Skip to main content

F.Antson, Kuidas rikkuda ära vorm ja kahjustada tervist

Avaleht » Forums » Spetsialistid » Küsi Teadjatelt » Küsi Fred Antsonilt » F.Antson, Kuidas rikkuda ära vorm ja kahjustada tervist

Viewing 5 posts - 16 through 20 (of 20 total)
1 2
  • Autor
    Postitused
  • juuli 27, 2011 at 5:13 p.l. #308811
    ROtter
    Member

    Kindlasti mitte. Ja see teeb asja veel hullemaks. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Loed läbi 10 raamatut ja 10 online artiklit ning leiad 3 erinevat viisi kuidas trenni tegemisele läheneda. Siis räägid mõne treeneriga ning see ajab üldse veel 4-ndat versiooni. :huh:

    Kumb oli enne – kas teooria või praktika? Ja kui sa selle küsimuse vastuseni jõuad iseseisvalt, siis oled asja olemuse ära tabanud. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    juuli 27, 2011 at 8:35 p.l. #308827
    AlanBStard
    Moderator

    Netis olevad artiklitega peab väga ettevaatlik olema. Sama nagu ajakirjade artiklitegagi. Suurel juhul on mingi teatud firma selle artikli koostanud, et saaks oma toodet reklaamida. Nagu ma varem ütlesin kunagi, et ajakirjadest lugemine on sama nagu loeks elu24. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kõigi ravimiuuringutega sama lugu. Põhimõtteliselt kõik sponsoreeritud kliinilised uuringud on mõnevõrra kahtlased. Ja isegi riigi finantseeritud uuringud võivad kallutatud olla.

    PS. See kas artikkel on netis või mitte ei ole väga oluline.

    juuli 28, 2011 at 8:17 p.l. #308924
    IVARK
    Member

    Kõhu sirglihast ikka veidi tegi, aga ütles et põikilihaseid enne võistlust ei treeninud – ei tahtnud “sangu”

    Minu arust oli sellel mehel üks suurimaid kõhtu kulturismi ajaloos üldse. Sangad olid veel tema kõige väiksem mure ma ütleks. Ta lihtsalt, nagu paljud teisedki, ei viitsinud kõhulihaseid treenida.

    juuli 30, 2011 at 1:52 p.l. #309083
    Fred Antson
    Member

    Mind ajendas kirjutama alljärgnev kirjutis

    SEST- minu igapäevane töö on täpselt sellise füüsilise koormusega, kus keskmine pulss seal 120 juures, töö kestus 6 tundi. (Lisaks teen küll ülepäeviti trenni, kas siis jõudu või aersoobsest (pulss ca 140)). Kas siia võib olla see koer maetud, miks rasvaprotsent ei taha alaneda hoolimata korrapärastest treeningutest ja vastavast toitumisest?

    KUIDAS RIKKUDA ÄRA VORM JA KAHJUSTADA TERVIST

    Fred Antson

    (http://t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcTczwWg4DHmsBH16PmbTe4rhdx0tHsoGWNrQ7ADdYYCmQvsneR4)

    Järgnev tekst puudutab fitnessiste/kulturiste ja regulaarselt treenivaid oma keha rasvaprotsenti muuta soovivaid indiviide. Rakendades järgnevat informatsiooni, on garanteeritud Teie viletsam rasva/lihaste suhe, räsitud olemine ja udune võistlusvorm!

    1. Tehke kauakestvat madala intensiivsusega aeroobset treeningut pulsiga allpool aeroobset läve (umbes 120-130 lööki minutis) nii tihti võimalik – kasvõi iga päev vähemalt tund kuni kaks korraga. Veelgi parem – tehke seda peale intensiivset jõutreeningut! Selline madala intensiivsusega treening toimib väljanägemise muutmisel väga tõhusalt, sest:

    a) muudab ainevahetuse äärmiselt ökonoomseks, mille tulemusena muutub keha efektiivseks rasvade salvestajaks ülejäänud tundidel ööpäevas – täpselt niisamuti, nagu raskustega treenides lammutatakse lihast, mis puhkuse ajal uuesti üles ehitatakse (parimal juhul küllaga), kulutatakse kerge aeroobse treeningu ajal rasva,mis hiljem uuesti sünteesitakse (soodsatel tingimustel küllaga)

    <_<“> kulutab vaevaga kasvatatud lihaseid või niigi tagasihoidlikku lihasmassi – selle põhjustajaks on kataboolne hormoon kortisool, mida hakkab rohkem kui tavatingimustes tootma organism, mida õnnistatakse liigse aeroobse mahuga;

    c) kõige tipuks hakkab stressis keha kinni hoidma vett.

    Kui teed sellisel moel pidevalt tööd, siis milleks veel lisaaeroobset teha? Trenni tee jõusaalis suuremate raskustega ja kardiot HIIT stiilis kokku 2 või 3 korda nädalas. Ning jalutamine paar korda nädalas kuluks sulle selliste igapäevaste koormuste puhul kindlasti ära.

    Rasva paremaks kasutusse haaramiseks on vajalikud pikemad söögivahed (kui 3t).

    juuli 30, 2011 at 5:36 p.l. #309107
    AlanBStard
    Moderator

    Fred hüüpaksin korra ka teemasse ja küsiksin midagi veidi üldisemat.

    Kas sinu arvates on toidukordade sagedus päeva jooksul oluline? Või loeb eelkõige toitainete kogusumma eesmärkide täitmiseks. Kui räägime maksimaalsest lihaskasvust, kas valkude tarbimise sagedus on oluline?

    Nimelt uuringud näitavad, et absoluutselt kõige kiirem valk imendub kiirusega 10g/h. Ja muna üldse kiirusega 1.3g/h. Ehk süües enamiku päeva valguvajadusest ja üldkaloraažst mõne einega on tagatud stabiilne aminohapete eraldumine verre, ka kuni 12-24h jooksul peale einet.

    Sellega seoses peaks kaduma mistahes vajadus lisa valgukordade järgi päeva lõikes.

    Küll aga näitavad mõned uuringud valgusünteesi tõusu ja lagunemise langust, kui tarbida suuremate einete vahel väikseid koguseid EAA-d. Mis kiiresti tõstavad vere AA sisalduse max. tasemele (seega ka Lihaste valgusünteesi taseme) ning vallandavad ka optimaalse koguse insuliini.

    Seega kas võiks järeldada, et üldiseks lihaskasvuks on mistahes einete arv piisav, seni kuni üldine Toitainete kogus on päeva jooksul kätte saadud? Kuid täiesti optimaalseks lihaskasvuks on siiski võimalik lihaste valgusünteesi veelgi tõsta, mis peaks teoreetiliselt lihaskasvu veelgi suurendama?

    Tõstan selle posti siia teemasse:

    http://forums.fitness.ee/index.php?showtopic=33572&st=60

    Aga siia jätan selle tsitaadina. Sest Fred vist vastab sagedamini oma foorumisse <_<“>

    Teada on et tal on oma kindel toidukordade süsteem ja seejuures mitte väga valgukeskne : )

    Postist koopiat teha foorumisoft vist ei võimalda.

  • Autor
    Postitused
Viewing 5 posts - 16 through 20 (of 20 total)
1 2
  • You must be logged in to reply to this topic.