Eesti üliõpilaste 2011 a. lahtised meistrivõistlused jõutõstmises – juhend

milleks need trikood ja surumissärgid lubatud on ?

Siis on ju lihtsalt hästi tugev 190 cm ne.

Luukangide lühidus on ainult asja üks pool. Inimesel puhtalt lihaskoele läheb ligi 40 % kehakaalust (varieerub…) suurem osa kaalust ei tõsta, langeta ega ka liiguta mitte midagi.

Kui meil on olulise pikkusevahega inimesed enam-vähem samade jõuomadustega, siis puhtmatemaatiliselt on tõestatav, et suur osa pika inimese “lisakaalust” lihtsalt alandab tema Wilksi koefitsenti.

St. Kui ma olen pikem, siis võitmiseks peaksin ma olema ka tunduvalt tugevam.

Kusjuures mul vennaga on ehe näide. Me mõlemad oleme 191cm kanti. Ma hetkel kaalun temast pea 5 kilo rohkem, kuid mu luustik võtab nii palju kaalu ning lihasmass on mul ikka temast väiksem. Arvestades veel, et mul temast madalam rasvaprotsent.

Miks aga taskuid ei tohi pükstel olla?

Kas see üritus on siis sisuliselt mõeldud tudengitele ,kes tegelevadki ainult jõutõstmisega ja omavad vastavat varustust? …Siit teine küsimus ,et miks ei võiks sama asi toimuda lihtsalt ilma varsutuseta? Siis on kõik võrdsed ja mingi kapron särk ei toesta/aita surumist ,vaid sportlane ise – oma liha ja luuga.

võid ju ilma ka võistelda, milles probleem on?

Kas see üritus on siis sisuliselt mõeldud tudengitele ,kes tegelevadki ainult jõutõstmisega ja omavad vastavat varustust? …Siit teine küsimus ,et miks ei võiks sama asi toimuda lihtsalt ilma varsutuseta? Siis on kõik võrdsed ja mingi kapron särk ei toesta/aita surumist ,vaid sportlane ise – oma liha ja luuga.

Alati on võistlustel neid, kes võistlevad ilma varustuseta.

Lihtsalt mingist tasemest alates muutub varustus vajalikuks, kui tahad kaasa rääkida kõige kõrgemas konkurentsis.

Lubatud varustuse kinnitab IPF.

ebavõrdne on ju

Minu meelest on see ka ebavõrdne olukord, kui kellelgi on geneetiline eeldus, mingi ala jaoks, aga kui kõik oleks võrdsed, siis poleks asjal üldse mingit mõtet.

Asjad maailmas ongi ebavõrdsed.

Halad nagu väike plika.

Need pigestavad särgid ja trikood pole mingid kättesaamatud asjad nagu lõunamaa reisid Liidu ajal vms.

Väga viis võrdlus ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Muidugi võiks. Ei oleks kunagi hädaldamist peale võistlust, et grimm vedas alt. Siin aga tulevad juba nahavärvusest tulenevad eelised mustanahalistel.

Hea, et sa veel ei paku, et Eesti Meistivõistlustel võiks 100m sprint toimuda naelikuteta ning teivashüppes tuleks kõigil sportlastel kasutada sama jäikusega teivast. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Nutmise asemel mõtle nii, et üliõpilaste hulgas on siiski Eesti absoluutseid tippe ka, kelle treening on üles ehitatud varustuse kasutamisele. Ühtede väikeste võistluste pärast ei hakka nad ka mingil juhul enda treeningplaani muutma, et keskenduda tulemuste tegemisele särkide/trikoodeta. Halvemal juhul nad lihtsalt ei osaleks ja siis kannatab võistluste tase.

Aga okei, oletame, et võistlus toimuks varustuseta (põlvesidemed/randmesidemed/tõstevöö lubatud).

[Järgnev jutt on illustreeriv, et varustuse *vihkajad* mõistaksid, et jõutõstmises, kus IPF lubab kasutada varustust, on varustuseta võistlus vastuvoolu ujumine.]

Kehakaal -105kg:

I koht – Tipp – 260 + 170 + 300 = 730kg

II koht – Täpp – 255 + 180 + 290 = 725kg

Tipp on jõutõstmisega tegelenud kuus aastat. Terve selle aja vältel on ta kasutanud IPF poolt heakskiidetud Metali, Inzeri ja Titani varustust, samuti treeninud vastavalt. Viimastel võistlustel saavutas kogusummaks 900kg (335/220/345). Täpp on aga vaid kaks-kolm korda särke/trikoosid proovida saanud, samuti kasutas esimest korda võistlustel põlvesidemeid. Pärast võistlust kilkab Täpp, et kui tal oleks samad Inzeri mustad põlvesidemed kasutada, mis Tipil, siis võitnuks just tema. Ehk ta on tugevam.

Kuu aja pärast on tulemas varustusega IPF reeglite järgi korraldatav Eesti Jõutõsteliidu võistlus. Täpil õnnestub endale saada surumissärk ja nii küki- kui tõmbetrikoo, samuti uued põlvesidemed. Kolm nädalat saab ka neid trennides ilusti proovida. Tulevad võistlused, Tipp teeb kogusummaks 905kg. Mida teeb aga Täpp? Kükib 280kg – kardab raskust ja kõik katsed jäävad kõrgeteks, üks neist loetakse siiski 2:1 häältega ära. Surub raskelt 190kg, sest triitseps on võrreldes rinnaga nõrk ning tõmbab 310kg. Kusjuures 320kg tõmbas ka üles, aga haare jäi nõrgaks. Seega Täpile varustusega kogusummaks vaid 790kg.

Üks negatiivne mõte asja juures on juba see, et varustuseta võistlused tekitavad nii mõneski illusiooni, et kui tal oleks varustus, suudaks ta võistelda näiteks Eesti parimate jõutõstjatega. Tegelikult see nii pole, sest kui tahta, et varustus “töötaks”, peab ka vastavalt treenima. Mitte kuu või paar, aga aastaid.

Ps. Targad siin võiksid nimetada, millisel raskejõustikuala ei nõua õiget varustust/tehnikat?? Kanteri imeketast ikka mäletate, mis pidi talle lisa cm andma? Nii muuseas tuletage ka meelde, mis siis juhtus Kanteri hooajaga, kui ta liigselt toorele jõule keskendus ja saalis uusi rekordeid taga ajas. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Väga selge ja korrektne selgitus! 5+

Väga selge ja korrektne selgitus! 5+

Jõudsid enne mind 5+ ära panna ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Hetkel on lihtsalt seis selline, et ka tunduvalt kergemad mehed teevad palju paremaid tulemusi ka ilma varustuseta. See, et nad võistlustel varustust kasutavad, ei tähenda et avalikus foorumis peab keegi neid veidrikuteks nimetama.

Ohoo, küll on kõlavad sõnad, aga kas neil ka kandepinda all on, kohe näeme. “…tunduvalt kergemad mehed…”, selle all pead silmas vist eelpool kõnelejast, kes kaalus 118kg , vähemalt 20kg ja rohkem kergemaid mehi? Teiseks: “…palju paremaid tulemusi…”. Taaskord jääb selgusetuks siis mõiste “palju paremaid tulemusi”. Remi kogusummaks tuleb ca 700kg (pluss-miinus 10kg), et siis “palju paremad” tulemused võiksid olla ikka sinna 750kg kanti?

No nii, palju siis on Eestis alla 100kg-seid jõutõstjaid, kes vähemalt 700kg teevad, parem isegi kui 750kg kogusummaks tuleks. Võtan nüüd mõttes läbi kõiki viimastel aastatel võistelnud mehi ja ega nimekiri saagi nii pikk. Julgen pakkuda, et ilma varustuseta oleksid võimelised tegema sellise kogusumma kokku ca 5-10 sportlast (raske täpsemalt ennustada, kuna neist keegi tavaliselt ametlikult kuskil ilma varustuseta ei võistle), nimeliselt vast Silbaum, Sagor, Raus, Raigo Kuusnõmm, heal päeval ehk ka Aimar, E. Kraav, Hirsnik…ega rohkem vast olegi? Või tegin kellelegi liiga? Palju kokku tuli – 7. ja paljud neist “kõvasti” üle 700 kg teeks?

Usun, et 700kg varustuseta tehes on väga kõva tulemus (ka enda tulemused jäävad napilt sellest üle, ja veidi raskema kaalu pealt), ükskõik milliseid numbreid ka kaal ei näitaks!! Ka raskematest meestest ei ole palju üle selle tegijaid. Suurima kogusumma kilodes teinud Siim Rast oleks vast sinna 800-825kg kanti tegija võistlusmääruste päraselt, seega kaotada Eesti absoluutsele tipule 100kg või veidi rohkemaga kolme ala peale kokku pole kindlasti mingi häbiasi!