Coca-Cola Zero ja Light
- This topic has 212 replies, 76 voices, and was last updated 14 years, 3 months tagasi by
AlanBStard.
-
AutorPostitused
-
oktoober 13, 2011 at 11:01 e.l. #317384
Ak_47
MemberMegahea kohe kylmast rabada, kui magusaisu tuleb minu arust!! Pluss on see, et ei sisalda yleliigset suhkrut (0g) ega midagi, nii et kaloreid hoiad metsikult kokku. Maitse on aga sama mis originaalilgi, nii et kellel laps(ed) on, siis soovitaks neile ja ka endale Dieti v originaali asemel pigem Zero osta.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga,mida sina,kui coca-cola zero fänn arvad aspartaamist?
Pikaajaline kahjuAspartaam põhjustab aeglast pikaajalist kahju neile õnnetutele, kellel ei teki kohest reaktsiooni ja kes ei ole seepärast sunnitud seda sisaldavate toiduainete kasutamisest loobuma. Selleks võib kuluda aasta, viis, 10 või 40 aastat, aga antud aine tarbimine tekitab organismis pöörduvaid ja pöördumatud muutusi.
10 % aspartaamist moodustab metanool (teisisõnu puupiiritus)
Septembris Pärnus toimunud metanoolitragöödia ei ole Eestis veel unustusse jõudnud langeda. Alles neil päevil pääses haiglast viimane ohver. Metanool/puupiiritus on surmav mürk.
Metanooli eraldub peensooles, kui aspartaam puutub kokku kümotrüpsiini-nimelise ensüümiga. Metanooli organismi imendumine kiireneb vaba metanooli seedimisel. Vaba metanool tekib aspartaamist, kui seda kuumutada üle 30 kraadi. See võib juhtuda siis, kui aspartaami sisaldusega tooteid ei hoiustata õieti või kuumutatakse.
Metanooli peetakse kumulatiivseks mürgiks, kuna enamus sellest jääb organismi. Ohutu metanooli tarbimiskogus on 7,8 mg päevas, aga liitris aspartaamiga magustatud joogis on umbes 56 mg metanooli.
Paari olulise ensüümi puudumise tõttu on inimesed aspartaami suhtes palju tundlikumad kui loomad. Seepärast ei peegelda loomadel tehtud katsed täpselt inimestele põhjustatud ohtu. Ei inimestel ega imetajatele ei ole tehtud uurimisi, hindamaks metüülalkoholi kroonilisest tarbimisest põhjustatud mutageenset, teratogeenset ja kantserogeenset mõju.
Aspartaami kaitsjad väidavad, et puuviljamahlades ja alkoholis sisaldub samuti metanooli, aga “unustavad” mainimata, et looduslikes toodetes esineb metanool harva üksinda. Metanooli looduslikku vastumürki etanooli esineb looduslikes toitainetes viis kuni 500.000 korda rohkem kui metanooli. Etanool pärsib metanooli seedimist ning annab kehale aega see toksiin kopsude ja neerude kaudu kehast välja viia.
Lahesõja ajal operatsioonis Kõrbetorn osalenud sõdurid tarbisid suures koguses aspartaamiga magustatud jooke, mis olid kuuma kõrbepäikese käes kuumutatud üle 30 kraadi. Paljud neist pöördusid tagasi mürgitusnähtudega, mis meenutasid formaldehüüdi mürgitust. Jookides sisalduv vaba metanool võis sellele kaasa aidata.
Kuidas täpselt asprataam meie tervist mõjutab:Aspartaamis sisalduv metanool pääseb välja peensooles, kui aspartaam puutub kokku kümotrüpsiini-nimelise ensüümiga (Stegink 1994, lk. 143). Vaba metanool tekib vedelates aspartaami sisaldavates toodetes üle 30 kraadi juures, sealhulgas ka inimkehas. Seejärel muutub metanool formaldehüüdiks, mis omakorda muutub sipelghappeks. Sipelghapet kasutatakse aktiivainena liimaine ja uretaankihi eemaldamiseks. Kujutage siis ette, mida see teie kudedele teeb!
Fenüülalaniin ja asparagiinhappega, mis moodustavad 90 % aspartaamist, on aminohapped, mida tavaliselt kasutatakse protoplasma sünteesimiseks ja mis sisaldub meie poolt söödavates toitudes. Aga kui nendega ei kaasne teisi aminohappeid (neid on 20), siis on need ained neurotoksilised. Seepärast on aspartaami sisaldavate toiduainete peal hoiatus neile kahele protsendile elanikkonnast, kes on nende ainete suhtes ülitundlikud, kui need ei sisaldu toidus. Aga need ained mõjutavad ka teid, kahjustades aju ja tekitades sünnidefekte. Fenüülalaniin lõhustub DKP-ks, ajukasvajat põhjustavaks aineks.
Teisisõnu, aspartaam muutub ohtlikeks kõrvaltoodeteks, millel puudub looduslik vastumürk. Tühi kõht võimendab tekitatavat kahju. Aspartaami koostisosad jõuavad otseselt ajju, põhjustades peavalu, segadust, krampe ja tasakaaluhäireid. Laborirotid ja muud katseloomad on aspartaami manustamise tagajärjel ajukasvaja tagajärjel surnud.
oktoober 13, 2011 at 11:11 e.l. #317386Archangel
MemberAga,mida sina,kui coca-cola zero fänn arvad aspartaamist?OHUTU.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7230276
“The doses studied included the 99th percentile of projected daily ingestion (34 mg/kg body weight) and three doses considered to be in the abuse range (100, 150, and 200 mg/kg body weight)”
“No significant increase in blood formate concentrations over predosing concentrations was noted. No changes were noted in any of the blood chemistry profile parameters measured 24 h after aspartame ingestion, compared to values noted before administration. Similarly, no differences were noted in ophthalmologic examinations carried out before and after aspartame loading.”
http://cebp.aacrjournals.org/cgi/content/f…01fd0b9d5901fe7
“We examined 285,079 men and 188,905 women ages 50 to 71 years in the NIH-AARP Diet and Health Study cohort.”
“Our findings do not support the hypothesis that aspartame increases hematopoietic or brain cancer risk.”
http://annonc.oxfordjournals.org/cgi/content/full/18/1/40
An integrated network of case–control studies has been conducted between 1991 and 2004 in Italy. Cases were 598 patients with incident, histologically confirmed cancers of the oral cavity and pharynx, 304 of the oesophagus, 1225 of the colon, 728 of the rectum, 460 of the larynx, 2569 of the breast, 1031 of the ovary, 1294 of the prostate and 767 of the kidney (renal cell carcinoma). Controls were 7028 patients (3301 men and 3727 women) admitted to the same hospitals as cases for acute, non-neoplastic disorders.
Conclusion: The present work indicates a lack of association between saccharin, aspartame and other sweeteners and the risk of several common neoplasms.
oktoober 13, 2011 at 12:24 p.l. #317392Ak_47
Member1. link
The purpose of this investigation was to review the scientific literature on the absorption and metabolism, the current consumption levels worldwide, the toxicology, and recent epidemiological studies on aspartame.Ei märganud selles kokkuvõttes seda,et uuringutes oleks kasutatud inimesi – loomad mainiti ära ning USA FDA’d. Palju satistikat eeldatavasti (ei osanud avada täit uurimisartiklit?)
2. link :
Kõigepealt saadeti kiri/e-mail 3.5m inimesele,millest 473,984 tavainimese? normaalse isiku vastust võeti arvesse (et vastuseid oleks võimalik genereerida elanikkonnale).Tehti küsimustik,küsitleti tarbimissagedust 124 toidu/joogi kohta.Võrreldi vastuseid mingite teiste uuringute ning statistiliste näitajatega.
3. Link:
Patsienti küsitleti haiglates,põhinedes koostatud küsimustikul – mis sisaldab teavet sotsiaaldemograafiliste tegurite antropomeetriliste näitajate, tubaka ja alkoholi tarbimise,elustiil ja harjumuste kohta.Subjekti dieet 2 aastat enne diagnoosipanekut kontrolliti 78 toidust? koosnevast küsimustikust (FFQ). Sellest saadi kogu tarbitav energiahulk,mis põhines mingil Itaalia toitumistabelil (Italian food composition tables).
Most previous epidemiological studies of sweeteners and cancer risk in humans refers to bladder and brain cancers. A case–control study including 408 cases [3] showed a 60% increased risk for bladder cancer in men (but not in women) who used artificial sweeteners, and a case–control study from the UK, including 841 cases of bladder cancer, found a slight excess risk in nonsmokers only [1, 5]. However, at least seven case–control studies of bladder or low urinary tract cancers from the United States [1, 4, 6, 23–28] found no significant association with consumption of sweeteners, and the largest case–control study analysing the issue, conducted in the United States, including 3010 cases of bladder cancer, found no relation with all sweeteners (OR = 1.01; 95% CI 0.92–1.11 for ever versus never use) [4].See on huvitav erinevus UK ja USA uuringute erinevatest tulemustest.
Katseisikuteks antud lingis olid inimesed, kellel juba oli vähk ?
Moreover, we did not collect information on dietetic soft drinks (containing sweeteners)Sellise kokkuvõtte sain mina nendest linkidest,ma ei tea… mind need ei veennud.
oktoober 13, 2011 at 1:12 p.l. #317420Archangel
Member1. linkEi märganud selles kokkuvõttes seda,et uuringutes oleks kasutatud inimesi – loomad mainiti ära ning USA FDA’d. Palju satistikat eeldatavasti (ei osanud avada täit uurimisartiklit?)
Täismahus artikkel:
http://jn.nutrition.org/content/113/8/1600.full.pdf
Uuringuid tehti imikute ja täiskasvanute peal. Isegi ebanormaalselt suured kogused Aspartaami ei suutnud tekitada ohtlikke metanoolitasemeid veres ning 24h jooksul oli veri ja kõik näitajad taas normis. Midagi olulist:
“Recent studies (33-38) indicate that the toxic effects of methanol in the nonhuman primate are due to formate accumulation rather than to formaldehyde or blood methanol per se. McMartin (32) reported a rough correspondence between the dose of methanol administered to monkeys and resulting blood formate concentration. He reported blood methanol levels of 319 mg/100 ml and blood formate concentrations of 8-9 meq/liter in monkeys administered 3 g methanol per kilogram body weight”
“peak blood methanol concentrations were 1.27 ±0.20 mg/100 ml at the aspartame dose of 100 mg/kg body weight, 2.14 ±0.14 mg/100 ml at the 150 mg/kg dose of aspartame and 2.58 ±0.32 mg/100 ml at the 200 mg/kg aspartame dose“
Ehk isegi Terve liiter Coca Cola Zero-t, kus on ca. 200mg Aspartaami tõstaks vere metanoolisisaldust kõigest 2,5 mg/100ml kohta. ***Edit: Arvutusviga mul vist, tundub, et 200mg aspartaami kehakilo kohta tõstab niivõrd vähe vere metanoolisisaldust. Ehk Liiter Zero’t ei tõstaks midagi. Minu 100kg kehakaalu juures peaksin jooma vist Sada liitrit, et üldse mingit olulist tõusu täheldada.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>***“A 0.5-g/kg body weight dose might be predicted to yield a blood methanol level of 54 mg/100 ml.”
“In order for the body to accumulate a significant amount of formate, a human must consume 200 to 500 mg of methanol per kg of body weight [Food and Drug Administration, 1984]”
Ehk halvimal juhul tekib metanoolist probleeme siis kui tase veres tõuseb 54 mg/100ml kohta. Selleks peaksid jooma aga oma 20L Coca Zerot. Ebareaalne. ***EDIT, pigem vist isegi 200L Colat.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – arvutusviga tekkis vist enne***2. link :Kõigepealt saadeti kiri/e-mail 3.5m inimesele,millest 473,984 tavainimese? normaalse isiku vastust võeti arvesse (et vastuseid oleks võimalik genereerida elanikkonnale).Tehti küsimustik,küsitleti tarbimissagedust 124 toidu/joogi kohta.Võrreldi vastuseid mingite teiste uuringute ning statistiliste näitajatega.
Pm küll. Antud uuringu puhul on märkimisväärne, et isegi ligi poole miljonilise katsealuste grupi puhul ei täheldatud absoluutselt mingeid seoseid Aspartaami tarbimise ja vähi/kasvajate vahel. Ehk need tuhanded, kes iga päev ca. 1L Dieet Cocat jõid ei olnud ka mingis suuremas ohus neile terviseriskidele.
Sellised uuringud ei olegi väga täpsed aga vastukaaluks on metsikult suur katsealuste hulk. Võiks ju arvata, et kui tegemist niivõrd ohtliku ainega siis mingi vaadeldav seos siiski tekiks. Aga ei.
3. Link:Patsienti küsitleti haiglates,põhinedes koostatud küsimustikul – mis sisaldab teavet sotsiaaldemograafiliste tegurite antropomeetriliste näitajate, tubaka ja alkoholi tarbimise,elustiil ja harjumuste kohta.Subjekti dieet 2 aastat enne diagnoosipanekut kontrolliti 78 toidust? koosnevast küsimustikust (FFQ). Sellest saadi kogu tarbitav energiahulk,mis põhines mingil Itaalia toitumistabelil (Italian food composition tables).
See on huvitav erinevus UK ja USA uuringute erinevatest tulemustest.
Katseisikuteks antud lingis olid inimesed, kellel juba oli vähk ?
Katseisikuid oli kahte tüüpi. Inimesed, kellel oli mingi vähihaigus ja kontrollgrupp, kes sattus haiglasse mingitel muudel ebaolulistel põhjustel. (nagu luumurrud vms)
Küsimustiku alusel saadi siis üldine teabe selle kohta palju suhkru-asendajaid tarvitati. Numbrid löödi kokku siin:
http://annonc.oxfordjournals.org/content/1….expansion.html
http://annonc.oxfordjournals.org/content/1….expansion.html
http://annonc.oxfordjournals.org/content/1….expansion.html
Nagu näha siis selle küsimustiku põhjal ei leia jällegi seost suhkru-asendajate tarbimise ja vähihaiguste vahel.
Sellise kokkuvõtte sain mina nendest linkidest,ma ei tea… mind need ei veennud.Lisaks oli viimases lingis välja toodud veel mõned seotud uuringud:
“However, at least seven case–control studies of bladder or low urinary tract cancers from the United States [1, 4, 6, 23–28] found no significant association with consumption of sweeteners, and the largest case–control study analysing the issue, conducted in the United States, including 3010 cases of bladder cancer, found no relation with all sweeteners (OR = 1.01; 95% CI 0.92–1.11 for ever versus never use) [4].”
Lisaks:
“An ecological study indicated a direct correlation between aspartame consumption and the incidence of brain cancer [29], but such ecological studies are known to be subject to ecological fallacy [30].
Further, this hypothesis was not confirmed by studies in animals or humans [31, 32]. Moreover, a case–control study including 56 children with brain cancer from the United States found no excess risk for all sources of aspartame (OR = 1.1; 95% CI 0.5–2.6), age at first aspartame consumption (OR = 1.2; 95% CI 0.4–3.6), duration (OR = 1.1; 95% CI 0.3–3.4) and frequency of consumption (OR = 0.9; 95% CI 0.3–2.4) [31].
The National Institute of Health—American Association of Retired Persons Diet and Health Study, a cohort study including >500 000 subjects, 2106 hematopoietic and 376 brain cancer cases, found no association with aspartame-containing beverages, the adjusted relative risk for ≥600 mg/day versus none being 0.93 (95% CI 0.72–1.19) for all hematopoietic cancers combined, and the relative risk for ≥400 mg/day versus none being 0.74 (95% CI 0.49–1.13) for brain cancer [33].”
” In conclusion, therefore, this study provides no evidence that saccharin or other sweeteners (mainly aspartame) increase the risk of cancer at several common sites in humans.”
****
Aga muidugi on kõigis neis uuringutes vigu. Aga üldine trend näitab väga tugevasti selle suunas, et terviseriske suhkru-asjendajate tarbimine üldiselt ei põhjusta. Paljudel juhtudel isegi *PARANDAS* tervisenäitajaid. Küll mitte otseselt vaid pigem suhkru tarbimise vähendamisega seotud meetoditel.
Kui sul on mingeid häid uuringuid, mis vastupidist tõestavad siis heameelega loeksin. Pole lihtsalt otseselt veebi rünnanud, et leida uuringuid, mis aspartaami kahjulikkust toetaksid.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>oktoober 13, 2011 at 2:49 p.l. #317446jrx
MemberMina olen tähele pannud, et suhkruasendajate tarbimine võib hoida alal muud ebafunktsionaalset söömiskäitumist – nt. soodustada subjektiivset kontrollitunde kadu söömishoo üle.
(pisuke praktiline kogemus lihtsalt)
oktoober 13, 2011 at 3:25 p.l. #317449htilga
MemberMina olen tähele pannud, et suhkruasendajate tarbimine võib hoida alal muud ebafunktsionaalset söömiskäitumist – nt. soodustada subjektiivset kontrollitunde kadu söömishoo üle.(pisuke praktiline kogemus lihtsalt)
Täiesti loogiline
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Keha vaatab, et maitse nagu on olemas, kuid samas kaloreid ei saa- järelikult tuleb isu suurendada.oktoober 14, 2011 at 6:39 e.l. #317507henriiiii
Memberma ei joo üldse cocat ega karastusjooke…kui joon, siis kas mingit vett või mahla…
oktoober 14, 2011 at 8:14 e.l. #317515Undionu
MemberMinu arvamus on, et igasugu light tooted on solk. Kui mingi maitse järele isu, siis tarvita täisväärtuslikku toodet ja mõõdukalt.
oktoober 14, 2011 at 8:53 e.l. #317519Archangel
MemberMinu arvamus on, et igasugu light tooted on solk. Kui mingi maitse järele isu, siis tarvita täisväärtuslikku toodet ja mõõdukalt.Üldiselt hea soovitus, aga loogika selle taga on veidi logisev.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ei näe samuti mingit otsest vajadust neid “light” tooteid tarbida, aga ma ei näe ka ühtegi põhjust miks neid keelata.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>oktoober 14, 2011 at 12:38 p.l. #317556htilga
MemberSamas, alati võib leida “light” kategooriast ka midagi mõistlikku
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Juhin tähelepanu paremal üleval nurgas olevale märgistusele, et toode ei sisalda säilitusaineid- teist sellist juustu leidnud pole(v.a sama sarja omad).
oktoober 14, 2011 at 1:25 p.l. #317562AlanBStard
Moderator“I could go on, but the consenus is that aspartame is very safe for human consumption, and I have nothing against it.Teaduslik konsensus on tihti poliitilis-religioosne nähtus ja ei ole kuidagi parem broscience’st.
Kui keegi on ise andmed läbi kaevanud ja sa loed teda usaldusväärseks, siis oleks julge sellise arvamusega arvestada.
oktoober 14, 2011 at 1:28 p.l. #317564AlanBStard
ModeratorSisaldagu kasvõi kümmet kemikaali, joon ikka sest on kuradi hea! Eriti mingi mõnusa prae kõrvale kus on ka friikartul, või teine jumalik kooslus- hamburger ning coca cola.Mis minuga juhtub kui ma neid söön? Kiire ja kohene surm? Ärge ajage naerma palun.
Sa ajad ise naerma. Ennem on kiire ja kohene surm vahel pääsetee tagajärgedest. Kutsutakse ka eutanaasiaks.
oktoober 14, 2011 at 1:34 p.l. #317565htilga
MemberSa ajad ise naerma. Ennem on kiire ja kohene surm vahel pääsetee tagajärgedest. Kutsutakse ka eutanaasiaks.Eutanaasia on pigem midagi muud, nagu “halastussurm”
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>oktoober 14, 2011 at 1:39 p.l. #317566AlanBStard
ModeratorEutanaasia on pigem midagi muud, nagu “halastussurm”
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Midagi muud? Aeglaselt tapetakse? Issver
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>oktoober 14, 2011 at 1:41 p.l. #317569htilga
MemberMidagi muud? Aeglaselt tapetakse? Issver
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga mis tingimustel? Mitte, et kuidas
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> -
AutorPostitused
- You must be logged in to reply to this topic.