Ettevaatust!
- This topic has 24 replies, 19 voices, and was last updated 18 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
ma kunagi venitasin ennast peale trenni.hakkasin spagaati tegema,pinge oli juba väga suur,kui järsku käis selline ragin läbi,et ma mõtlesin et nüüd on kõik,lihas on rebestatud.tõusin siis püsti ja ei tundnud mingit erilist valu,natuke imelik oli,aga see oli ka kõik.
ja se polnud mu pükste rebenemine
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Päris jube jah,huvitav palju sellisest vigastusest taastumine aega võtab?
Oh jah …. ega ma siis kehvem saa olla, kõik ikka ise järgi proovimaMis juhtus
Mis juhtus
Jõusaalis. Tegin parajasti trapetsit, harjutus selline, et lamad kõhuli kaldpingil, hantlid käes tõstad õlgu. Enne kui hantlid kätte võtsin hakkasin end pingil kohendama, hoidsin näppudega seljatoest kinni. Aga kuna pink vana ja kuulub üleeelmisse sajandisse, siis nn fiksaator polnud korralikult lukustanud ja seljatugi vajus põmaki mu keharaskusega alla ja sõrmed jäid plekist seljatoe ja pingi raami vahele.Riietusruumis võitlesin sellega, et pilt taskusse ei läheks. Mingi 30-40 min toibumist, siis läksin tegin rinna treeningu ära ja siis läksin traumapunkti kus mul fikseeriti kolmes näpus luumõrad, ühes lausa 2 tükki.
Tänud siinkohal Valju Jagomäele, kes nati mulle meditsiinilist esmaabi andis.
Vot selline lugu.
Eriti visa hingega
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> tegid trenni lõpuni 
Eriti visa hingega” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> tegid trenni lõpuni Õige mees, et lõpuni tegi, just nii meistriks saadaksegi. Loodetavasti. Vähemalt kasvatab selline asi korralikult tahtejõudu ja eneseületamist.
2004 aastal tegin õlatrenni, käsil oli teine harjutus, õla tagumine osa. Tegin seda toelt nö. Põlved kindlalt fikseeritud , keha ette kallutatud ja hantlitega lendamine. Hantlid olid 53kg.
Peale teist seeriat ja 10-ndat kordust käis paremas sääres läbi raksaks, surin, see tuttav toore liha rebimis hääl. Lasin hantlid maha ja mõtlesin et püksid kärisesid puru, Astusin sealt tugede tagant välja , teen ühe sammu aga jalga maha panna ei saanud. Vat nii valus oli. Siis oli selge, et lõhkusin ennast ära. Trenni tegin ühel jalal hüpates lõpuni, kõik mis ette nähtud. Õhtul läksin arsti juurde kes fikseeris lihase rebestuse. Saatis magnetravisse. Jalg läks õhtuks kuni põlveni jämedaks kui pakk, Järgmisel päeva veel siniseks. Jalga mahtus ainult krõpsudega plätu.
3 päeva hiljem hakkasin jalga juba nö. testima. Jalatrennis sain juba niipalju hästi toetada sellele, et sai jalapressi teha. Seinaääres üritasin säärele liikuvust anda seda kergelt venitades.
Nädal hiljem , kuigi jalg oli veel paistes ja sinine sain juba kerge raskusega säärtki teha.
3 nädalat hiljem oli jalg endist värvi ja kuju jälle, valu polnud ja kõik oli unustatud.
1,5 aastat tagasi saadud triitsepsi vigastusele järgnes põhimõtteliselt kohe samasugune testimine. Käsi oli sinine aga kõik trennid said tehtud. Tõsi rinna ja õla surumis harjutustes olid raskused oluliselt väiksemad, triitsepsile sain teha ainult plokil alla surumist. Kuna oli võistlusteks valmistumine, need olid tulemas2 kuu pärast ei olnud mõeldavgi, et oleksin endale rahu andnud.
2 kuud hiljem võitsin WFF-i euroopa meistrivõistlused ja veel nädal hiljem olin elukutseliste seas sama liiga võistlustel neljas. Olgu see WFF kuidas on aga lihtsat allaandmist ei tohi õige spordimees ikka endale lubada.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
