Eesti meistrivõistlused klassikalises jõutõstmises 2014 – TULEMUSED
- This topic has 41 replies, 13 voices, and was last updated 11 years, 2 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Õnnitlused kõigile võitjatele! Siim sulle eriliselt suured õnnesoovid korralikud ER ja absoluudi üldvõit!
Tõenäoliselt olin mina kõige kaugem ülekande vaataja….)))
Sa Ott oled kõige suurem jõutõstmise fänn!
Palju õnne Siim, mega tulemuse tegid!
Kiitus kettapoistele, väga kiired ja profid poisid!
Ma tänan heade sõnade eest!
Kindlasti tahaks kiita tervet võistluse korraldust ja abimehi, väga sujuv ja kiire tegutsemine lisaks ka väga hea õhkkond, kus on loodud kõik tingimused heade tulemuste tegemiseks.
Ega Sa, Siim, olid ka juba hommikust saadik heas tujus. Seda oli märgata. Hea enesetunne ja hea tuju on ka hea tulemuse eelduseks.
Ütlen ausalt, jäin ka kohtunike tööga väga rahule, sest Eestisse on jõudnud aeg, kus õigusemõistmine jõutõstmises on jõudnud uuele tasemale. Meil oli piisavalt pädevaid kohtunikke, et mitte koormata (nüristada) samu kohtunikke hommikust õhtuni. Uskuge, see on raske töö, mis algab varakult ja lõppeb hilja. Samas eeldavad kõik võistlejad, et nende puhul on objektiivne hindamine. Ka konkurendi puhul. Kes oleks huvitatud, et konkurendi halvad katsed headeks hinnatakse? Mitte keegi!
Eile-täna tehti paraleelsest ka kohtunike eksameid. Teoreetilisi ja praktilisi. Praegu võib kvalifitatsiooniga EJTL-i kohtunikke üles lugeda nii: K. Leesmann, A. Nurmine, I.Terasmaa, M. Silbaum, C. Siimenson, L. Laan, A. Lenbaum, T. Pärna, M. Terasmaa. Neile on veel lisa tulemas. Need kes on tõestanud enda pädevust, aga on lihtsalt eksamid tegemata.
Kokkuvõttes: vahet ei ole, kes võidab! Peaasi, et parim!
Treenereid peaks ka koolitama hakkama. Katselt tulles peaks ta nõu andma, mitte õlgu kaasa kehitama. Kahju vaadata, kui sportlane tuleb katselt ja ei mõista milles viga ning vea päringule treener ei oska midagi öelda. Nimesid nimetama sekkusin ühte dialoogi. Sportlane tuleb katselt, teeb näo, et ei mõista viga. Treener kõrvalt pakub, et äkki oli kangi tagasivajumine. Ma siis teatasin, et kulla mees, sul ju tagumik oli pingilt 5cm lahti. Sportlane mõtlemata teatab, et oli jah!
Treenereid peaks ka koolitama hakkama. Katselt tulles peaks ta nõu andma, mitte õlgu kaasa kehitama. Kahju vaadata, kui sportlane tuleb katselt ja ei mõista milles viga ning vea päringule treener ei oska midagi öelda. Nimesid nimetama sekkusin ühte dialoogi. Sportlane tuleb katselt, teeb näo, et ei mõista viga. Treener kõrvalt pakub, et äkki oli kangi tagasivajumine. Ma siis teatasin, et kulla mees, sul ju tagumik oli pingilt 5cm lahti. Sportlane mõtlemata teatab, et oli jah!
Kui treener ei oska aidata, siis leiab iga sportlane IPFi kodulehelt endale sobivas keeles 2014. aasta määrustiku.
Lehekülgedel 10 ja 11 on olemas kohtunike veakaartide värvide tähendused, et mõista, miks katse ebaõnnestus.
Ega Sa, Siim, olid ka juba hommikust saadik heas tujus. Seda oli märgata. Hea enesetunne ja hea tuju on ka hea tulemuse eelduseks.
Ütlen ausalt, jäin ka kohtunike tööga väga rahule, sest Eestisse on jõudnud aeg, kus õigusemõistmine jõutõstmises on jõudnud uuele tasemale. Meil oli piisavalt pädevaid kohtunikke, et mitte koormata (nüristada) samu kohtunikke hommikust õhtuni. Uskuge, see on raske töö, mis algab varakult ja lõppeb hilja. Samas eeldavad kõik võistlejad, et nende puhul on objektiivne hindamine. Ka konkurendi puhul. Kes oleks huvitatud, et konkurendi halvad katsed headeks hinnatakse? Mitte keegi!
Eile-täna tehti paraleelsest ka kohtunike eksameid. Teoreetilisi ja praktilisi. Praegu võib kvalifitatsiooniga EJTL-i kohtunikke üles lugeda nii: K. Leesmann, A. Nurmine, I.Terasmaa, M. Silbaum, C. Siimenson, L. Laan, A. Lenbaum, T. Pärna, M. Terasmaa. Neile on veel lisa tulemas. Need kes on tõestanud enda pädevust, aga on lihtsalt eksamid tegemata.
Kokkuvõttes: vahet ei ole, kes võidab! Peaasi, et parim!
Rääkisin Kädyle ka, et ülitore on vaadata, et meil nii palju kohtunikke on.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas see võib tähendada ka seda, et kui toimuvad maakondlikud võistlused, siis saab juba igal võistlusel dopingukontrolli olemasolul Eesti rekordeid registreerima hakata?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei julge lubada, aga ei ole välistatud. EJTL on pidevas arengus. Tõepoolest, rekordiõigusliku võistluse eelduseks on pädevad kohtunikud ja dopingu kontrolli olemasolu.
Maakondlike võistluste korraldajast sõltub ka väga palju: kas tahab ja suudab korraldada IPF-i ja EJTL-iga koostöös maakondlikke võistlusi.?
Samas ei lase ka EJTL silma pealt ka maakondlike võistluste korralduselt mis ei ole EJTL-i võistluskalendris. Eelkõige ei tohi seal võistelda EJTL-i liikmesklubide sportlased. Samuti teavitab EJTL Eesti Antidopingu Agentuuri selliste võistluste toimumisest.
Mis Tartu maakondlikel siis puuudu jääb hetkel ?
Dop kontroll on seal olemas, vähemalt juhendis on nii kirjas.
Mis Tartu maakondlikel siis puuudu jääb hetkel ?
Dop kontroll on seal olemas, vähemalt juhendis on nii kirjas.
Nelja komakohaga kaal, et kettaid kalibreerida.
Siit võiks ju veel seda mõtet edasi arendada, et kutsuks maakondlikele veel paar rahvusvahelist kohtuniku ja teeks hoopis maailmarekordeid!
Rekordite tegemine võiks jääda, usun et jääbki, ikkagi ainult EMV jaoks!
- You must be logged in to reply to this topic.