Lihaste liigutamiseks on vaja ATP olemasolu – ATP on energiarikas ühend, mis sünteesitakse näiteks glükoosist ja rasvadest. Lihaste ATP allikad:
1) ATP, mis on lihastes olemas – maksimaalseks pingutuseks on teda ligi 3-ks sekundiks. Kuid tänu kreatiinfosfaadile, mida on võimalik kasutada kohe uue ATP sünteesiks, pikeneb see aeg ligi 10 sekundini. See süsteem töötab hapnikuta ja lihastes ei teki piimhapet -see mis näitab väsimust. Eks seda kreatiini süüaksegi, et tõsta lihasrakkudes sisalduva kreatiinfosfaadi taset…
2) ATP, mis tekib glükolüüsi kägius. Ühest glükoosi molekulist saab ainult 2 ATP molekuli. Kuid hapniku ei ole vaja ning glükolüüs on kiire. Kuid tekib ka piimhape – mida organism talub vähestes kogustes. See meetod varustab lihast energiaga 10-st sekundist umbes 60-ne sekundini.
3)ATP, mis saadakse aeroobsel hingamisel. Näiteks glükoosimolekulist saadakse 36ATP molekuli. On oluline just kestvusalade korral, sest see meetod varustab organismi pikka aega energiaga.
Energiat saadakse glükoosi lagundamiselt (glükoos sünteesitakse toidust), rasvade lagundamisest (nõuab aega, tuleb kõne alla ainult pikemate pingutuste korral).