Ei ole veel lugenud seda. Aga näiteks pikamaajooksjad peale trenni ei peagi tarbima valke, et ära taastuda. Aga siis oli ka vist 2g/kg kohta süsivesikuid. Kui süsivesikuid ei tarbi, siis maksas toimub glükoneogenees – selle pärast pole mõtet ka ohtralt valku endale sisse ajada kui need kõik tehakse glükoosiks hiljem. Aga Marek ütles hästi, et igaks juhuks, siis kindel mats, et saad oma valgud kätte.
Kuskil uuringus oli tehtud nii, et üks grupp tarbis 1.8g/kg ja teine grupp 2.4g/kg ja mingit erinevust pm valgusünteesil polnud. V-o eksin, aga minu arust Ott ka ütles kuskil, et ta tarbib ainult 120g valke päevas – Ott tule ja paranda mind
.
Noh pikamaajooksjate puhul ei räägi ka ülimalt suurest ja tugevast lihasmassi vajalikkusest.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Jah, kui süsivesikuid ei tarbi siis tehakse neid valkudest. Ja ka rasvadest muidugi. Pigem on teema selles, et kui soovime arendada eelkõige lihasmassi – seda suuremaks saada. Siis kas süsivesikuid on peale trenni üldse vaja? Kui insuliini kasulik mõju on piiratud ning selle vajaliku taseme saab kätte ka ainult valkude tarbimisest. Ning nagu sa ütlesid – lihasvarude täitmiseks glükogeeniga ei ole süsivesikute tarbimine vajalik – sest keha saab seda ka mujalt sünteesida päeva jooksul.
Ning koheselt peale jõutrenni ei ole ka mingit praktilist väärtust lihaste jõu/vastupidavuse varude täitmises, sest enamikele järgneb peale treeningut pikem puhkeperiood.
Antud juhul peab muidugi päeva üldine valgu doseerimine olema suhteliselt suur, justnimelt et tagada piisav glükoneogenees ning valgusüntees terve päeva jooksul.