Dieedinipid?
- This topic has 59 replies, 27 voices, and was last updated 15 years, 12 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Ma mõtlesin toidu-, mitte toitainete mõttes. Leiba sööd, võid sööd. Mida sa veel sööd?
K6ike puhast…
veist, kala, kana, mune, v6id, hapukoort, leiba, 6unu, pirne, ploome, igatsugu juurvilju…, rasvasid (kookos, oliivi6li..), p2hkleid, Vahest juustu…oleneb juustust, banaane…igatsugu marju, eriti mustikaid. Vahest seeni…
Kindlasti on kuskil olemas, kuidas arvutada päevast kaloraazi “LIHTSALT”, ütlen auslat ei viitsi otsida, sest kiireim tee on siit küsida
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Äkki annad head nõu Aile?
Kalorikulutuse kalkulaatoreid leiab netist mitmeid, soovitaksin kasutada erinevaid ja võtta keskmine tulemus kuna need tulemused on päris erinevad.
“calorie calculator” @ google
Kalorikulutuse kalkulaatoreid leiab netist mitmeid, soovitaksin kasutada erinevaid ja võtta keskmine tulemus kuna need tulemused on päris erinevad.“calorie calculator” @ google
OK tänud.
Aile, miks sul valgu tarbimine ainult 9% on?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kaalulangus ei ole tavaliselt eesm2rgiks. Me ei taha keegi lihasmassi kaotada.Vormi paranemise tingib alati eelk6ige menyy…kaloraazh on lisainfo…ei muud.
Vat selle ütlusega olen täielikult nõus. Kaalulangus kui selline ei ole peamine eesmärk. Leian, et see on lisaboonus, mille ülekaalus inimene saab, kui hakkab õigesti toituma. Ehk siis Bonsuna ütlus SÕR on põhiline dieedinipp, küll see kaalulangus ka kaasa tuleb. Näljatunnet ei tohi lasta tekkida, kui tekib, siis on valesti söödud.
Minu enda hetke päevakaloraazh on järgmine: trennipäeval umbes 4200 kcal, trennivabal päeval 3600 kcal. Trennipäeval söön 8 ning trennivabal päeval 6 korda. Kaal liigub vaikselt ülespoole, mis ongi eesmärgiks. v/sv/r suhe – 30/45/25. liigseid süsikaid ei karda, kuna tundub, et kulutan need ära.
Ma ikka natuke vaidleks vastu/täpsustaks.Iseeenesest on see natuke ebaloogiline, miks peaks organism varusi vähendama, kui tal on piisav toit olemas.
Aga ok võibolla tõesti suure menüü muutuse korral võib selline nähtus esineda.
Bonsuna ilmselt räägib süsivesiku vaesest dieedist, kui selline nähtus esineb, ei välistaks üldse, et see võib esineda ka muude dieetide puhul(tingimustes, et toidumenüüs on suur muutus ja tarbitakse täpselt samapalju kui kulutatakse).
Kui inimene sööb nüüd süsivesiku vaeselt niipalju kui organism küsib siis ma ei usu, et langus tekib, sest organismil on kalduvus säilitada oma varusi ja puudujäägi korral ta lihtsalt küsib juurde. Ma ei väida, et ei ole oluline, mida sööme aga kaalulanguse tingib siiski negatiivne kaloraaz
ja kuna võhik tunde vms järgi hinnata ei oska siis on ikkagi vaja reguleeritud menüüd, mis määrab söödava koguse.
Ketodieet oleks siiski ainus erand, kus tõesti kaalulanguse tingib menüü, mitte kogused.
Lihase säilitamine sõltub ennekõike dieedi defitsiidi suurusest, 100-150g(oleneb inimesest) päevalanguse korral kompenseerib organism varusi rasva arvelt üle selle minnakse lihase kallale. Nii, et ka süsivesiku rikka dieedi puhul ei tohiks lihas hävineda, kui defitsiit ei ületa nimetatud vahemikku. Ka süsivesiku vaese dieedi ajal hävineb lihas kui defitsiit liiga suur. Tõsi küll süsivesiku vaene dieet ja treening võib olla abiks lihase säilitamisel.
Ka ise dieedil olles tarbin rohkem valke ja teen trenni, et lihast säilitada/juurde treenida.
Ok, võtame ühe keskmise saalis treeniva inimese. Enamsti ei ole nad rahul oma väljanägemisega, kes siis seda tunnistab ja midagi ette püüab võtta, kes mitte. Valdavalt on probleemiks siiski liigne rasva% ja alles teisel kohal on lihasmassi juurdekasvu soov. Miks ma seda väidan? Olen üle 10 aasta teinud inimestele toitumis ja treeningkavasid.
Nende paljude inimeste puhul pole kehakaalu langus üldse vajalik, kuigi nad ise seda arvavad. Ekslikult! Pigem on vaja nende kehakoostist muuta. Ehk siis vastava toitumisega hakata toitma oma lihasmassi mitte ravapolstrit. Just sellistel puhkudel võib kalorsus jääda õige menüü puhul samaks, mõningatel juhtudel isegi suureneda hetkel olevaga võrreldes.
Minu viga, rääkisin oma eelmises postituses kaalust allavõtmisest, ei väljendanud ennast täpselt. Kuid nagu kirjutasin, ei pea paljude, enamuse dieedipidajate puhul kehakaalu üldse vähendama vaid muutma vastavalt tasakaalustatud menüü abil keha keemilist koostist ja kuna selliseid inimesi on rohkem kui konkreetselt ülekaalulisi, siis ikkagi SÕR. SVR on eksitav soovitus aga kõigi jaoks.
IRW. Geniaalne. See on tõesti suurepärane nipp. Söö parem ühe suutäie võrra vähem šokolaadi ja ei pea mingit külma vett jooma ja alasti talvel ringi käima.Arvuta nüüd oma nipp läbi. 1 gramm 1 kraadi võrra = 1 cal. 1 liiter 1 kraadi võrra = 1000 cal = 1 kcal. Jood jääkülma vett (0C), organism soojendab seda temperatuurini 36.6C. Kokkuvõttes tuleb ligi 37kcal ja haige kurk pealekauba. Väga kõva kokkuhoid!
Parim dieet on SVR (Söö vähem, raisk).
Selle külma vee joomise arvutuse isegi läbi teind ja tulemused tõesti kasinad, siiski on jäänud õhku küsimus kas see on ikka nii lihtne? Üks asi on lihtne vee soojendamine, aga mida peab organism tegema, et soojust toota? Kas seal võivad olla mingid mehanismid, mille läbi see toimub, mis aga võtavad ise ka energiat, ehk siis kui suur on organismi sooja tootmise kasutegur? Mitte, et ma seda külma vee joomist peaks arvestatavaks teguriks kaalulangusel, aga sportlik huvi on ikka. Oskab keegi seda kuidagi lahti seletada?
Kõik sõltub eesmärkidest, ühe eesmärk on tervislikult toituda ja ongi aeglane kaalukaotus boonuseks.
Minu eesmärk on nädalas alla võtta vahemikus 1-1,5kg, seega on toidukogused olulised, et langus piisavalt kiire oleks.
Näljatunne on signaal, et toit otsas, mis pm tähendab, et asutakse varude kallale ja see mu puhul eesmärgiks ju ongi.
Aga liigselt näljutada muidugi ei tohi, 0,5h näljatunnet on täitsa okei.
Kõik sõltub eesmärkidest, ühe eesmärk on tervislikult toituda ja ongi aeglane kaalukaotus boonuseks.Minu eesmärk on nädalas alla võtta vahemikus 1-1,5kg, seega on toidukogused olulised, et langus piisavalt kiire oleks.
Näljatunne on signaal, et toit otsas, mis pm tähendab, et asutakse varude kallale ja see mu puhul eesmärgiks ju ongi.
Aga liigselt näljutada muidugi ei tohi, 0,5h näljatunnet on täitsa okei.
Assa, mul juba pool tundi täis, peaks vist minema midagi hamba alla pistma.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aile, miks sul valgu tarbimine ainult 9% on?” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kl 11 neks…
P2ev on alles ees, kuid ma ei s88 p2eva jooksul rohkem kui 18 % yldkaloraazhist ( umb 1,5 g kg kohta…) , vahest v2hem… Tarvidus puudub.
Selle külma vee joomise arvutuse isegi läbi teind ja tulemused tõesti kasinad, siiski on jäänud õhku küsimus kas see on ikka nii lihtne? Üks asi on lihtne vee soojendamine, aga mida peab organism tegema, et soojust toota? Kas seal võivad olla mingid mehanismid, mille läbi see toimub, mis aga võtavad ise ka energiat, ehk siis kui suur on organismi sooja tootmise kasutegur? Mitte, et ma seda külma vee joomist peaks arvestatavaks teguriks kaalulangusel, aga sportlik huvi on ikka. Oskab keegi seda kuidagi lahti seletada?Sellist vastust oligi oota ja ise ka väga ei uskunud sellisesse teooriasse ,lihtsalt mõtlesin üle küsida
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .SVR ? Olen proovinud , suvel võtsin 4 kilo alla vähendades oma portse poole/veerandi võrra.
Aga pooldan rohkem Bonsuna vastuse “SÕR”-ga.
Endal kaaluga (hetkel) probleeme pole aga lihtsalt tahaks teada/uurida asja.
Olen kuulnud küll palju teooriaid siin foorumis NT: Tühja kõhuga hommikul jooksma minemine.
Tere Aile!Mind huvitaks, mis kriteeriumite järgi te juuste soovitaks valida??
Esimene kriteerium on individuaalne toidutalumatus. M6nedele sobivad sinihallitus- m6nele valgehallitusjuustud, m6nele toorjuustud jne.
Teiseks lisaainete olemasolu alates koagulantidest l6petades s2ilitusainetega, st kas on v6i ei ole.
- You must be logged in to reply to this topic.