Fredi toitumissoovitused
- This topic has 18 replies, 9 voices, and was last updated 18 years, 8 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere Fred, mille poolest erinevad sinu toitumissoovitused oma põhimõttelt süsivesikutevaesetest dieetidest nagu Atkinsi dieet?
Lisaks sellele on küsimus, kuidas mõjub toiduvahekord umbes 40:30:30 aju võimekusele?
Tahan oma toitumist muuta, aga mulle tundub, et minu magusavajadus on suurem kui teistel minuvanustel. Lemmikmaiustus on sefiir, kohvi joon rohke suhkruga, vett suudan piisavates kogustes juua ainult segatuna mahlaga, makaronid võivad tekitada meeliülendavat naudingut jne… aga näiteks pannkokkides tundub rasvane tekstuur mulle vastumeelne, hakkliha praadimise lõpus eemaldan supilusikaga üleliigse rasvaine, et see toitu ära ei rikuks jne. Minu varasema toitumise võiks ümardada näitajateni (kiljatage nüüd kõik õudusest) 65% süsivesikuid, 20% valku, 15% rasva, aga nüüd olen üritanud süsivesikute kogust vähendada. Sellest ei tule eriti midagi välja, sest ma ei kujuta ette toitu ilma süsivesikutekülluseta. Tegelikult eelistaks ma kalorite vähedamist suhkrute piiramisele, aga alampiir on vist onju 2100 kcal ja alla selle süüa ei tohi. Viimastel päevadel kipub olema kõvasti alla selle (1500-1600kcal), sest maitsvate (süsivesikuterohkete) toitude söömine tekitab tohutult süümekaid ja siis ma lükkan söögikorda edasi.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>PS! Ma ei ole veel otsustanud, et ma hakkan sinu toitumissoovitusi järgima, aga ma tahaks seda infot enne kui ma endale toitumiskava teen.
PPS! sry kui minu suhtlemisviis tundub sulle emotsionaalne. (sa ei oleks esimene). Olen natuke söömata ja magamata.
atkinsi dieet on tervist kahjustav , fredi oma mitte. Fredi põhimõte on et rasv ei põle kui keha ei saa seda piisavalt ehk siis suht rasvane ja valgune kava aga mulle täitsa meeldib ja sobib minu kehatüübiga.
Erineb selle poolest,et on süsivesikuvaesete dieetidega võrreldes üsna süsivesikurikas!
Peale treeningut on keha süsivesikud nii öelda ära teeninud ja neid on hädasti vaja, muul ajal aga (kui eluviis on istuv) tuleb neid piirata,et keha saaks võimalust kasutada energiaallikana ka rasvu.
Kas tsoonidieet just Sinu ajule hästi mõjub, on raske öelda.
Sinu ekstreemne magusavajadus on tingitud sellest, et neuromediaatorid on teineteisega võrreldes tasakaalust väljas. Et saaksin midagi soovitada, pean teadma, kuidas magad (millal,kas jääd ruttu,kui sügavalt) ja milline on energiatase (kõrge/madal,seos süsivesikutega).
Ma ei teadnudki, et magusaisu, neuromediaatorite, magamise ja energiataseme vahel on seos. Ma ei ole seda varem kuulnud.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (v.a. mida “naised saunas” on rääkinud ja linnalegende energiatasemest). Ma olen madala energiatasemega inimene, vajan palju rahulikku aega. Kaldun olema öise eluviisiga. Sundimatu eluviisiga perioodidel lähen magama kl 2-3 paiku öösel ja ärkan 10-11 paiku. Õnneks on unevajadus 9h-lt langenud 8h peale. Unetusega on mul korduvalt probleeme olnud, sest hilisõhtul töötab aju kõige efektiivsemalt ja see ei lase vahel uniseks jääda. Tavaliselt kulub umbes 20min et magama jääda, aga siis on suhteliselt sügav uni. Ärgata on peaaegu alati raske, tavaliselt esimese poole kuni ühe tunni jooksul ei ole ma normaalseks vestluseks võimeline. Energiataseme poolest on mulle siiani sobinud ainult väga rahulikud alad – jõusaal ja tai-chi. Enne söömist on energiatase madalaim ja väga madala veresuhkru puhul muutun ma väga tusaseks ja pahuraks. Ma ei mäleta täpselt, kuidas muutub veresuhkur aeroobse treeningu ajal, aga kui ma aeroobse ajal ära väsin, siis tekib mul umbes sama tunne. Tekib väga tugev tung saata kõik pikalt ja jätta tegevus sinnapaika. (võib-olla on kõigil nii, seda ma ei tea.)
Mulle tundub, et sa kirjutad palju psühholoogilisi ja kergesti muudetavaid tegureid liialt füsioloogia arvele…
Mulle tundub, et sa kirjutad palju psühholoogilisi ja kergesti muudetavaid tegureid liialt füsioloogia arvele…” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mõistan kommentaari, aga mul on õigustus. Ma arvan, et inimese enesetunne väljendab tema füsioloogilist seisundit ja et enesetunde üks komponent on emotsionaalne enesetunne. Ma ei ole emotsionaalselt ebastabiilne inimene, kuigi tujude varieeruvus (maksimum-miinimum) ja see, kui palju ma emotsioone välja näitan, on küll märkimisväärsed võrreldes keskmise eestlasega. Ma pööran tähelepanu oma emotsionaalsele seisundile, sest “tühja kõhu tunne” on mul petlik. Ei pruugi õigeaegselt tekkida või tekib natuke aega peale sööki. Pealegi on mulle alati tundunud, et emotsioonid ongi suures osas füsioloogia peegel – emotsioonid mõõdavad inimese hormonaalset seisu. Adrenaliinist tekkiv jookse/võitle tunne on ju ka lihtsalt emotsioon. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ja adrenaliini hulk on individuaalne (st indiviidi füsioloogiast sõltuv). PS! See ei tähenda, et ma halba meeleolu alati näljana tõlgendaksin ja siis enese lohutamiseks sööksin. Lohutus-söömist eriti ei harrasta. Nälja-pahur enesetunne on kombineeritud ootamatu füüsilise rammestusega. See on ju madalast veresuhkrust ja tõenäoliselt ka vastavatest hormoonidest?
Õigustusi leiab alati;)
Aga suur võimalus on näiteks see, et hetkel on su keha liialt harjunud lihtsate süsivesikutega ning osad sinu poolt tajutud tunded tingitud sellest. On võimalik ümber harjuda ka vähemale kogusele/aeglasematele süsivesikutele. Tegemist ei ole võibolla mitte mingisuguse sinu isiku omapäraga, mis on geneetiliselt määratud vaid ajutiste ümberkujunemistega, mis on tingitud sinu varasemast käitumisest.
Ma ei teadnudki, et magusaisu, neuromediaatorite, magamise ja energiataseme vahel on seos. Ma ei ole seda varem kuulnud.. </p>
<p>Ma olen madala energiatasemega inimene, vajan palju rahulikku aega. Kaldun olema öise eluviisiga. Sundimatu eluviisiga perioodidel lähen magama kl 2-3 paiku öösel ja ärkan 10-11 paiku. Õnneks on unevajadus 9h-lt langenud 8h peale. Unetusega on mul korduvalt probleeme olnud, sest hilisõhtul töötab aju kõige efektiivsemalt ja see ei lase vahel uniseks jääda. Tavaliselt kulub umbes 20min et magama jääda, aga siis on suhteliselt sügav uni. Ärgata on peaaegu alati raske, tavaliselt esimese poole kuni ühe tunni jooksul ei ole ma normaalseks vestluseks võimeline. Energiataseme poolest on mulle siiani sobinud ainult väga rahulikud alad – jõusaal ja tai-chi. Enne söömist on energiatase madalaim ja väga madala veresuhkru puhul muutun ma väga tusaseks ja pahuraks. Ma ei mäleta täpselt, kuidas muutub veresuhkur aeroobse treeningu ajal, aga kui ma aeroobse ajal ära väsin, siis tekib mul umbes sama tunne. Tekib väga tugev tung saata kõik pikalt ja jätta tegevus sinnapaika. (võib-olla on kõigil nii, seda ma ei tea.)</p>
</div>
</blockquote>
<p>Kui oled madala energiatasemega, siis viitab see dopamiini vähesesusele aktiivsel ajal, kui on probleeme unega, siis osundab see serotoniinisünteesi puudulikkusele puhkeajal. Suur magusaisu on vale toitumise tagajärg – minu toitumissoovitusi tasub Sul kindlasti proovida, sest kõik hommiku ja päevase aja toidukorrad (valk,rasv,juurviljad,vähemagusad puuviljad) on sel juhul dopamiinisünteesi ergutavad ning viimane toidukord (valk,tärkliselised,juur- ja puuviljad) serotoniinisünteesi soosiv.</p>
<p>Vähene hommikune energia on tingitud madalast kortisoolist ja kõrgest insuliinist (Sul ju hommikul nälga pole?) – tegelikult peaks kõik olema vastupidi: kõrgem kortisoolitase äratab meid tegudele ja madal insuliinitase põhjustab korraliku isu. Pead minema enne keskööd magama, et taastuks normaalne hormonaalne rütm ja sööma hädaabi (kiired süsivesikud) asemel tõelist toitu, mis toidab (mitte ei kurna!) nii vaimu kui keha.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
serotoniini prekursoreid on kõige rohkem lihas, ubades, juustusSerotoniini eelastet trüptofaani leidub igas toidus, mis sisaldab valkaineid, kuid selleks, et mõjule pääseda, vajab ta vere kõrget insuliinitaset, mille põhjustab teatavasti süsivesikurikka toidu söömine.
Minul kah pole hommikul ärgates nälga. Vähemalt esimese tunni-poole vältel.
Kuidas seda tekitada.
Magama lähen u. 22:00 ja. kesköö vahel.
Ärkan (või äratab kell) kell 7:00
Enne magamaminekut söön kodujuustu või liha.
Ja kui magama jään siis sügavalt nagu laip kustun kohe ära.
Minul kah pole hommikul ärgates nälga. Vähemalt esimese tunni-poole vältel.Kuidas seda tekitada.
Magama lähen u. 22:00 ja. kesköö vahel.
Ärkan (või äratab kell) kell 7:00
Enne magamaminekut söön kodujuustu või liha.
Ja kui magama jään siis sügavalt nagu laip kustun kohe ära.
Probleem ongi lihas. Lihatoidud seeduvad organismis 4-5 tundi ja mida rasvasem, seda kauem ja öösel on seedekulgla töö ka aeglasem .
Hommikul joo ärgates sidrunivett.
Ma uimerdan hommikuti õnneks nii kaua, et enne kui tööle lähen, jõuab ka kõht tühjaks minna ja jõuan ka süüa.
Ma vahepeal läksin korraliku toitumiskava peale. Üksikud muutused kasulikkuse poole ei andnud enam mingit tulemust. Nüüd jälle kaal langeb.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Magama lähen ikka 1-2 paiku, aga viimasel ajal olen õhtuti nii väsinud, et ise ka ei usu. Tegelikult magan ma keskmiselt kauem kui tavaliselt, aga tohutu unekas on. Ise mõtlen, et äkki energiadefitsiidist. Energiatase vist on tõusnud, sest ma olen tohutult palju tehtud saanud, aga keskendumisvõime tundub kehvem. Ma söön vähem magusat, aga ma söön ka palju harvem sooja toitu (v.a. hommikune puder). Süldis ju vähem rasva kui praelihas ja tegelikult on üldse kodujuustu mugavam süüa. Hormoonide kohta kuulda oli küll äärmiselt põnev ja ma üritan seda võimalusel ka rakendama hakata (võib-olla juba rakendan).
- You must be logged in to reply to this topic.
