EKSAMI HINDED (12kl)
- This topic has 56 replies, 41 voices, and was last updated 15 years, 7 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Ma lõpetasin nii ammu, et siis hinnati alles viiepallisüsteemis. 11 kl lõpus oli 6 eksamit – kirjand 4, mate 4, ajalugu 5, ühiskonnaõpetus 5, keemia 5, bioloogia 5. Aasta siis oli 1985
tahaks siinkohal küsida, et kas Tartu Ülikooli majandusteadusse on raske pääseda ?ja kas lisa riigieksam (mitte kirjand, mata ja inka) annab mulle lisapunkte sisseastumisel ?
ise hetkel arvan, et kui ma gümnaasiumis pingutaks, siis võiks keskmiselt tulla viies aines sellised tulemused :
Kirjand 85
Keemia 90
Inglise keel 80
Matemaatika 85
Geograafia 90
ja tahaks teada, kuidas on ülikoolis õppesüsteem ?
kui mina tahan TÜ-s majandust õppida, siis kas ma pean lisaasju ka veel õppima, nt matemaatikat ?
Ma ise majandusüliõpilane ning lõpetasin 2008 gümnaasiumi. Üritasin ka saada sisse TTÜsse ning Tartusse majandust õppima kuid mõlemas jäin riigieelarveliste kohtade pingereas napilt välja (olin vist isegi esimene kes välja jäi). Tegin pea samad eksamid mis sina ning tulemused olid need:
Kirjand: 76
Keemia: 89
Matemaatika: 81
Geograafia: 76
Ajalugu: 86
Ehk et sinust mõnevõrra kehvemad tulemused ning nedega jäin napilt välja. Seega võiks arvata et sa pääsed TTÜsse või Tartusse riigieelarvelisele kohale küll. Veider oli aga see et nende samade tulemustega pääsesin ma Inglismaale maailma mastaabis väga kõrgelt hinnatud ülikooli kuid Eestis ei saanud kusagile sisse.
kui mina tahan TÜ-s majandust õppida, siis kas ma pean lisaasju ka veel õppima, nt matemaatikat ?Kallis sõber, kuidas te kujutate ette majandust ilma matemaatikata ? Matemaatikat saad nii, et vähe ei ole
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Pole veel teada, kui saan teada, siis tuleb update, aga arvatavasti tulevad järgmised tulemused: kirjand kuskil 70-75, matemaatika 85-90(teine pool oli see aasta natuke raske, esimene aga VÄGA kerge), inglise keel 90+, vene keel 90+, viiendaks valisin bioloogia koolieksami, see pole oluline, aga eks sealt tuleb ka kuskil max lähedale
. Edasi siis RE kohale TÜ majandusteaduskonda 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ah jaa, ise Tartu Kommertsgümnaasiumist
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ära hõiska enne õhtut
Viiking ma ise ka TKOG-st
Viiking ma ise ka TKOG-st
2004 lõpetasin. Koolist ei olnud sooja ega külma. Tundsin siis ja tunnen praegugi, et mingid punktid enamikel juhtudel ei peegelda üldse inimese vaimseid võimeid. Pigem on viitsimise asi, kes viitsib õppida enne eksameid ja kes ei viitsi.
Mina ei viitsinud. Tegin KÕIK eksamid külmalt. Enne eksameid koolitööst viimased paar kuud sujuvalt poppi. Hea, et meeles suutsin pidada millal eksamid üldse toimuvad
</p>
<p>Matemaatika – 33 (Tegin ära ainult esimese poole. Ehk mingi 1h/1,5h ja valma. Teine osa oli minu jaoks suhtkoht hiina keel ja ei viitsinud tegemagi hakata)</p>
<p>Geograafia – 55 (Ei mäleta, et oleksin keskkoolis eriti tunniski käinud. Aga noh, midagi discovery pealt on meelde jäänud)</p>
<p>Bioloogia – 65 (Kunagi oli lemmikaine. Kui oleksin viitsinud õppida siis 100p oleks lebo olnud. Külmalt ei vedanud päris hästi ikka välja)</p>
<p>Ajalugu – 62 (Samuti üks lemmikaineid. Armastan vanemat ajalugu. Keskaeg ja varasemad sajandid. Siis kui hakkas maailmasõdade uurimine jätsin </p>
<p> tunnis käimise. Jama. Liiga palju nämmutatud teema.)</p>
<p>Kirjand – 65 (1,5h ja valmis. Olin ühe kontserdi transamees ja pidin seega varakult lahkuma. Suhteliselt hea tulemus seda arvestades. Aga jällegi, kirjand</p>
<p> liiga subjektiivne asi, et reaalselt hinnata. Suurimaid punkte said muidugi need, kes kasutasid võimalikult suurt teadmistepagasit tsiteerides </p>
<p> igasugu autoreid ja maailmasündmusi.)</p>
<p> Üldiselt jäin rahule. Nii mõnigi sõber suutis enne eksamit tuupides ninast verejooksu välja pigistada. Ei näinud sellel erilist mõtet.</p>
<p>Erinen niigi enamikest inimestest tutvusringkonnas kuna usun, et Ülikool on üks hullemaid hariduse omandamise viise. Ainuke jama on, et sellele pole eriti alternatiive. Ülikoolist on saanud koht kus inimesed käivad paberi järgi, et pärast oleks tööle mida nad teha tegelikult ei taha, lihtsam saada.</p>
<p> Eks kindlasti ole inimesi, kes reaalselt ülikoolis teadmisi korralikult omandavad ning pärast kõik selle kasutusse suudavad panna. Aga minu meelest on need inimesed, küll suhteliselt haruldased. Ning liiati piisab tihtipeale paarist nädalast praktilisest töökogemusest, et teha suhtkoht mistahes tööd, kui sul endal on selle vastu huvi.</p>
<p> Aga eks see koolide teema suht fucked up teema ole.</p>
<p>Edu siis kõikidele sel aastal lõpetajatele. Saage siis palju punkte, et süda rahul oleks…</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
See võib oleneda ka aastast millal sa kandideerid sest minu mäletamist järgi sõltus see sellest mis tulemused olid ülejäänutel kes samale alale kandideerisid ning just selle pärast olingi mina pingereas RE kohtade hulgas esimene väljajääja.Majanduse magistri või doktorikraadi teed sa tavaliselt juba mingis kitsamas valdkonnas, mitte üldises “majanduse” valdkonnas ning sellest tulenevalt avanevad ka karjäärivõimalused. Näiteks kui teed oma magistri/doktori rahanduses, siis lähed panka tööle, kui teed turunduses siis reklaamifirmasse jne.
Mina olen aga jõudnud sellisele järeldusele et majanduses on kõige mõttekam bakalaureuse järgne kraad MBA, mitte tavaline magister. Doktorikraad on muigudi omatte maailm, ei hakka seda puudutamagi ning see veel nõuab tohutut ajalist investeeringut.
mis see MBA on ja mis võimalused sellega on ?
miks see on parem ?
Eksameid tegin 2007/08
Kirjand 73
Geograafia 78
Inglise keel 83
+veel 2 koolieksamit, mille punkte ei mäleta
noh kui eksamitest oli juttu, siis äkki räägite ka oma karjäärist (kas oli õige valik) ?
Erinen niigi enamikest inimestest tutvusringkonnas kuna usun, et Ülikool on üks hullemaid hariduse omandamise viise. Ainuke jama on, et sellele pole eriti alternatiive. Ülikoolist on saanud koht kus inimesed käivad paberi järgi, et pärast oleks tööle mida nad teha tegelikult ei taha, lihtsam saada.Eks kindlasti ole inimesi, kes reaalselt ülikoolis teadmisi korralikult omandavad ning pärast kõik selle kasutusse suudavad panna. Aga minu meelest on need inimesed, küll suhteliselt haruldased. Ning liiati piisab tihtipeale paarist nädalast praktilisest töökogemusest, et teha suhtkoht mistahes tööd, kui sul endal on selle vastu huvi.
Üks mu tuttav rääkis ka täpselt nii – tal oli põhiharidus vaevaliselt käes ja parajalt loll oli ta ka muus elus. Mis puutub vb lihttöölise töökohustustesse, siis igasugune paber on seal tõepoolest sageli üleliigne (st igasugune alternatiiv ülikoolile oleks ka üleliigne?!). Aga näiteks spetsialiseerumist nõudvad töökohad? Kirurg? Laborant? Sotsiaalteadlane? IT-spetsialist? Ja kõik need sajad erialad, mida mina siinkohal nimetadagi ei taipa. Väga palju on just neil erialadel nõutud vastutust, kus jookseb see piir inimeste vahel, keda sa lased vastutama ja keda mitte. Et lihtsalt mõningase praktikaga kirurgi, kellel on huvi, võiks juba inimesi nülgima lasta? Ma tean küll neid keskharidusega müügimehi ja ettevõtjaid, neil on huvi küll ja erialast haridust mitte, aga saavad ilusti hakkama. Aga päris nii must-valge see maailm ka nüüd pole. Mina sain selle nö ainult paber kätte gümnaasiumist, ülikooli ma läksin just muu järgi.
Jah, selles suhtes pean ma kassisilmaga nõustuma, et paljusid ameteid ei saagi pidada ilma ülikooli või kõrgkooli lõpetamata, sest ega ülikool ei ole ainult paber, see on ka teadmised, kasvatus ja last but not least– kindlasti ka tutvused !
Tõstke käsi, kes oleks nõus istuma lennukisse, mis on projekteeritud erialast haridust mitteomava inimese poolt ?
Tõstke käsi, kes oleks nõus istuma lennukisse, mis on projekteeritud erialast haridust mitteomava inimese poolt ?” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja piloteeritud teise samasuguse poolt…
Ma ei mäleta konkreetselt praegu hindeid, aga 12. kl lõpetasin kiituskirjaga. Reaalained muidugi täitsa puusse. Lõppkokkuvõttes olid kõik neljad-viied. Kuni 9. klassini olid need reaalained aga kolmed. Aru ma ei saa.
- You must be logged in to reply to this topic.
