Endorfiin ja sport?
- This topic has 3 replies, 3 voices, and was last updated 11 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kas keegi lõpuks selgitab, mis pistmist on endorfiinil ja sportimisel? Ühes kohas räägitakse üht ja teises kohas teist.
Kas on siis nii, et sportimise ajal keha toodab mingit mõnuainet? (raskesti usun
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> )Miks räägitakse, et sport võib tekitada sõltuvust? Sõltuvus tekib siis, kui keha saab mingit kaifi(mõnu). Mis kaifi sa ikka saad, kui teed trenni, valutavad lihased ja higine keha? kohv-kofeiin, suits-nikotiin, sokolaad-suhkur, sport-?
Peale trenni olen ma tundnud küll mõnusat tunnet, nagu kõik negatiivne on välja läinud ja üldiselt hea enesetunne, aga on sellel pistmist mingi keemilise ainega, mida keha toodab?
Olen uurinud küll, aga ausalt öeldes ma ei saa midagi aru sellel teemal. Et vähemalt äkki keegi siin oskab öelda, mis, kus, kuidas ja miks?
Pole vaja saata mingiseid inglise keelseid linke, millest ma nagunii aru ei saa, selgitage niiöelda maakate keeles
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Usu. Jah, toodab mõnuainet, just selle sama lihasvalu tuimestamiseks – keemiliselt morfiinile sarnast ainet.
Teine sõltuvust tekitav aspekt tekib siis, kui märkad arengut. Oled täna tugevam/vastupidavam kui eile, muutused peegelpildis. Tekib tahtmine homme veel parem olla, sarnaneb paljuski hasartsõltuvusega – kehakeemia keeles: aju toodab rohkem dopamiini, mis on väga suurt sõltuvust tekitav. Viimase puhul tasub kainet mõistust rakendada, mitte ahneks minna, ega hakata veel kiiremate tulemuste nimel abi otsima dopingust jm imelisanditest. Ka ületreeningu ja vigastuste risk tõuseb hasardiga.
Kui tahad eesti keeles, siis siin on otselink erinevatele teooriatele. Kus endorfiinid on vaid üks paljudest: http://treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=255
Sõltuvustest on ka seal räägitud.
Lisaks positiivsele sõltuvusele (kus tunned treeningust ja liikumisest mõnu) on ka teistpidiseid sõltuvusi. Kus järjest enam ja enam ajab treenima muutunud enesehinnang või enesepiitsutamine (tuntakse, et ei treenita piisavalt, või siis treenitakse sest on vaja ära “põletada” söödud kalorid jms). Treenitakse, sest piinatud keha tunnebki vaid peale trenni end korraks normaalselt – muul ajal löövad välja vigastused, ülekoormus. Kui teha aga uus trenn otsa, siis saab korraks leevendust.
- You must be logged in to reply to this topic.