Ema kiri pojale:D

kuigi varem nähtud ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

siiski väga andekas! ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ps. Oleksin sulle ka raha saatnud, kuid olin juba kirja kinni kleepinud ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Müristas nii kõvasti,et kana munes ühte muna neli korda! ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Muidugi üks tore naljajutt ka minu poolt.

Karu oli hoolimatu, lampjalgne ja räpane. Samas ei olnud aga metsas temast heasüdamlikumat looma. Kahjuks märgati vaid tema välimust, mille peale Karu väga solvus. Ta püüdis teisi loomi ja peksis neid jalgadega. Sellepärast ülejäänud teda ei armastanudki. Lisaks meeldis Karule veel julmi nalju teha. Nende naljade eest hakkasid loomad teda veel rohkem vihkama ja peksid seda kõvemini. Raske on ilmas elada headel ja lõbusatel.

Hunt oli ka hoolimatu ja räpane. Lisaks veel väga kuri ja julm. Aga loomad ei vihanud ega peksnud teda. Seepärast, et Hunt suri juba varases nooruses. Tore kui kurjus leiab juba varakult oma palga.

Jänes oli ka kuri, julm ja räpane. Lisaks veel arg. Sigadusi ei teinud kunagi, sest kartis peksa saada. Aga tappa anti talle sellegipoolest. Sest kurjus peab ju alati karistatud saama.

Ka Rähn oli kuri ja julm. Ta ei peksnud teisi loomi, kuna tal polnud käsi. Ja seetõttu elas ta oma kurjuse välja puude kallal. Teda ei pekstud, sest keegi ei ulatanud. Ükskord muljus langev puu Rähni surnuks. Räägiti, et see oli puu kättemaks. Nüüd ei julgenud loomad enam mitu kuud puude vastu kuseda. Nad kusesid hoopis Jänese peale. Jänes külmetas, jäi haigeks ja suri ära. Kõigile oli selge, et selles jamas oli süüdi Rähn. Aga teda ei puudutud. Sest ei saadud puu alt kätte. Vahel jääb ka kurjus karistuseta.

Mutt oli väike ja pime. Ta ei olnud üldse kuri. Tegi lihtsalt oma tööd ja seda tegi ta hästi. Mutt nimelt selle puualuse ära õõnestaski, mis ümber kukkudes Rähni oli lömastanud. Sellest ei saadud aga kunagi teada ja seepärast ei antud talle ka peksa. Mutti peksti üldse harva, tavaliselt lihtsalt hirmutati. Aga see oli päris raske, sest Mutt oli ju pime ja ei saanudki aru, et teised teda hirmutada püüavad. Kui loomadel see ei õnnestunud, muutusid nad väga kurvaks. Ja andsid Karule peksa. Sest neil oli ju kurb olla. Ükskord tahtis Karu ka Mutti hirmutada. Aga Mutt ei ehmunud, sest Karu oli ta kogemata ära tapnud. Karu oli väga kohmakas. Ja nüüd andsid loomad talle kõvasti kõvasti peksa. Karu küll ütles, et tegi ainult nalja… Kurb, kui vahel nalju ei mõisteta.

Rebane oli väga kaval. Ta võis vabalt keda tahes tüssata. Kui see õnnestus, siis talle peksa ei antud. Aga vahel tal ei vedanud ja Rebane jäi oma pettustega vahele. Siis peksti Rebast kogu metsaga. Sellistel puhkudel ei õnnestunud tal enam kedagi üle kavaldada. Sest on kole raske kedagi üle kavaldada, kui sind samal ajal pekstakse. Jaa, alati kavalus ei aita.

Metssiga oli suur, tugev ja hirmus. Kõik kartsid teda. Metssiga peksti ainult kogu metsarahvaga korraga. Või loobiti eemalt kividega. Seale see ei meeldinud. Ühel ööl peitis ta kõik metsa kivid ära. Selle eest peksti ta ka korralikult läbi. Rohkem ei peitnud Metssiga enam kunagi kive.

Siil oli pisike ja okkaline. Ta teravad okkad torkisid valusasti. Siil ei olnud kuri, lihtsalt torkis. Sellepärast peksti teda ainult kõhtu. Siilile see ei meeldinud ja ta ajas ennast kiilaks. Siis hakati teda peksma nagu teisigi. Vahel on raske olla samasugune nagu teised.

Skunks oli peaaegu nagu Jänes. Ainult väga haisev. Ta lõhnas kohe väga halvasti. Aga ega Skunks sellepärast peksust pääsenud. Peksmise ajaks pandi ta kilekotti, siis ei olnud hais nii tugev. Ükskord oli Skunksil sünnipäev. Ta kutsus kõik loomad kohale, sest oli ahne ja tahtis palju kingitusi saada. Loomad kinkisid talle uue rohelise kilekoti. Ja peksid kuni teadvusekaotuseni. Kahjuks lämbus Skunks kilekotis ära. Nii ta maetigi- kilekotis. Väga Kaugesse Metsa. Sest surnud Skunks haises veel hullemini. Pärast tulid Väga Kauge Metsa elanikud ja andsid kõigile korraliku keretäie. Neile ju samuti ei meeldinud Surnud Skunksi lõhn. Vot, ka naabritega on vaja hästi läbi saada.

Hamster oli ka väga ahne. Ja rikas. Kui ta oleks oma rikkusi jaganud, poleks teda vast nii hullusti pekstudki. Aga kuna ta selline ihnur oli, siis peksti teda kõvasti. Ja ta pidi ikka oma varandust teistega jagama. Hamster nuttis seetõttu iga päev kibedalt. Jah, ka rikkad nutavad.

Lõvi oli loomade kuningas. Tema valitses metsa. Valitsejaid ei oleks tohtinud tegelikult peksta, selline oli seadus. Aga loomadel oli pohhui. Nad andsid ka Lõvile peksa. Niisama. Seal oli lihtsalt nii kombeks.

See ei sobi kindlasti siia teemasse ega ka üleüldse fitness.ee-sse ja kindlasti on mitmed seda lugenud… aga lihtsalt teema jätkuks.

Seda peksu lugu naersin pisarateni, olen kunagi ammu ammu lugenud, aga no mida veel…

Ma kirjutan aeglaselt, sest ma tean, et sa ei oska kiiresti lugeda.

” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

kui rates pole käinud, siis neid lugusid pole varem näinud ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>