Autonoomse närvisüsteemi treenimine.
- This topic has 14 replies, 6 voices, and was last updated 19 years, 1 month tagasi by
.
-
Postitused
-
Niisiis… viimase mõne nädala jooksul hakkas piinama vägagi irriteeriv probleem – püstiolekus peksis süda ~120 juures. Selle surusin päevast päeva maha väikese koguse beetablokaatoriga (veerand tabletist metoprololist piisas) ning jätsin treeningud praeguseks katki.
Nüüd külastasin kardioloogi – tehti röntgen, EKG ning kilpnäärme jms. uuringud. Nende järgi on hormonaalselt kõik korras ning süda samuti. Arst soovitas probleemi lahendamiseks alustada autonoomse närvisüsteemi treenimisega – nimelt siis igasugused veeprotseduurid: ujumine, saunaskäimine, ning mulle kõige kättesaadavam treeningvahend – külma ning kuuma vee vaheldudes duši all käimine. Küsimus ongi selle kõige viimasema kohta – kui pika sessioonina ning kui tihti laias plaanis peaks seda protseduuri läbi viima, et see hakkaks kasu tooma? Ning kas oleks veel mingeid meetodeid, mis treeniks eelnimetatud närvisüsteemi?
Aitäh!
Niisiis… viimase mõne nädala jooksul hakkas piinama vägagi irriteeriv probleem – püstiolekus peksis süda ~120 juures. Selle surusin päevast päeva maha väikese koguse beetablokaatoriga (veerand tabletist metoprololist piisas) ning jätsin treeningud praeguseks katki.Nüüd külastasin kardioloogi – tehti röntgen, EKG ning kilpnäärme jms. uuringud. Nende järgi on hormonaalselt kõik korras ning süda samuti. Arst soovitas probleemi lahendamiseks alustada autonoomse närvisüsteemi treenimisega – nimelt siis igasugused veeprotseduurid: ujumine, saunaskäimine, ning mulle kõige kättesaadavam treeningvahend – külma ning kuuma vee vaheldudes duši all käimine. Küsimus ongi selle kõige viimasema kohta – kui pika sessioonina ning kui tihti laias plaanis peaks seda protseduuri läbi viima, et see hakkaks kasu tooma? Ning kas oleks veel mingeid meetodeid, mis treeniks eelnimetatud närvisüsteemi?
Aitäh!
Äkki on tegemist ärevushäirega?
Äkki on tegemist ärevushäirega?Kahjuks olen liigagi hästi viimase aasta jooksul teada saanud, mis on ärevushäire ja milline see välja näeb. Nüüd olen nendest üle saanud ning kogemustele tuginedes julgen päris kindalt öelda, et see ei ole kindlasti mitte ärevushäire.
Pigem on tegemist stressi tulemiga. Usaldan kardioloogi, kelle juures käisin, ning tahakski rohkem teada saada tema soovitatud ravimeetodi kohta. Ehk siis – jään oma esialgse küsimuse juurde.
Kahjuks olen liigagi hästi viimase aasta jooksul teada saanud, mis on ärevushäire ja milline see välja näeb. Nüüd olen nendest üle saanud ning kogemustele tuginedes julgen päris kindalt öelda, et see ei ole kindlasti mitte ärevushäire.Pigem on tegemist stressi tulemiga. Usaldan kardioloogi, kelle juures käisin, ning tahakski rohkem teada saada tema soovitatud ravimeetodi kohta. Ehk siis – jään oma esialgse küsimuse juurde.
Milles siis point? Kui Teda usaldad, siis uurigi Tema käest täpsemalt, kust selle kohta veel informatsiooni leida võiksid
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Või külasta lehekülgi http://www.arst.ee ja http://www.inimene.ee jne
Head paranemist!!
Milles siis point? Kui Teda usaldad, siis uurigi Tema käest täpsemalt, kust selle kohta veel informatsiooni leida võiksid” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Või külasta lehekülgi http://www.arst.ee ja http://www.inimene.ee jne
Head paranemist!!
Noh, point ongi selles, et tema käest ma juba küsisin, ning ta jättis mulle küllalt vabad käed ja ei hakanud detailidesse laskuma. Minu kogu küsimus seisnebki selles, et ma kuulsin üldse esimest korda midagi närvisüsteemi treeningust, ning ma ei teagi täpselt, kuidas see siis välja peaks nägema ning missugune peaks olema doseerimine ja rutiin…
Eks ma niikuinii proovin ise mingi süsteemi paika panna, ma lihtsalt mõtlesin, et keegi on ehk siin sellise “treeninguga” kokku puutunud või teab sellest midagi täpsemalt…
Igaljuhul tänud paranemissoovide eest..
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Niisiis… viimase mõne nädala jooksul hakkas piinama vägagi irriteeriv probleem – püstiolekus peksis süda ~120 juures. Selle surusin päevast päeva maha väikese koguse beetablokaatoriga (veerand tabletist metoprololist piisas) ning jätsin treeningud praeguseks katki.Nüüd külastasin kardioloogi – tehti röntgen, EKG ning kilpnäärme jms. uuringud. Nende järgi on hormonaalselt kõik korras ning süda samuti. Arst soovitas probleemi lahendamiseks alustada autonoomse närvisüsteemi treenimisega – nimelt siis igasugused veeprotseduurid: ujumine, saunaskäimine, ning mulle kõige kättesaadavam treeningvahend – külma ning kuuma vee vaheldudes duši all käimine. Küsimus ongi selle kõige viimasema kohta – kui pika sessioonina ning kui tihti laias plaanis peaks seda protseduuri läbi viima, et see hakkaks kasu tooma? Ning kas oleks veel mingeid meetodeid, mis treeniks eelnimetatud närvisüsteemi?
Aitäh!
Kylma veega ylekallamine:
* Igal 6htul enne magamaheitmist, p2rast kerget fyysilist koormust ja sooja dushi (vanni) kallata end yle kylma veega.
Vegetatiivne närvisüsteem reguleerib siseorganite tegevust ja sellel on sümpaatiline osa ja parasümpaatiline osa. Esimene neist ergutab teatud organeid (näiteks kiirendab südametegevust, tõstab vererõhku), teine jälle vastupidi, alandab vererõhku jne. Need kaks peavad olema omavahel tasakaalus. Stressis inimese sümpaatiline toonus muudkui tõuseb. Kui meil on selline eluviis, kus vähe liigume, väheneb omakorda parasümpaatilise osa toonus. Ebakõla kahe poole vahel suureneb seega veelgi. Et tasakaal tagasi saada, on üks lihtsamaid võimalusi keha karastamine.
Edasi loe siit:
Panen sulle lisaks veel hingamisharjutusi…
Kuigi hingamisharjutusi võib omandada minutitega ja mõned kasutegurid
ilmnevad otsekohe, võib harjutuste põhjalikumat mõju vahel kogeda alles peale mitut
kuud kestnud harjutamist.
Teadlik hingamine:
1. Sule silmad. Aseta parem käsi kõhule, täpselt taljejoonele ja vasak käsi
täpselt keset rindkeret.
2. Ilma, et püüaksid oma hingamist muuta, pööra lihtsalt tähelepanu sellele,
kuidas sa hingad. Kumb käsi kerkib hingamisel rohkem, kas see, mis on
rindkerel, või see, mis on kõhul?
Kui kõht tõuseb, hingad sa kõhu või diafragma abil. Kui kõht ei liigu või
liigub vähem kui rind, hingad sa rindkere abil.
Täiuslik ja loomulik hingamine:
1. Alusta istudes või hea rühiga sirgelt istudes.
2. Hinga läbi nina.
3. •Sissehingamisel täida esiteks oma kopsude alumine osa.
•Teiseks täida oma kopsude keskmine osa, nii et alumised roided
ja rindkere pisut liiguvad.
•Kolmandaks täida kopsude ülemine osa, samal ajal tõsta pisut
rindkeret ja tõmba kõhtu veidi sisse, et kopse toetada (võid
kujutada endale ette, et puhud õhupalli).
Kõik need kolm ülesannet võib sooritada ühe ühtlase katkematu
sissehingamisega, mis pärast harjutamist võtab ainult paar sekundit.
4. Nüüd hoia mõni sekund hinge kinni, et tunnetada õhuga tüidetud kopse.
5. Samal ajal kui sa aeglaselt välja hingad, tõmba kõht pisut sisse ja tõsta
seda natuke, kui kopsud tühjenevad. Kui oled lõpuni välja hinganud,
puhka oma kõhtu ja rindkeret.
6. Vahetevahel kergita sissehingamise ajal pisut oma õlgu ja rangluud, nii et
kops täitub õlatippudeni värske õhuga.
Pinget vähendav hingamine:
1. Istu või lama mugavas asendis, nii et su jalad ja käed ei ole ristataud ja
selgroog on sirge.
2. Hinga sügavalt kõhulihaste abil. Enne väljahingamist tee väike paus.
3. Välja hingates ütle „üks“. Sisse- ja väljahingamist jätkates loe kõik
hingetõmbed, öeldes „üks…kaks…kolm…neli“.
4. Jätka väljahingamiste lugemist nelja kaupa, tee seda viie kuni kümne
minuti vältel.
5. Jälgi selle hingamismeditatsiooni ajal oma hingamise pidevat
aeglustamist, keha lõdvestumist, mõtete rahunemist.
Beetablokaatoreid olen ma kunagi s88nud. Kahjuks ei m2leta, miks nad mulle ei meeldinud…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui v2hegi saad, proovi ilma hakkama saada.
kunagi meeldis mulle ka karastada dussi all. ma tegin niimoodi, et lasin vee nii kuumaks, kui veelgi kannatada suudab ja siis järsku hästi külmaks. külmana hoidsin nii kaua, kui piinelda suutsin ja siis uuesti kuumaks.
kunagi meeldis mulle ka karastada dussi all. ma tegin niimoodi, et lasin vee nii kuumaks, kui veelgi kannatada suudab ja siis järsku hästi külmaks. külmana hoidsin nii kaua, kui piinelda suutsin ja siis uuesti kuumaks.Ega sind juhuslikult sm ei huvita?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ega sind juhuslikult sm ei huvita?” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>ee.. oleneb mida sa selle “sm-iga” mõtled.
http://et.wikipedia.org/wiki/Sadomasohhism
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.