Eriala valik

Keegi võiks vähe pikemalt Tartu Ülikoolis õpetatavast kehakultuurist ka ülevaate teha.

Oskab keegi öelda kas ja millises Pärnu koolis saaksid gümnaasiumi varemlõpetanud riigieksamite konsultatsioone?

Saatsin õppejuhile Airi Broberg’ile kirja, küsimusega kas varemlõpetanud saavad seal konsultatsioone, vastus oli eitav, konsultatsioonid vaid oma kooli õpilastele. Bioloogia riigieksamit kavatsen parandada, seekord õpin ka:D 20 jaanuar oli muidu tähtaeg ja olen end ka eksamile registreerinud. Tegin seda e-riigis ja valisin sooritamise kohaks Hansa Gümnaasiumi, kuna see mul kodust 100m kaugusel vaid.

Käsil siis 11. klass ja oleks suht tagumine aeg hakata mõtlema mida teha peale keskkooli. Mulle meeldib väga kogu see fitness, kulturism ja treening ja kõik toitumise värk. Tahaks midagi selle laadset edasi õppima minna. Ma loen meelsasti päevad läbi umbes selliseid artikleid nagu Fred Antsoni “Toit, ajubiokeemia ja rasvapõletus” ja taolisi ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ma teen isegi märkmeid omale vihikusse, ma arvan, et ma kirjutan oma jõusaali vihikusse rohkem päeval kui ma teen koduseid töid ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Räägitakse, et inimene pidi olema õnnelik siis, kui talle meeldib väga oma töö ja ta saab oma hobi ühendada tööga. Ma tahaks ka see õnnelik inimene olla. Ma paluksingi teil midagi soovitada, mis erialasid on olemas? Mul on selline tunne, et kehakultuur jääb nadiks, vähemalt Tallinna oma. Mu jõusaalis on üks Tallinna Ülikooli kohe-kohe lõpetaja jõusaalis instruktoriks, tema tase on madal. Ma tahaks selliseid tarkusi omandada nagu siin foorumis on näiteks Alan B’Stardil, Ralf Otteril, Fred Antsonil, Rückenbergil ja teistel autoriteetidel. Milline oleks selline suund, kus ma saaks õppida treeningut/toitumist/selle laadset ja seda ka kuskil rakendada. Ma tean nii palju, et kehakultuuri lõpetajaid eriti ei vajata… Kuigi inimkond on rasvumas ja just selle koha pealt tarku inimesi läheks minu loogika järgi tulevikus vaja küll ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aitäh nendele, kes viitsisid selle liigendamata teksti läbi lugeda ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kõik mõtted teretulnud arutamisele “>

Mida siis õppima läksid ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ?

Ma arvan, et kui sa oled ülikooli lõpetanud ja hakkad treenerina tööle, siia alles algab õige õpe. Teooria tuleb n.ö. praktikas kinnitada.

Mulle meeldis variant, et enne ülikooli on juba treenerikogemused olemas. Õppimine on tunduvalt efektiivsem. Loksutad oma teadmised paika ja suudad esitada küsimusi.

Nii ju ongi. Teoreetiliselt võib ka IV astme treener olla ilma kehakultuuri kõrghariduseta.

Täpsustuseks jällegi niipalju, et loomulikult on heal treeneril ka vastav kõrgharidus ja see ei ole mõttetu. Lihtsalt selle asemel saaks midagi muud õppida. Aga see on vaid minu arvamus.

Loeb inimene, mitte haridusdokument. Gümnaasiumis mul 2 lemmikõpetajat ei vastanud eriharidusnõuetele (ei õpetanud oma erialal) ja mingist hetkest alates tuli leppida palju kehvematega aga nõuetele vastavatega. Ühte ainet sellepärast mingist hetkest ei saanudki enam. Ja ma olen väga palju näinud kõrgharidusega inimesi, kes oma eriala ei valda.