EMV 2010 & V IMM: PILDID ja VIDEO VI osa

Tegin ka mõned klõpsud, peab tunnistama, ei ole ma mingi fotograaf.

Vaata ise!

Iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde! “>

P.S. NB! Safariga ei näita pilte suurelt!

Ma tean isiklikult maailmast ehk paari-kolme kohtuniku, kes oskavad BF i profesionaalselt hinnata, nii et hiljem on igale paigutusele ka adekvaatne põhjendus.

Enamus kohtnikke, ka rahvusvahelisel areenil kahjuks seda kunsti ei valda ja mis kõige hullem ei taha ka oma ebapädevust tunnistada.

Ilu peitub vaataja silmades ja oma särk on ihule ligemal “>

Võidavad need, kes ise, ennast võidavad!

P.S. NB! Safariga ei näita pilte suurelt!

Chromega sama jama “> .

Indrek Otsuse kommentaar:

Järgnevalt minu traditsiooniline kommentaar, milles jagaksin piitsa ja präänikut meie tublidele võistlejatele, kes vaevusid lavalaudadele ronima. Kolmkümmend ja kaks neid seekord kokku sai. Seitsmenda kohtuniku vaatepunktist on võimalik hinnanguid anda ainult siis, kui kutsuda võitleja(d) otse enda ette. Olgu see selgituseks neile, kes imestasid, et ma seda tihti tegin ka siis, kui tundus, et midagi võrrelda ei olegi.

Esmakordselt olid noored kulturistid jagatud kahte kaalukategooriasse. Veidi kõvem tase oli kergemas klassis, mille kindlalt võitis Tartumaa mees Silver Eensalu, kes oma vanuse kohta näitas korralikku lihasmassi ja häid proportsioone. Treener Silvaril Rückenbergil on käes hea “materjal”.

Juuniore oli küll ainult neli (kahe kategooria peale) aga siin oli juba tegemist tõsiste tegijatega. Kergema klassi võitja Aimar Kuusnõmm, kes on jõutõstmises omaealiste maailma tipptasemel, näitas väga head, üllatavalt kuiva vormi. Selles osas oli ta juunioride parim. Ta oleks väärinud kohta meeste absoluutvõistluses ja arvan, et oleks seal nii mõndagi meest edestanud. Eks see jääb siis tulevikuks aga igatahes väga hea töö Saaremaa mehelt! Kristjan-Johannes Konsapil oli huvitav(am) vabakava aga olen näinud teda teravamas vormis ja sedapuhku oli teine koht paratamatu.

Taavi Merisalu oli korralikult ette valmistatud (tubli Imre!) aga oli tänamatu ülesande ees—seista kõrvuti “valgete suure lootuse” Mikk Raudsepaga…

Mikk on poolel teel (oma ettevalmistuses) juunioride MM-ks aga üleolek lihasmassis ja suurepärased proportsioonid maksid ka juunioride / noorte absoluutvõistluses rohkem, kui Aimari vorm. Et Mikk on detsembris paar kilo kergem-teravam, selles ma ei kahtle aga olgu ka lisatud, et selles vanuses mehelt oleks aastase treeninguga oodanud pisut rohkem lisa lihasmassis. Samas annab see lootust, et saame rääkida varsti maailmatasemel mehest klassikalises kulturismis.

Klassikalisi kulturiste oli meie mõistes paras jagu—kokku 9 meest. Kategooriate piir läks seekord 180 sentimeetri pealt. Kuue lühema võistleja seas võttis oma koha omal (heal) tasemel Imre Vähi. Kvaliteet ja kindlad trumplihasagrupid “veavad välja” Maarjamaal ja , loodan ka, et Budapestis MM-l novembrikuus.

Hõbemedali võitnud Marti Taru oli tõeline üllatus! Neljakümneselt esimest korda kulturismis võistelnud mees näitas sellist lihasmassi ja vormi, mis parema “raami” ja poseerimise korral oleks võinud ka kategooria võidu tuua. Näen veel arenguruumi ja ootan huviga järgmist võistlust.

Samuti “veteranieas” Harri Indus (47) vääris kõigi kohtunike üksmeelse hinnangu järgi kolmandat kohta. Pole paha!

Pikemate meeste võidu võttis aastaga lihasmassis suure sammu edasi astunud ja ka korralikku konditsiooni näidanud Jüri Leinvald. Kui Jüril ka kohustuislikud poosid paremini välja tuleksid, paraneks üldmulje kõvasti. Igatahes käis tema ülakeha lihasmass ja vorm konkurentidele üle jõu. Indrek Viskat pole ma paremana näinud, võitis ka Jüri vastu paar poosi aga kuivus pole tema tugev külg. Kui vorm paraneb, siis hakkavad klassikalised jooned “lõikama”, julgen ma ennustada. Kas vorm paraneb…?

Indreku vabakava oli üks võistluste huvitavamaid.

Atlethic fitnessis hiljuti esimeseks Eesti meistriks kroonitud Martin Münz proovis kätt teisel alal. Käsi (ja kogu ülakeha) oligi OK aga ta lõikas näppu jalgadega…(eesti keel on tore!) Tasuks pronksmedal.

Kulturistide (või oleks õigem öelda kulturismis võistlevate sportlaste—mõõdult / kaalult ju enamuses klassikud!) read on viimastel aastatel järjest kokku kuivanud. Seekord sai medalite jagu mehi kokku kõige kergemas kategoorias (-80 kg). Võistlus esikohale oli see-eest väga tasavägine. Kohtunikel tuli valida väga erinevate kehade vahel. Peale jäi Andrei Abrossimovi suurem ülakeha lihasmass. Mina eelistaksin kindlalt Rain Kuusnõmme propotsioone , oluliselt teravamat vormi ja väga häid jalgu (jõutõstmine!). Olen Andreid näinud palju paremas konditsioonis.

Kui lavale astusid Ott Kiivikas (-90 kg) ja pika võistluspausi pidanud Janar Gröön (+ 90 kg), oli esmapilgust selge, et Ott on seekord asja väga tõsiselt võtnud ja nägi hea välja (võrreldes enda “standardiga”)! Teravus oli maksimumi lähedal ja lihased heas seisus. Midagi polnud “tühjaks kukkunud”(tavaliselt ähvardab see käsi / jalgu). On kõik eeldused, et 6.novembril Bakuus MM-i laval seistes ollakse elu vormis.

Meeste absoluudi järjestust vaadates, saab järeldada, et suurim pinge tekkis kolmanda-neljanda koha konkurentsis. Minu eelistus oli Mikk (edestas Jüri kõigis komponentides peale teravuse).

Räägime naistest… Lühemas bodyfitnessi kategoorias (3 võistlejat) oli kohtunike jaoks paras pähkel: kuidas hinnata (suhteliselt) kulturistlikku keha bodyfitnessi võistluses.

Nagu näha, olin ainus kohtunik, kes paigutas võitja teisele kohale. (Enda “vabanduseks” saan öelda, et olin ka ainus kohtunik, kes saanud hinnata bodyfitnessi EM ja MM-l)

Esta Pilt oli lihasega kõigist kaks pead üle, heas vormis, selles polnud mingit kahtlustki. Samuti ei pea ma tema lihasmassi (rahvusvahelise tasemaga võrreldes) liiga suureks. Võimalik, et pisut “pehmem” vorm oleks kasuks tulnud. Komponent, millega ta Helen Liivale selgelt kaotas oli “üldine joonis”, mis oli kulturistlik aga mitte “bodyfitnessistlik”. Igal juhul võitja vääris oma tiilit. Kui Helen lisab lihast ja parandab vormi, on eeldused tõusta päris kõvale tasemele.

Pikemas kategoorias (5 võistlejat) oli küll puhta skooriga esimene Christina Alev (parim selg, hea üldjoonis, parim võistlusriietus) aga asi, mida ma ei märganud, oli areng. Vormis oli veel reservi aga ehk seletab seda asjaolu, et suurvõistluste pileteid polnud mängus.

Hõbeda võitis teenitult Jaanika Saareleht, kes näitas oma parimat vormi.

Suurima arenguhüppega lihasmassis oli hakkama saanud Annika Summel. Kui selline areng jätkub ja mis oluline, kui suudetakse ka korralik võistlusvorm teha, siis on meil uus bodyfitnessi liider sündinud. Aeg näitab…

Lõpetama pean selle jutu “ävardusega”, nagu eelmistelgi aastatel: EMV lõplikud tulemused selguvad peale dopinguproovide vastuste saabumist.

Seekord võttis SA Eesti Antidoping proovid juba enne võistlust, mis vist häiris sportlasi kuigivõrd. Sama tehti ka EM-l, nii et sellega tuleks edaspidi arvestada. Reeglitega on paraku paika pandud, et sportlasi võidakse kontrollida ka väljaspool võistlusi, “kodus, tööl, puhkehetkel”… Siin pole midagi vaielda

Otsuse võistlusjärgset kommentaari on alati huvitav lugeda!

Kasutagem seda kriitikat enda kasuks ja mitte enese vastu!

See on küll karm pilt Otist ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Nagu mingi ulmekas

Kas keegi nimetas sind suureks ja koledaks ja ei soovinud sinu edaspidist võistlemist või lasid lihtsalt kujutlusvõimel veidi vabalt lennata? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Nagu ma aru sain, kutsuti just draakon40 bodyfitnessisse võistlema, kuid tekkis kohe probleem, et ta on liiga kuiv/lihaseline bodyfitnessi jaoks, ajaks ennast ka närvi tegelt ju