Glükogeeni varude ära kulutamine treeningul

Nii, aga siinkohal tegelikult ei saa misiganes kui suurt inimkogumit tuua millegi tõestuseks. Nimelt tuleb mängu induktsiooniprobleem – mis tegelikult õigustab induktiivseid järeldusi? Näiteks kui ongi mingi suur hulk inimesi saanud mingitel meetoditel teatud vormi, siis kuidas saab selle põhjal kindlalt väita, et täpselt sama toimib ka iga järgneva inimese puhul? Inimesed on ju erinevad, ei saa kõigile ühe puuga sama “valemit” ette kirjutada, et kui kellegi puhul kuidagi asi töötab, siis järelikult toimib see nõnda kõigi puhul. Nii palju kui on inimesi, on tegelikult ka erinevaid, igale isikule ainuomaseid, lähenemisi – olgu siis need erinevused nii väikesed (või suured) kui tahes ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Õige. Kuid osasid asju saab siiski rakendada ka suuremale hulgale inimestele, kui on tõestatud vastavate teaduslike meetoditega. Vastel juhul ei eksisteeriks modernset meditsiini. Ilmselgelt iga inimese individuaalsus on faktor – kuid mõned asjad on siiski suht kivisse raiutud. Kui on olemas vastavad teadmised kõikide tegurite mõistmiseks, siis saab ka neid teaduslikult tõestatud meetodeid kasutada.

Lisan siia juurde väikese jutu vanakooli Teadlasest. Mike Mentzerist. Kes, olgugi, et oli keemia peal, oli üks esimesi, kes hakkas Kulturismi teadusliku külje pealt uurima ning praktiseerima. Ning pärast teda jätkas selle tegemist ka Dorian Yates.

Kes tahab võib muidugi nende teadmised kõrvale heita nende keemia kasutamise tõttu, kuid see mida nad räägivad on tõsi. Ükspuha mida nad ise kasutasid.

Mike Mentzer – Heavy Duty Nutrition

Carbohydrate (CHO) ingestion during exercise, in the form of CHO-electrolyte beverages, leads to performance benefits during prolonged submaximal and variable intensity exercise.

http://www.ncbi.nlm…./pubmed/9458524

Kui aega on Internetis otsida, siis võid mida iganes tõestada.

Sa otsid ainult glükogeenivarude täitmist, aga vaata asja tervikuna ka. Peale lihaste glükogeeni täitmist vajavad kiiret energiat veel aju ja närvisüsteem ja ületreening tulebki närvisüsteemi kurnatusest, mitte niivõrd lihaste ületreenimisest. Ja kui tulemusi tahad saada, siis tulebki trenni teha nö. ületreeningu eelses seisundis, samuti ei pea lihased olema 100 % taastunud, et uuesti trenni teha. See aga nõuab õiget lähenemist, mitte seda, mida sina siin tõestada üritada. Inimesed ei tee ainult trenni, nad peavad veel õppima ja töötama ning kõik ei istu ainult arvuti taga.

“Thus, at least during low intensity or intermittent exercise, CHO ingestion could result in reduced muscle glycogen utilisation in well trained individuals with high resting muscle glycogen levels. Further research needs to concentrate on factors that regulate glucose uptake and energy metabolism in different types of muscle fibres during exercise with and without CHO ingestion.”

Ja selle uuringu mõte on? ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Ei ole sellele vastu vaielnud, et enne trenni tarbitavad süsivesikud võivad pikendada töövõime mahtu – Kui aus olla siis väitsin seda juba MITU LEHTE tagapool. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Üldiselt teema algas glükogeenivarude täitmisest aga on sujuvalt liikunud üle juba muudele protsessidele. Seetõttu ei olegi mõtet pahandada, kui minu jutt ka laiali valgub selle keerulise teema puhul ning kokkuvõtvate väidete tegemine läheb raskeks.

Kõik mis sa ütlesid oleks nagu pealiskaudselt õige. Aga täpselt samamoodi nagu kõik ei istu arvuti taga, ei tee ka kõik füüsilist tööd. Ütleks, et lausa suur enamik istub arvuti taga või muidu vähese aktiivsusega töö otsas enamiku päevast. Ning ei ole mõtet välja tuua seda, et Aju ja närvisüsteem vajab paaniliselt energiat vms.

Seda saavad nad niikuinii.

Meie keha esmane tähtsus on alati aju, närvisüsteemi ja üldse organeid energiaga varustada. Ning selleks on olemas ka maksas glükogeenivarud, mis juba niipea tühjaks ei saa. Vajadusel tehakse valkudest neid juurde või lülitatakse keha energiavajadused keto-kehade peale üle. Ainuüksi see, et keha suudab ka paastunud olukorras glükogeenivarusid täiesti rahulikult teatud maani täita näitab seda, et “energia-puudust” ei teki kehal peaaegu kunagi, kuni on mingeid varusid kuskil olemas ning süsivesikutega kiire varustamine peale trenni ei muuda pm. midagi selles vallas.

Jah, keha saab võimaluse kohe vahetult peale trenni oma varude kallale asumist kasutada hoopis otse verre liikunud suhkruid. Väga tore. Aga kus on tõendusmaterjal, et see võimaldaks kuskilt otsast paremat närvisüsteemi taastumist?

Kas eksisteerib tõendusmaterjali, mis võib paikapanevalt väita, et enne-või peale trenni tarvitav süsivesikute/valkude jook parandab närvisüsteemi taastumisvõimet?

Kehal ei ole puudust vabadest aminohapetest ega süsivesikutest/keto-kehadest ühelgi ajahetkel üldiselt. Baastasemel on organite ja kõige selle tööks neid alati olemas.

Kas suurendades peale treeningut kiiresti vabade suhkrute ja aminohapete hulka veres, kutsume esile kuidagi närvisüsteemi kiirema taastumisvõime?

Ausõna küsin, sest ei tea. Kui keegi teab vastava materjali poole suunata siis oleksin tänulik.

Senist öeldud tagasi millegi osas ei võta, aga võimalik, et peaksin muutusi oma lähenemises tegema, kui tõesti see sheik vahetult peale trenni mu taastumiselt oluliselt aega vähemaks võtab. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Uuringute soovituslik keel koosnebki väljenditest MAY, MAY LEAD TO, COULD RESULT jne, konkreetsete väidete kasutamine, kui uuringutulemused näitavad, et asi ei ole nii konkreetne, on põhimõtteliselt vale. Ja alati soovitatakse edasi uurida.. Sina vist loed sealt välja, et uurijad ise ka ei usu neid saadud tulemusi?

Rotteri uuring pm. väitis juba seda mida ma mitu lehte tagapool olin öelnud. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kui uuringud kasutavad enamuses soovituslikke väiteid, siis peab taolisi uuringuid kokku saama võimalikult palju, et argumentatsioonil mingi väärtus oleks. Sest uuringud stiilis “A’la me ise ka ei tea, mis täpselt toimus, aga tundub, et süskarite tarbimine trenni ajal nagu parandaks sooritusvõimet” – ei ole eriline tase.

Liiatigi kui eksisteerib tunduvalt paremaid uuringuid, kus räägitakse konkreetsetest numbritest, teemasse puutuvates katsealustes ning protokollides.

Ütleks nii, et paljud uurijad ise on kohati ikka parajad lambapead. Sest jõutakse täiesti valede järeldusteni. Jah – nende kitsalt vaadeldavas katsegrupis võib järeldusi teha – aga kui ikka katsealusteks on 5 üle 50a vanust menopausis diabeetikust naist, siis selle uuringu väärtus, kui proovime kohaldada seda 20-ndates tervetele mees-kulturistidele on suuresti olematu. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Antud juhul on iga detail oluline. Täpselt nagu sa paar lehte tagasi mu “temperatuuri” uuringu maha tegid. Sest kõik oligi nii nagu sa ütlesid. Protokoll oli täiesti ebaoluline meie arutelu koha pealt. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kui ma ise alati kõike läbi lugeda viimse detailini ei jõua siis proovin vähemalt mitu uuringut pakkuda, mis kõik samu väiteid toetavad.

Kuid alati – rebige mu väited nii lõhki kui saate, kui teen vigu. Sest ise ma ei suudagi kõike tähele panna alati. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Noorte puhul on väga hästi näha kuidas laagrites olles, kus toitumine kontrolli all, jõu/kiiruse näitajad laagriperioodi lõpus tõusevad. Tulles tagasi kodu/koolitoidu peale hakkavad need näitajad vaikselt kuid stabiilselt langema.

Holger kui ma olen omale “keemia ” põhitõed selgeks teinud ei tähenda see veel seda , et ma ise süstla otsas istun. VÕI TEAD SA KINDLALT ?? Sellise loogika järgi oled sa raudselt homo. Kindlasti on sul mõni tuttav/sõber homo…. Siit ka järeldused.

Ma ei ole ka ühegi pildi peal näinud Holgerit tüdruksõbraga, järelikult … .

Ja nüüd tõesta, et see tütarlaps on su tüdruksõber, mitte mingi sõbranna, kellega sul on kokkulepe orientatsiooni varjamiseks

Ja paluks teaduslikult, mitte isiklikul kogemusel põhinedes ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

OK ega ma ei tahagi sind solvata ega rünnata.

Kodu/koolitoidul olles on söömime kaootiline. Näiteks kui koolis on makaronisupp ja ühepajatoit lõunaks jäätakse see üldse söömata ja tullakse söömata otse trenni. Kohe on lapsest näha kui ta ei ole lõunat söönud – liigutused lojud, suhtlemine teine. Lisaks tulevad juurde igasugused limonaadid,kommid, küpsised jne. millega esmast näljatunnet leevendatakse.

Toidulisanditest kasutame vedelaid aminohappeid trennijoogi sees, nelja valgu kokse, C/B vitamiinid, creatiini perioodilselt, vedelat L – carnitni.

Laagris on toitumine kindlatel kellaegadel (3 põhirooga + 2 vahepala) ja menüü koostab vastav spetsialist. Oleme alati leidnud ühise keele toidlustajatega. Mingeid teaduslike uuringuid me muidugi teinud ei ole ega hakka tegema ka. Laagris käib tõsine töö.

Tihedamad toidukorrad ja väiksemates kogustes tagab organismi pideva juurdevoolu vajalike toitainetega, mille tulemusena ainevahetuse kiirus on hea ja stabiilne ning organism omastab ja kulutab saadud energiat optimaalselt.

Õudukas, mul sõrm scrollimisest juba valus aga mul Holgerile siuke küsimus, et kaua Sa ikka autoga sõidad, kui sinna 1x nädalas kütet sisse valad

ja kõik muud hooldustööd ( täisväärtuslik toitumine ) tegemata jätad?Mõtle miukse stressi Sa tekitad oma siseelunditele.Mine kooli tagasi ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Argo

Ja selgita mulle lollile, kuidas on täisväärtuslik toitumine välistatud 1x päevas või nädalas toitumisega? Kui meile mõlemale antakse ette sama kogus toitu, ning sa lihtsalt sööd need 6x einega ära ning ma 1x-ga. Siis miks minu toitumine kehvem on?

See on müüt, et toitainete omastamine erineb. Vahe on kahe toitumise vahel minimaalne, kui üldse mõõdetav.

OK ega ma ei tahagi sind solvata ega rünnata.

Kodu/koolitoidul olles on söömime kaootiline. Näiteks kui koolis on makaronisupp ja ühepajatoit lõunaks jäätakse see üldse söömata ja tullakse söömata otse trenni. Kohe on lapsest näha kui ta ei ole lõunat söönud – liigutused lojud, suhtlemine teine. Lisaks tulevad juurde igasugused limonaadid,kommid, küpsised jne. millega esmast näljatunnet leevendatakse.

Laagris on toitumine kindlatel kellaegadel (3 põhirooga + 2 vahepala) ja menüü koostab vastav spetsialist. Oleme alati leidnud ühise keele toidlustajatega. Mingeid teaduslike uuringuid me muidugi teinud ei ole ega hakka tegema ka. Laagris käib tõsine töö.

Tihedamad toidukorrad ja väiksemates kogustes tagab organismi pideva juurdevoolu vajalike toitainetega, mille tulemusena ainevahetuse kiirus on hea ja stabiilne ning organism omastab ja kulutab saadud energiat optimaalselt.

Kõik hea, selline lähenemine on üldjuhul hea valik. Enamasti on selline 3 suurt einet ja 2 väiksemat näidanud kõige paremaid tulemusi isude kontrolli all hoidmises. Enamasti. Mitte alati, aga see selleks. Oleneb rohkem toitainete valikutest. Rohkem valku on parem isukontrollija ning muidugi suur kogus toidu füüsilist massi nagu juurikad jms mis vähe kaloreid annavad.

Mis aga ainevahetusse puutub, siis see on küll müüt.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19943985

This study shows there was no difference in weight loss between subjects with high/low meal frequencies.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9155494

Evidence supports that meal frequency has nothing to do with energy in the subjects.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11319656

Yet again, no difference in energy in the subjects compared to 2 meals/d to 6 meals/d.

* Keha omastab suht kõik mis talle ette söödad ning kulutab samuti.

Muidugi võime rääkida metoodikatest, mis “enamikule” pakub positiivseid reaktsioone isu kontrollis ning tunnetatavas energias. Ehk ma usun, et enamik lapsi paneks sul pildi tasku, kui kogu päevane toit korraga ette anda.

Samas mõni üksik laps vbl naudiks seda ning siis jookseks ja treeniks ennast ogaraks ning oleks laagri lõpuks kõige paremini arenenud tüüp. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tead Holger, Sa oled kõva pullivend ja guugliteadlane ja mina ei viitsi kilomeetriseid poste teha, nii et otsi ise..Bioloogia tunnist Sa raudselt puudusid, kui räägiti siseorganite funktsioonidest jne.

Argo