 10% decrease “
Süüakse tunduvalt rohkem, liigutatakse vähem. Kui ka fruktoos mingit mõju kunagi on omanud ülekaaluliste tekkele ja tervisele, siis on see olnud kaudne, mitte otsene. Kaudne läbi toidu kalorsuse tõstmise ja maitse parandamise – mitte aga otsese mõjuna metabolismile ja rasvumise soodustamisele.
Hea kokkuvõtlik lause:
“
Although examples of pure fructose causing metabolic upset at high concentrations are abound, especially when fed as the sole carbohydrate source, there is no evidence that the common fructose-glucose sweeteners do the same. Thus, studies using extreme carbohydrate diets may be useful for probing biochemical pathways, but they have no relevance to the human diet or to current consumption.”
Pole aega vaadata, aga kas seal jutt high fructose corn syrupist? (HFCS). See pole jah eestis veel levinud, meil vana hea sukroos/sahharoos/lauasuhktur
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (heal lapsel mitu nime)Kah asi mille üle paanitseda eksole:
Sukroos: 50% fruktoos, 50% glükoos
HFCS: 55% fruktoos, 42% glükoos
“According to the USDA, HFCS consists of 24% water, and the rest sugars. The most widely used varieties of high-fructose corn syrup are: HFCS 55 (mostly used in soft drinks), approximately 55% fructose and 42% glucose; and HFCS 42 (used in beverages, processed foods, cereals and baked goods), approximately 42% fructose and 53% glucose.[5][6] HFCS-90, approximately 90% fructose and 10% glucose, is used in small quantities for specialty applications, but primarily is used to blend with HFCS 42 to make HFCS 55.[7]“
And that 5% will kill you…. lol.
Kõige parem siis see, et välja arvatud karastusjookides on peamiselt kasutusel HFCS-42, kus on sees VÄHEM FRUKTOOSI, kui tavasuhkrus. LOLOLOLOLLL….
Pole aega vaadata, aga kas seal jutt high fructose corn syrupist? (HFCS). See pole jah eestis veel levinud, meil vana hea sukroos/sahharoos/lauasuhktur
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (heal lapsel mitu nime)Ikka jah see corn cyrup. On see kindel, et eestis ei levi? Praegu tahaks seda oma organismi samapalju kui mingit ameerika maisiõli.
Ikka jah see corn cyrup. On see kindel, et eestis ei levi? Praegu tahaks seda oma organismi samapalju kui mingit ameerika maisiõli.
‘Ei ole väga näinud jah. Kui ikka kõvasti otsida siis importtoodetes ehk ikka leiab, meil endil pole seda maisi ka niiväga palju, et sellest siirupit teha annaks
” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Arch, ma pole täpselt kursis, aga kas see “teistsugune mõju” ei või tuleneda näiteks tootmisprotsessist?Välimuselt peaagu sarnased molekulid võivad erinevalt toimida, võtame näiteks looduslikud ja tehislikud transrasvad.. piisab sellest, et üks side on teises kohas… ja voila, kahjulik
Loe läbi, kuidas selle maailma #1 Fruktoosi-vastase “Arsti” jutt ümber kummutatakse kuni ta haarab õlekõrte järgi ja rottide uuringuid appi võtab.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Rotte kasutatakse uuringutes selleks, et sina ei ole nõus endale vabatahtlikult ja enamus inimesi ka raha eest terviseprobleeme tekitama.
Arch, ma pole täpselt kursis, aga kas see “teistsugune mõju” ei või tuleneda näiteks tootmisprotsessist?Välimuselt peaagu sarnased molekulid võivad erinevalt toimida, võtame näiteks looduslikud ja tehislikud transrasvad.. piisab sellest, et üks side on teises kohas… ja voila, kahjulik
Võimalik. Aga pole kuulnud, et seda keegi maininud oleks. Idee pärast võiks muidugi uurida jah.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Transrasvad jah imelikud värgid. Naturaalses toidus leiduv on meie kehale suht savi. Toitaine nagu ikka teatud mööndustega. Aga mingi tehislik variant kipub tunduvalt tervist kahjustama. Mnjah.
Rotte kasutatakse uuringutes selleks, et sina ei ole nõus endale vabatahtlikult ja enamus inimesi ka raha eest terviseprobleeme tekitama.
No muidugi. Uuringud loomade peal on väga vajalikud, et odavalt, mugavalt ning suhteliselt vastuvõetaval viisil testida erinevaid teaduslikke lahendusi, kas siis toitumise või muidu farmaatsia-toodete puhul. Ei vaidle vastu.
Aga kas sa tõesti puhta südamega oleksid nõus oma pea pakule panema mingis teemas, kuna mõni uuring rottide peal näitas seda või teist?
See, et mingi asja kohta puuduvad HäSTI tehtud ja üheselt mõistetavad ja ülekantavad tõendid ei tähenda ju ometigi seda, et kõik võiksime seetõttu Kehvemaid tõendeid hakata ülistama?
Selles point. Näidaku uuringud rottide peal ükskõik mida – need ei ole tõsiselt võetavad enne, kui vastavad uuringud on tehtud ka inimeste peal õigete protokollidega. Ning kui ka lähitulevikus nendeni ei jõuta ei anna see kellegile õigust Paanikat külvata kuna rotid ei talunud Fruktoosi. Lollus.
Rottide metabolism, mis puutub fruktoosi töötlemist ei ole absoluutselt sarnane inimese omale. See, et rott on elusorganism ei tähenda, et antud uuringuid saaks kuidagi otseselt üle kanda. Annab kõneainet ja hüpoteese tuleviku tarbeks, ei muud.
BOOM!
- You must be logged in to reply to this topic.