Ei jõua joosta
- This topic has 25 replies, 12 voices, and was last updated 14 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere! Olen eesmärgiks võtnud oma keha parema väljanägemise sest milline naine ei tahaks omada kaunist keha ja esmalt torkas pähe jooksmine. Mõeldud, tehtud! Läksin jooksma ja oma suureks üllatuseks ei ole ma selleks võimeline.
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Jooksen tsirka pool kilomeetrit ja seejärel on “keel vesti peal” ja tunne selline, et kohe lendab süda rinnust välja ja annangi selsamas otsad. Olgu öeldud, et tempo ei ole üldse kiire. Massi ei ole ka omastarust palju, 171 sentimeeteri kohta on mul seda 59. Pulss läheb tuntavalt väga kõrgeks(pole täpselt teadlik numbrite osas) ja kohati muutub isegi hingamine vaevaliseks. Milles võib asi olla? Kui palju oleks üldse effektiivse jooksutreeningu pikkus/distants, et sellest ka kasu oleks? Kas on jooksmisele mingeid alternatiive(rattasõit?)?Ette tänades!
Jooksmise asemel võid ratast sõita ja kui ka võimalust , siis spordiklubis stepperiga.
Praegu pole hea rattaga väljas sõita. – Ma pole ise suuteline ka jooksma väljas aga jõusaalis jõuan .
— Talvel võid suusatamas käia.
Tulevikuplaandeks võid võtta selle, et osaled rattamaratonitel ja enne seda käid sõitmas mingi 20-30korda.
Teiste kohta ma väga ei oska vastata, äkki lihtsalt pole võhma.
See, et treenimata inimene ei jõua joosta, on täitsa tavaline. Viga ei ole jooksus kui meetodis, ega ka sinus pole põhimõtteliselt midagi valesti. Ainuke jama on treenimatus. Saab ka sel juhul alustada ikka jooksmisega.
Esimene variant on sörkida nii aeglaselt, et pulss üles ei läheks (kõndimise tempos) – see ei pruugi ilus välja näha, aga mis sellest, see on ego probleem. Teine variant on teha aeglast sörki ja kõndi vaheldumisi. Kui pulss on väga üles läinud siis lähed jalutamisele üle ja jalutad minuti või paar. Võid määrata endale mingid ohtud vahemikud, näiteks 1 minut sörki ja 1 minut kõndimist vms.
Efektiivne tempo/distants sõltub treenitusest. Alustada võib 20 minutiga. Kui liiga ruttu liiga palju tahta, lõpeb treening ülekoormusvigastusega (olen ise üle elanud nii luuümbrise põletiku kui achilleuste põletiku, erinevatel aegadel on jäänud valusaks nii hüppeliigesed, põlved kui puusad – kõige põhjus üks ja sama: liiga ruttu liiga palju ja liiga kiiresti).
Ja google on sinu sõber.
http://www.ohtuleht.ee/186503, Pavel Loskutovi treener Harry Lemberg:”Vähe treenitud inimesele võib ka 2–3 km läbijooksmine olla ületamatu ülesanne ning jõukohaseks saada alles pärast mõningast treenimist. Tempo on õigesti valitud, kui suudetakse joostes partneriga juttu rääkida.“
Näiteks siin üks sinule paras algaja kava.
http://running.about…ingschedule.htm
Alusta käimisega, esialgu kiire sammuga ja vaikselt tõsta ajalist mahtu alustad näiteks 30 min jalutuskäikudega 6-7 km /h, tõstad aja jooksul käimise mahtu kuni 60 min. Peale seda kui oled sellega harjunud tõsta juba intensiivsust. Kahte asja korraga ära tee, st. tõstes mahtu ja intensiivsust korraga, sisi jookseb asi kinni. Suve hakul oli ka mul raskusi joosta 5 min korraga, jalad lõi nii täis, et ei saanud jätkata. Praegu ei ole probleemi 10 km joosta ja samal ajal veel juttu rääkida. Seega ära kohe torma ja alusta rahulikumalt.
Sama siin! Algul jooksin max 10 min kuna rohkem ei jõudnud nüüd aga 40 min joosta pole probleemi see areng on juhtunud 8 kuuga. Ratas annab väga palju juurde. Ja kui kopse treenida siis on ujumine parim!
Kõik eelpool kirjutatud soovitused on õiged. Oskaks veel lisada et kui oled jõudnud tasemele kus on vaja suurendada siis ainult 10% nädalas. Üldiselt peaks tegema mahutreeningut ainult korra nädalas ,nt. pühapäeval. Kõik teised jooksud peaksid olema lühemad, et keha säästa. Jooksutempo olgu selline et saad rahulikult jutturääkida.
Kui jooksu vorm juba paranem siis võiksid ikka korra nädalas intensiivsust teha, muidugi lühikest maad. Intensiivse jooksu tempo olgu selline et sa oleksid seesmiselt väsinud.
Mahu jooksul pead tundma et oled seesmiselt värske aga jalad on väsinud.
Nagu Ott Kiivikas juba ütles, rahulikult ja sujuvalt, siis ei tule ka vigastusi ja motivatsioon ei lange kohe kolinal
Minu teadlik ja professionaalne sportimine oligi ainult üks suur jooksmine(korvpall). Kevad-suvi-sügis sai pea iga päev metsas terviseradadel joostud + saali trennid. Ütlen ausalt mul sai sellest jooksmisest täielik siiber. Ei ole enam mingit soovi oma põlvi ja selgroogu “põrutada”. Praegu teen aeroobset kodus velotrenal või käin ujumas. Aeroobset treeningut teen ainult pulssi jälgides. Esimesed 10 minutit valmistan organismi ette pingutuseks. Tõstan vaikselt tempot ning 10 minutiks on soovitud pulsisagedus käes.
Soovitan sinul talitada samamoodi,et treeningut alustades ei tõmbaks ennast kohe “kinni”. Samuti võiks hiljem proovida intervalltreeningut paar korda nädalas.
Jõudu ja tahtejõudu sulle!!
Minu teadlik ja professionaalne sportimine oligi ainult üks suur jooksmine(korvpall). Kevad-suvi-sügis sai pea iga päev metsas terviseradadel joostud + saali trennid. Ütlen ausalt mul sai sellest jooksmisest täielik siiber. Ei ole enam mingit soovi oma põlvi ja selgroogu “põrutada”. Praegu teen aeroobset kodus velotrenal või käin ujumas. Aeroobset treeningut teen ainult pulssi jälgides. Esimesed 10 minutit valmistan organismi ette pingutuseks. Tõstan vaikselt tempot ning 10 minutiks on soovitud pulsisagedus käes.
Soovitan sinul talitada samamoodi,et treeningut alustades ei tõmbaks ennast kohe “kinni”. Samuti võiks hiljem proovida intervalltreeningut paar korda nädalas.
Jõudu ja tahtejõudu sulle!!
Lisaks veel mõttetu koormus hüppeliigestele.
Kui inimene soovib joosta, siis ta soovib joosta – mida teevad siis need tuhanded, kes siin rahvajooksudel osalevad….ensetapjad…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Miks on vaja inimese initsiatiiv kohe maha teha kui ta soovis nõuandeid kuidas treeninguid alustada. Olgu öeldud, et korvpall, jalgpall ja enamus pallimängud on palju vigastusohtlikumad. Oma viimased tõsisemad vigastused sain just korvapallist ja mitte vähe harrastus jalgpallureid on mul kipsis jalaga vastu tulnud. Mõistlikult jooksutrenne planeerides on võimalik joosta ka nii ,et mingeid vigastusi ei järgne, selle jaoks ongi vaja soovitusi inimestelt, kes oskavad neid soovitusi anda. Ma ei pea ennast jooskuspetsialistiks, kuid alles müni aeg tagasi olin samas seisus kui abivajaja.Kõige huvitavam on see, et tihti eriti kulturistidele öeldakse, et ärge te jumala eest jookske, kui ei taha lihastest ilma jääda – jooksin viimase MM ettevalmistuse käigus nädalas 30 – 42km ja ei saa öelda, et jalad kuhugi kadusid, ainus mis juhtus, et hakkasid paremini joonistama…
Tere jällegi!
Mina olengi siis seesamune õnnetu hing, kes selle teema alustas.
Lugesin kõik Teie vastused läbi ja pean ütlema, et olen südamest tänulik nii informatiivsete vastuste eest!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Esmalt natukene oma valikus, et miks jooksmine:
Kuna võhma on mul üsna vähe(nagu ka minu esimesest postitusest lugeda saite), siis pea ees kuskile spordiklubisse treeningule tormata oleks ilmselgelt vale, sest ma lihtalt ei peaks koormusele vastu ja ei suudaks ilmselt sammu pidada.
Asjade läbi mõtlemisel oma peas jõudsin selgusele, et kõigepealt tuleb alustada millestki väiksemast ja lihtsamast. Olgem ausad, jooksmine pole kunagi minu tugevaim külg olnud kuid eks jah…ma pole ka üritanud järjepidevust tekitada.
Nüüd on kätte jõudnud aeg kui peast käis läbi kõlks ja tahaks endas midagi muuta. Ma ei kurda, sest enda silmis ma ei ole “paks” aga no..teate ju isegi!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Väike lihvimine ei tee paha ja otseloomulikult on sportlik eluviis ainult boonuseks meie ühiskonnas.Ilmselgelt on iga inimene erinev aga kui tihedalt võiks nädala peale need joksupäevad jaguneda? Ülepäeviti?
Ja samas kas tasub teha vahele näiteks mõni velo päev või siiski on hetkel mõistlikum keskenduda ainult ühele asjale korraga?
Veelkord siiralt tänades!
Kui inimene soovib joosta, siis ta soovib joosta – mida teevad siis need tuhanded, kes siin rahvajooksudel osalevad….ensetapjad…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://sport.postimees.ee/640636/tragoodia-kaks-sportlast-suri-philadelphia-maratonil/
Tere jällegi!
Mina olengi siis seesamune õnnetu hing, kes selle teema alustas.
Lugesin kõik Teie vastused läbi ja pean ütlema, et olen südamest tänulik nii informatiivsete vastuste eest!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Esmalt natukene oma valikus, et miks jooksmine:
Kuna võhma on mul üsna vähe(nagu ka minu esimesest postitusest lugeda saite), siis pea ees kuskile spordiklubisse treeningule tormata oleks ilmselgelt vale, sest ma lihtalt ei peaks koormusele vastu ja ei suudaks ilmselt sammu pidada.
Asjade läbi mõtlemisel oma peas jõudsin selgusele, et kõigepealt tuleb alustada millestki väiksemast ja lihtsamast. Olgem ausad, jooksmine pole kunagi minu tugevaim külg olnud kuid eks jah…ma pole ka üritanud järjepidevust tekitada.
Nüüd on kätte jõudnud aeg kui peast käis läbi kõlks ja tahaks endas midagi muuta. Ma ei kurda, sest enda silmis ma ei ole “paks” aga no..teate ju isegi!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Väike lihvimine ei tee paha ja otseloomulikult on sportlik eluviis ainult boonuseks meie ühiskonnas.Ilmselgelt on iga inimene erinev aga kui tihedalt võiks nädala peale need joksupäevad jaguneda? Ülepäeviti?
Ja samas kas tasub teha vahele näiteks mõni velo päev või siiski on hetkel mõistlikum keskenduda ainult ühele asjale korraga?
Veelkord siiralt tänades!
Eestis iga ilmaga väljas ei jookse, jooksmine nõuab spets. jooksutosse (iga spordijalats ei sobi jooksmiseks), spets. riietust, spordisaali pilet maksab (kui saalis joosta), sinna ja tagasisõit kulutab aega (selle aja saab kulutada veloergomeetril väntamiseks nt.). Ostke veloergomeeter, ühekordne väljaminek, terve pere saab harjutada, ilmast sõltumata, kui ära väsid, astud maha ja oled toas (erinevalt jooksmisest, kus pead koju tulema).
Südamele suht ükskõik millist aeroobset treeningut teed – jooksed,ujud, sõidad ratast, tallad ellipsit või sõuad trenal – tema saab oma koormuse ikka ühtemoodi kätte. Jooksmine on sellest valikust kõige keerulisem – õiged jalanõud, riided, maapind/teekate kus jooksed, jooksutehnika, ilmastiku olud. Milleks tekitada omale liigseid probleeme??
Eestis iga ilmaga väljas ei jookse, jooksmine nõuab spets. jooksutosse (iga spordijalats ei sobi jooksmiseks), spets. riietust, spordisaali pilet maksab (kui saalis joosta), sinna ja tagasisõit kulutab aega (selle aja saab kulutada veloergomeetril väntamiseks nt.). Ostke veloergomeeter, ühekordne väljaminek, terve pere saab harjutada, ilmast sõltumata, kui ära väsid, astud maha ja oled toas (erinevalt jooksmisest, kus pead koju tulema).
Ja kas effekt on tõesti siis keha vormimisel samavõrdne?
Kõige parema effekti saad siis, kui alustad jõusaalitreeningutega.Põletab kaloreid ja hoiab naise kõik strateegilised kehaosad trimmis
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Argo
- You must be logged in to reply to this topic.
