Skip to main content

glükolüütiline vs. oksüdatiivne lihaskude

Avaleht » Forums » Treening » Jõusaal » glükolüütiline vs. oksüdatiivne lihaskude

Viewing 6 posts - 16 through 21 (of 21 total)
1 2
  • Autor
    Postitused
  • märts 21, 2011 at 9:34 p.l. #293902
    haubits
    Member

    …pluss viimases praksis mõõdeti hemoglobiinitasemeks 154, mis on minu 0 aeroobse treeningu juures kõrgem kui kahel sama testi teinud suusatajal <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Võibolla olid nad veetustatud olekus, peale trenni või sauna.

    Ehk siis kuidas kissellverelised suusatajad normi piires näite käivad andmas. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    märts 21, 2011 at 9:57 p.l. #293905
    gmaster
    Member

    Saadame siis Kirbu kosmosesse.

    Teeme Eestist kosmoseriigi! Tõravere tegelased kalkuleerivad trajektoori välja, Ergma konsulteerib, kuidas Ameerikas need asjad käivad.

    Kirp, teine kulturist kosmoses <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    015281.jpg

    Aga kahjuks pole need kosmoses toimuvad muutused positiivsed:D

    Ilmselt peaks peale seda kirpu 3 meest püsti hoidma. Aga mõtle, milline comeback see oleks! <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    märts 22, 2011 at 4:28 e.l. #293912
    Aile
    Member

    Mis muid võtteid sina tead, peale jõutreeningu? Ma tean et raukadel on mõnede lisanditega kiudude iseloomu muudetud.

    Pika voodislebamisega… ma ei tee nalja.

    märts 26, 2011 at 11:05 e.l. #294645
    gmaster
    Member

    Pika voodislebamisega… ma ei tee nalja.

    Jah, voodislebamine või kosmoseskäik peaks suurendama IIx/d isovormide hulka, mis peaks teoreetililiselt olema kõige kiiremad lihaskiud, aga jõutreeninguga muutub nende isovorm ju ikkagi IIa-ks?

    õppematerjalist- jõutreening: IIx/d -> IIa <- I

    Ühtlasi vist tekitab voodislamamine ka lihasesisese rasva kogunemist? Vanus ja kosmoseskäik peaks seda tekitama küll.

    märts 26, 2011 at 12:28 p.l. #294648
    Kristjan-Johannes Konsap
    Member

    Võibolla olid nad veetustatud olekus, peale trenni või sauna.

    Ehk siis kuidas kissellverelised suusatajad normi piires näite käivad andmas. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Praks oli hommikul kell 10, vaevalt neist keegi enne trenni tegi. Veestatud olekus… ei saa muidugi garanteerida, et nad eelmine õhtu mõlemad juhuslikult alkoholi diureetikumina ei kasutanud. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    märts 26, 2011 at 12:58 p.l. #294651
    gmaster
    Member

    kinseioloogia, biomehhaanika, füsioloogia, morfoloogia

    Kõigil on nendest juttu.

    Kuidas kommenteerid – Tüüp 1 erinevus tüüp 2-st rasvapõletuse aktiivsuse poolest? Tunduks nagu oleks siis tüüp 1 siis selleks rohkem kohandatud?

    Distinguishing type 1 and type 2 myofibers is often possible based on their ultrastructural appearances. The ultrastructural specializations are correlated with their functional roles. Type 1 fibers (see first image below), the highly oxidative myofibers, contain abundant, fairly large, prominent mitochondria and abundant lipid. The mitochondria are the ovoid structures, and the fat is contained in pale homogeneous round structures. Type 2 fibers (see second image below) relying heavily on anaerobic metabolism contain smaller, less abundant, less prominent mitochondria. Glycogen is abundant, and lipid is more difficult to find in these myofibers than in type 1 myofibers.

    79926-1412901-1923188-1924294tn.jpg

    Artikkel

  • Autor
    Postitused
Viewing 6 posts - 16 through 21 (of 21 total)
1 2
  • You must be logged in to reply to this topic.