Biitseps
- This topic has 26 replies, 18 voices, and was last updated 19 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Huvitav küll!!
Kas teadsite, et kui teha biitsepsit kitsahaardega siis treenib biitsepsi välimistpead (kõrgus) ja kui teha laiahaardega siis biitsepsi sisemistpead (laiust).Kuulsin seda esimest korda sellelt videolt http://forum.athletes.com/fitshow/war/war3.htm
On see ka tõsi pole ausalt öeldes varem kuulnudki.
NB! muutsin postitust kuna panin algul vale video!
Ma kuulsin sellist asja ka, et kulturistidel mitte ainult ei suurene lihasrakud vaid neid tekib ka juurde.Kui tavaliselt on inimestel sündides kindel arv lihasrakke ja need ainult paisuvad elu jooksul, siis teatud treeninguga on võimalik ka nende arvu kasvatada.Need abirakud mis lihastes on ja tavaliselt liituvad teiste lihasrakkudega, neid kasvatades liituvad sel juhul omavahel ka moodustavad uusi lihasrakke.Selleks, kui ma õieti aru sain, pidi vist lihasele mingi aja jooksul pidevalt rakendama raskust, ehk siis siduma endale raskused külge ja niimoodi oma päevad mööda saatma.
Mina olen kuulnud küll et kitsa haardega teenib välimist pead ja laia haardega sisemist pead, see oli kirjas vist sellises raamatus nagu “Jõu, Ilu & Tervise Anatoomia”
Olen ka treeninud nii et kangiga 3×10 kitsa haardega ja 3×10 laia haardega
kas te ei räägi mitte triipsepsi trennist, mitte biitsepsist.kui teha kitsa haardega surumist siis see jätab biitsepsi suht külmaks ju.Mis puutub uutesse lihasrakkudesse siis selle õigsuses ma sügavalt kahtlen.ehk tõisisõnu ma küll ei hakka endale rauda käte külge riputama
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>kas te ei räägi mitte triipsepsi trennist, mitte biitsepsist.kui teha kitsa haardega surumist siis see jätab biitsepsi suht külmaks ju.Mis puutub uutesse lihasrakkudesse siis selle õigsuses ma sügavalt kahtlen.ehk tõisisõnu ma küll ei hakka endale rauda käte külge riputama” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jutt käib ikka biitsepsist, vaata seda videot mis ma üles panin.Xip tänan, ma hakkan ka siis proovima asi vist seda väärt nagu videost aru sain.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>kas te ei räägi mitte triipsepsi trennist, mitte biitsepsist.kui teha kitsa haardega surumist siis see jätab biitsepsi suht külmaks ju.Mis puutub uutesse lihasrakkudesse siis selle õigsuses ma sügavalt kahtlen.ehk tõisisõnu ma küll ei hakka endale rauda käte külge riputama” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Keegi pole surumisest ju rääkinud ???
Ma pole haardeid varieerinud. Selline õlgade laiune haare, et käed külgedel ja pumpan. Kas see peaks siis enamvähem võrdselt treenima mõlemat pead?
Mehed, kas tegu on alles algajatega või asi milleski muus, aga see mida te nö. avastanud olete on küll juba väga vana lugu, ammu teada ja tuntud.
See kitsamalt-laiemalt printsiip toimib terve keha puhul
1.
Biitsepstõste laia haardega – biitsepsi sisemine pea
Biitsepstõste kitsalt – biitsepsi välimine pea
2.
Kükk ja surumine jalgadega
jalad õlgade laiuselt (või veidi laiemalt) pöiad kergelt välja pööratud – reie sisemised lihased
jalad paralleelselt õlgadest veidi kitsamalt – reie välimised osad
3.
Kõik tõmbed lailihasele, nii kangiga kui trossil
Laiem haare, töötavad lailihased, ent rohkem lailihaste siseosad, selja keskosa lihased romb ja trapetsi alaosa (seepärast need ka nn. selja paksuse harjutused)
Kitsas haare käed liiguvad kere ligidalt – isoleerib seljalailihased, välimised osad
4.
Päkale tõusud seistes (sääred)
Jalad õlgade laiuselt pöiad hästi kergelt välja pööratud – töötab rohkeb sääre kakspealihase sisemine pea
Jalad kitsamalt pöiad hästi kergelt sisse pööratud – rõhk kandub rohkem välimisele peale
5.
Surumised lamades
Mida kitsam haare, seda enam kandub rõhk triitsepsile.
Laiem haare – rõhk rinnale
Loomulikult tegemist ei ole antud lihaste täieliku isoleerimisega – siin saame rääkida vaid rõhu asetusest lihase ühele või teisele regioonile.
Ma teen tavaliselt seistes laia haardega ja scott`i pinnal kitsaga
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma teen tavaliselt seistes laia haardega ja scott`i pinnal kitsaga” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah teen ise täpselt samamoodi, lihtsalt istub kuidagi paremini. Aeg – ajalt ka muidugi seistes kitsalt. Eelpool diskuteerijatele veel niipalju, et tegelikult ei tohiks kitsa haardega küll kergem olla. Kuna kitsas haare kannab rõhu just välimisele peale ning reeglina on kulturistidel ja eriti veel tavaharrastajal just välimine pea nõrgalt arenenud. Kui välimine pea on nõrgalt arenenud on sellest kohe aru saada, kui näitate topeltbiitsepsi tagant – sel juhul pole seda tagant praktiliselt üldse näha.
Ja kui välimine pea on hästi arenenud, siis muutub biitseps selliseks paksuks ja “kandiliseks” nagu näiteks Marek Kalmusel on!!!
Ja loomulikult nagu kõige puhul, nii ka selles küsimuses ei saa üle ega ümber individuaalsusest – mõnel areneb see välimine pea rohkem teisel jälle vähem ja ei taha kuidagi esile tulla!
Seda ütlen teile 100% kindlalt ära. Vöötlihasrakud EI OLE pooldumisvõimelised ja nende arv organismis EI SAA kasvada.
Aga muidu, hea avastuse olete teinud. Ise pole varem katsetanud et kitsa haardega tehes ei ole see mis laiaga ja üleüldse pole siis tõesti varem selleüle mõtisklenud, miks üldse kasutatakse kitsast ja laia haaret? Eks ikka selleks, et tulemused oleksid täiuslikumad.
Võin avastust veel niipalju täiendada, et kui seda biitsepstõstet seistes teete, pange käed maksimaalselt sirgelt ette, küünarnukid ei olegi sel juhul niivõrd külgedel, vaid tulevad külgedelt natuke ettepoole ning kallutage kergelt ette – siis on tunda, kuidas biitseps töötab, eriti selle välimine osa!!!
Seda ütlen teile 100% kindlalt ära. Vöötlihasrakud EI OLE pooldumisvõimelised ja nende arv organismis EI SAA kasvada.Kurupt, kust sa seda nii kindlalt väidad, et vöötlihasrakud ei ole pooldumisvõimelised, ma tegin oma ülikooli lõputöö sel teemal. Ja kuigi midagi 100% tõepoolest väita ei saa, kuna asi alles suuresti selgitamisel, on siiski vägagi tõenäoline, et vöötlihasrakud omavad võimet poolduda ning kiude tekib juurde. Siinkohal on aga teadlased erinevatel seisukohtadel. Üks koolkond arvab, et pärast maksimaalset hüpertrofeerumist, kui kiud on teatud suuruse saavutanud, teatud mõõtmetesse kasvanud, siis see emalihaskiud pooldub ja sellest tekib kaks uut tütarlihaskiudu. Seda nimetataksegi nn. splittinguteooriaks.
Samuti on tõestatud, et mehhaaniliste traumade ja vigastusete tulemusena hakkab organism uusi kiudusid tootma, samuti jällegi hakkavad emakiud poolduma, et lihase struktuuri taastada. Katseliselt on see ära tõestatud. Ning teatud mõttes, intensiivne ja hardcore jõutreening ei ole ju ka midagi muud, kui lihase mehhaaniline kahjustus, ainult, et mikrotasandil. Sellega ongi ainult see point, et sellise treeningtasemeni tuleb jõuda, selliseid koormusi, intensiivsusi ja vastupanusid, mis selliseid muutusi esile kutsuks ei jõua algaja ega ka keskmise tasemega harjutaja üldse taluda ega saavutada. On üsna tõenäoline, et sellised parameetreid, mis fenomeni esile kutsuks, suudab täita vaid steroide kasutav kulturist. Tegemist teatud mõttes ka justkui valuläve ületamisega.
See, millest ennist oli juttu, et raskused käte otsas ja kiudusid tuleb juurde – ka see ei ole üdinisti vale – õigemini, sellise uurimisjärgus ja hüpoteetilise teema korral on raske väita mis õige mis vale. Tõepoolest rottidega läbiviidud katsetest on saadud tulemusi, mis kinnitavad, et venitusliku iseloomuga koormused põhjustasid kiudude arvu suurenemist. Muidugi kas see ka 100% inimestel paika peab, ei julge ma väita, ent mida see meie puhul võiks tähendada, on see, et kasutades harjutustes venitusmomenti ja selliseid harjutusi, kus venitusmoment hästi tuntav (nt. biitsepstõste hantlitega kaldpingil) – võiks viia teatud treeningstaazi ja koormuste juures samade tulemusteni.
Inimkatsete tulemuse lugemise muudab peaaegu, et võimatuks asjaolu, et me ei saa kelleltki tervet lihast ära võtta ja kiudude arvu üle lugeda. Selleks aga, et anda lõplik vastus sellele fenomenile, peavad teadlased just omama võimalust analüüsida tervet lihast. See on paraku aga võimatu!
Mis veel oluline ja 100% kindel – on indiviidid, kes sünnipäraselt suurema kiudude arvuga, kui keskmine indiviid – Flex Fheeler pidavat üks sellistest õnnelikest olema!
Lõpetuseks veel niipalju, et muidugi, ma ei ole teadlane, ent olen lugenud/kuulnud tõestatud fakte, mis isiklikult mul lubavad küll uskuda, et kiudude arvu suurenemine teatud tingimustel on võimalik ja vägagi!!!
- You must be logged in to reply to this topic.