Skip to main content

Eesti üliõpilaste 2011 a. lahtised meistrivõistlused jõutõstmises – juhend

Avaleht » Forums » Treening » Jõusaal » Jõumehed » Eesti üliõpilaste 2011 a. lahtised meistrivõistlused jõutõstmises – juhend

Viewing 15 posts - 16 through 30 (of 80 total)
1 2 3 4 5 6
  • Autor
    Postitused
  • märts 17, 2011 at 9:28 e.l. #293292
    DL300
    Member

    JAH! Nimetatud võistlusest võib osa võtta eestlasest üliõpilane, kes õpib välismaises õppeasutuses.

    Võistlustest võivad osa võtta ka mitte üliõpilased, aga väljaspool arvestust, individuaalselt, tasudes osalustasu – 5EUR.

    Aga mitte EJTL poolt keelu all olevad sportlased.

    Liikmeskoolide üliõpilastele on osalemine tasuta.

    Osalemistasu EASL-i liikmeskonda mittekuuluvate kõrgkoolide üliõpilastele ja töötajatele on 5 eurot, mida saab tasuda EASL-i pangaarvele (a/k 221011374025) või sularahas kohapeal.

    Juhendis väike näpukas sees v? Praegu loen küll välja, et osalemistasu on ette nähtud AINULT EASL-i liikmeskonda mittekuuluvate kõrgkoolide üliõpilastele ja töötajatele. Kuna muude osaledasoovijate jaoks osalemistasu juhendis kirjas pole, siis juriidiliselt peaksid nendel olema õigus tasuta võistlustel osaleda???

    märts 17, 2011 at 9:34 e.l. #293293
    Alexander Andrusenko
    Moderator

    Niih, mul on küsimus, mis puudutab jõutõstmise tulevikku ja nn kandepinda ehk siis harrastajate hulka.

    Hetkel Wilks arvutab punkte vastavalt kehakaalule. St me automaatselt muudame harrastajate hulka, sest eelisolukorras on lühikesed inimesed.

    Kas oleks võimalik muuta valemit kohandades selle näiteks hoopis KMI-le. St, et me võtame arvesse ka inimese pikkuse.

    Ma loodan, et Wilks ei ole püha lehm…

    Aile, EJTL reeglid põhinevad rahvusvahelise organisatsiooni (IPF) reeglitel. IPFis on kasutusel Wilksi punktid. Senikaua, kui need IPFis on kasutusel, on nad kasutusel ka EJTLis – ja täpselt sellisel kujul, nagu nad on. Kui IPF otsustab Wilksi valemit muuta, siis võtame ka meie muudatused vastu. Mingit omaloomingut me teha ei saa.

    Kui sul on välja pakkuda parem/täpsem/õiglasem valem, siis tuleks see ettepanek otse IPFile suunata.

    märts 17, 2011 at 9:58 e.l. #293298
    Peep70
    Member

    Wilksi koefitsent näitab inimese suhtelist jõudu. Selle koefitsendi ja jõutõstmise lõpptulemuse korrutise põhjal selgitatakse välja ka kõikidel tiitlivõistlustel Absoluutvõitja (mitte suurim kogusumma kg-des). Ka järgunormid on kehtestatud just eelpool mainitud valemi järgi (näit. 500 punkti on Eeliit ehk Suurmeistri järgunorm). Olen nõus Hr Margus Silbaumiga, et alade eraldi arvestuses soosib Wilksi koefitsent jõutõmbes kergemaid tõstjaid ja lamades surumises see-eest raskemate kaalude atleete. Aga kolmevõistluses sobib see Wilks väga hästi, tekitab huvi ka võistlejate seas, (et kas Eesti 2011 Abs.võitjaks tuleb 77 kg kaaluv A.Kuusnõmm või 99 kg kaalu R.Sagor?! või kas 6-nda koha saab 173 kg S.Rast või 97 kg E.Hirsnik…)

    Kindlasti ei ole Hr Robert Wilks “püha lehm”. Aga minu teada on ta küll väga austatud IPF distsiplinaarkomisjoni esimees!

    Leian, et EJTL ikkagi järgib IPF reegleid ning meil ei ole mõtet hakata siin oma jalgratast leiutama…

    märts 17, 2011 at 10:17 e.l. #293304
    Aile
    Member

    Aile, EJTL reeglid põhinevad rahvusvahelise organisatsiooni (IPF) reeglitel. IPFis on kasutusel Wilksi punktid. Senikaua, kui need IPFis on kasutusel, on nad kasutusel ka EJTLis – ja täpselt sellisel kujul, nagu nad on. Kui IPF otsustab Wilksi valemit muuta, siis võtame ka meie muudatused vastu. Mingit omaloomingut me teha ei saa.

    Kui sul on välja pakkuda parem/täpsem/õiglasem valem, siis tuleks see ettepanek otse IPFile suunata.

    Sellest ma saan aru, ettepanek tuleb suunata otse IPF-i suunata.

    Lihtsalt puht teoreetiliselt, kuidas inimesed suhtuvad sellisesse muudatusse.

    Wilksi koefitsent näitab inimese suhtelist jõudu. Selle koefitsendi ja jõutõstmise lõpptulemuse korrutise põhjal selgitatakse välja ka kõikidel tiitlivõistlustel Absoluutvõitja (mitte suurim kogusumma kg-des). Ka järgunormid on kehtestatud just eelpool mainitud valemi järgi (näit. 500 punkti on Eeliit ehk Suurmeistri järgunorm). Olen nõus Hr Margus Silbaumiga, et alade eraldi arvestuses soosib Wilksi koefitsent jõutõmbes kergemaid tõstjaid ja lamades surumises see-eest raskemate kaalude atleete. Aga kolmevõistluses sobib see Wilks väga hästi, tekitab huvi ka võistlejate seas, (et kas Eesti 2011 Abs.võitjaks tuleb 77 kg kaaluv A.Kuusnõmm või 99 kg kaalu R.Sagor?! või kas 6-nda koha saab 173 kg S.Rast või 97 kg E.Hirsnik…)

    Kindlasti ei ole Hr Robert Wilks “püha lehm”. Aga minu teada on ta küll väga austatud IPF distsiplinaarkomisjoni esimees!

    Leian, et EJTL ikkagi järgib IPF reegleid ning meil ei ole mõtet hakata siin oma jalgratast leiutama…

    Hetkekoefitsent, ehk siis Wilks, soosib kolmevõistluse peale kokku lühikesekasvulisi võistlejaid. Peep! See on hüpotees järgmise teadustöö jaoks! <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Pole tänu väärt… <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ka KMI näitab inimese suhtelist jõudu, lihtsalt avardatumalt.

    Suure KMI ga inimene peaks olema reeglina tugevam. Oleneb suhtelisest jõust.

    märts 17, 2011 at 10:34 e.l. #293305
    shreku
    Member

    Sellest ma saan aru, ettepanek tuleb suunata otse IPF-i suunata.

    Lihtsalt puht teoreetiliselt, kuidas inimesed suhtuvad sellisesse muudatusse.

    Hetkekoefitsent, ehk siis Wilks, soosib kolmevõistluse peale kokku lühikesekasvulisi võistlejaid. Peep! See on hüpotees järgmise teadustöö jaoks! <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Pole tänu väärt… <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ka KMI näitab inimese suhtelist jõudu, lihtsalt avardatumalt.

    Suure KMI ga inimene peaks olema reeglina tugevam. Oleneb suhtelisest jõust.

    Milleks muuta süsteemi nii keeruliseks. Ainus kasu oleks sellest, et pikematel tõstjatel oleks natuke lihtsam paremat tulemust saavutada. Samas on üleüldiselt tõstealadel lühemad inimesed v.a. mõned erandid ja -120 ja +120 kaalud. Ja kui sportlane on tugev, siis ei ole sellest pikkuse arvestamisest suurt kasu (enamus rammumehi on jõutõstmises tugevad ja on ka võistelnud varasemalt selles. enamus neist on 190 cm ikka pikkad).

    Tulles tagasi selle väite juurde, et lühematel on lihtsam kõrgemaid wilkese saada, siis võib selle koha pealt isegi õigus olla, kuid see on pigem seotud lühemate luukangide e. seeläbi lühemate tõsteteekondadega. Hoolimata sellest, siis kui vaadata MM-i tulemusi, siis on absoluutses (3 wilksi parimat) arvestuses võimalik kõikides kaaludes konkureerida.

    märts 17, 2011 at 10:43 e.l. #293307
    kaido leesmann
    Member

    Peaks natukene hoogu igasuguste ettepanekutega.

    Ühtegi süsteemi ei rakendata IPF-s ilma, et oleks tehtud sügav analüüs.

    Hetkel ei ole leitud paremat süsteemi, kui hr. R.Wilks’i oma. Elame sellega.

    Selle üle, kas see süsteem on õiglane või mitte on vaieldud väga pikalt.

    Väiksemad kaalud näevad ühte poolt, suuremad teist poolt.

    Siis ilmub mõnes kehakaalus välja väga andekas sportlane ja lükkab ümber kõik vaidlused.

    Mina usun, et me oleme natukene üle reageerinud selle abs. paremuse selgitamisega.

    IPF-is on see täiesti teisejärguline. Antakse küll banketil karikad 3-le paremale, kuid ei ole seal suuri ovatsioone

    ega mängita hümne.

    Kaalukategooria võitja saab tunduvalt rohkem tähelepanu ja on hinnatud kindlasti kõrgemalt!

    Seda enam, kui nüüd on neid ka kat.-e ka vähem.

    märts 17, 2011 at 10:55 e.l. #293308
    Aile
    Member

    Milleks muuta süsteemi nii keeruliseks. Ainus kasu oleks sellest, et pikematel tõstjatel oleks natuke lihtsam paremat tulemust saavutada. Samas on üleüldiselt tõstealadel lühemad inimesed v.a. mõned erandid ja -120 ja +120 kaalud. Ja kui sportlane on tugev, siis ei ole sellest pikkuse arvestamisest suurt kasu (enamus rammumehi on jõutõstmises tugevad ja on ka võistelnud varasemalt selles. enamus neist on 190 cm ikka pikkad).

    Tulles tagasi selle väite juurde, et lühematel on lihtsam kõrgemaid wilkese saada, siis võib selle koha pealt isegi õigus olla, kuid see on pigem seotud lühemate luukangide e. seeläbi lühemate tõsteteekondadega. Hoolimata sellest, siis kui vaadata MM-i tulemusi, siis on absoluutses (3 wilksi parimat) arvestuses võimalik kõikides kaaludes konkureerida.

    Siis on ju lihtsalt hästi tugev 190 cm ne.

    Luukangide lühidus on ainult asja üks pool. Inimesel puhtalt lihaskoele läheb ligi 40 % kehakaalust (varieerub…) suurem osa kaalust ei tõsta, langeta ega ka liiguta mitte midagi.

    Kui meil on olulise pikkusevahega inimesed enam-vähem samade jõuomadustega, siis puhtmatemaatiliselt on tõestatav, et suur osa pika inimese “lisakaalust” lihtsalt alandab tema Wilksi koefitsenti.

    St. Kui ma olen pikem, siis võitmiseks peaksin ma olema ka tunduvalt tugevam.

    märts 17, 2011 at 11:01 e.l. #293309
    Aile
    Member

    Kui mina oleksin hetkel teie asemel, siis ainuke minu arvates vett pidav vastuväide oleks:

    Loomulikult ongi elu ebaõiglane <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Lühikestel on omad spordialad ja pikkadel jälle omad.

    Keegi ei hakka korvpallis korvi madalamale asetama, et ka lühikesed saaksid mõnusalt pealt panna <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    märts 17, 2011 at 11:13 e.l. #293310
    renku
    Member

    Minu lootus <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (kahjuks ei juhtu seda kunagi) ja väike kivike:

    tuleks ära kaotada üldse igasugused kaalukategoorid (ei ole ju ka ntx kergejõustiku kuulitõukes nii, et kui 100 kg mees tõukab kuuli, siis liidetakse ta kuulitõukele 1 m võrreldes 110 kg-se mehega jne, et võitja välja selgitada) <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ärge nüüd hulluks minge, väike nali lihtsalt.

    märts 17, 2011 at 11:23 e.l. #293312
    Aile
    Member

    Minu lootus <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (kahjuks ei juhtu seda kunagi) ja väike kivike:

    tuleks ära kaotada üldse igasugused kaalukategoorid (ei ole ju ka ntx kergejõustiku kuulitõukes nii, et kui 100 kg mees tõukab kuuli, siis liidetakse ta kuulitõukele 1 m võrreldes 110 kg-se mehega jne, et võitja välja selgitada) <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ärge nüüd hulluks minge, väike nali lihtsalt.

    <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Veel mõnel on ideesid? …või unistusi <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ajurakud vajavad treeningut täpselt samamoodi nagu ülejäänud füüsis.

    Igal pool on inimesed…ja ainult inimesed ja Inimene reeglina on:

    1) omakasupüüdlik,

    2) ekslik,

    3) laisk.

    Igasugust tegevust, mis ületab neid kolme punkti on kindlalt vaja tunnustada.

    märts 17, 2011 at 11:50 e.l. #293314
    DL300
    Member

    Minu lootus <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (kahjuks ei juhtu seda kunagi) ja väike kivike:

    tuleks ära kaotada üldse igasugused kaalukategoorid (ei ole ju ka ntx kergejõustiku kuulitõukes nii, et kui 100 kg mees tõukab kuuli, siis liidetakse ta kuulitõukele 1 m võrreldes 110 kg-se mehega jne, et võitja välja selgitada) <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ärge nüüd hulluks minge, väike nali lihtsalt.

    Sama siin <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>… kõrgushüppes ei huvita kedagi, et oled lühike. Kes hüppab 2.40 on kõvem mees kui see, kes hüppab 2.39, hoolimata sellest, et 2.40-mees on 200cm ja 2.39-mees 175cm pikk… ei mingeid koefitsente…. seda imelikum, et jõualadel kaalukategooriad on… kaalu saab toitumisega regullida, aga kasvu ei tõsta kuidagi….. samuti korvpallis…..

    KÕIGILE VORDSED VÕIMALUSED – 200 kilo on igaühe jaoks 200 kilo!!!

    märts 17, 2011 at 12:12 p.l. #293315
    Aile
    Member

    Sama siin <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>… kõrgushüppes ei huvita kedagi, et oled lühike. Kes hüppab 2.40 on kõvem mees kui see, kes hüppab 2.39, hoolimata sellest, et 2.40-mees on 200cm ja 2.39-mees 175cm pikk… ei mingeid koefitsente…. seda imelikum, et jõualadel kaalukategooriad on… kaalu saab toitumisega regullida, aga kasvu ei tõsta kuidagi….. samuti korvpallis…..

    KÕIGILE VORDSED VÕIMALUSED – 200 kilo on igaühe jaoks 200 kilo!!!

    Mina ei ole nõus, sest mina ei jõua 200 kg-a suurt midagi peale hakata <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    märts 17, 2011 at 12:16 p.l. #293317
    renku
    Member

    Mina ei ole nõus, sest mina ei jõua 200 kg-a suurt midagi peale hakata <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    …………. sest sa oled naine.

    märts 17, 2011 at 1:00 p.l. #293318
    lifter
    Member

    See on umbes nagu soovitada kulturistidele, et saatke kuradile see klassikaline kulturism ning samuti kaalukategooriad.

    Ott ja Vend Vähk võivad vabalt 150kg vendadega võistelda amatöörliigas, milles probleem? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kui võtta kergejõustikut tervikuna, siis 180cm pika tüübi puhul võib talle kaalu järgi sobivat ala pakkuda, pole probleemi:

    <70kg - maratonid, 10km

    <80kg - 100m, hüpped - põhimõtteliselt enamus kergejõustikualasid

    >90kg – ketas, kuul

    Jõutõstmises pole ei küki, surumise ega tõmbe juures nii, et kergema kaaluga tüüp omaks sama pikkuse juures eelist… -> kaalukategooriad põhjendatud

    märts 17, 2011 at 1:55 p.l. #293323
    Aile
    Member

    See on umbes nagu soovitada kulturistidele, et saatke kuradile see klassikaline kulturism ning samuti kaalukategooriad.

    Ott ja Vend Vähk võivad vabalt 150kg vendadega võistelda amatöörliigas, milles probleem? <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kui võtta kergejõustikut tervikuna, siis 180cm pika tüübi puhul võib talle kaalu järgi sobivat ala pakkuda, pole probleemi:

    <70kg - maratonid, 10km

    <80kg - 100m, hüpped - põhimõtteliselt enamus kergejõustikualasid

    >90kg – ketas, kuul

    Jõutõstmises pole ei küki, surumise ega tõmbe juures nii, et kergema kaaluga tüüp omaks sama pikkuse juures eelist… -> kaalukategooriad põhjendatud

    Loomulikult on põhjendatud <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Väikesed ja kerged tahavad ka võistelda <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Küsimus on, kas me tahame seda ala muuta üliuniversaalseks või jätame siiski eelise lühikestele inimestele.

  • Autor
    Postitused
Viewing 15 posts - 16 through 30 (of 80 total)
1 2 3 4 5 6
  • You must be logged in to reply to this topic.