Skip to main content

Atkins versus Pritikin: debatt käib

Avaleht » Forums » Päevakajaline » Uudiste ja artiklite järelkaja » Atkins versus Pritikin: debatt käib

Viewing 11 posts - 1 through 11 (of 11 total)
  • Autor
    Postitused
  • juuli 23, 2011 at 4:16 e.l. #22845
    Arnold
    Member

    Tagasi artikli juurde

    Rindejooned on tõmmatud, tekkinud on vastanduvad osapooled ja lahing käib. See teema on vastandanud vennad vendadega ning ajanud omavahel tülli elukaaslased, mehed ja naised. Tegemist on kahtlemata toitumispõhimõtete ühe kuumema vaidlusaluse valdkonnaga ning erinevad toitumisgurud on avaldanud selles osas igasuguseid erinevaid seisukohti. Kindlasti oled ka sina, selle käesoleva kirjutise lugeja, kõnealuse teemaga vähemal või suuremal määral kokku puutunud. Debati mõlemal osapoolel on veenvaid argumente, aga kuidas siis ikkagi on, kui suur osa kaloritest peaks tulenema?

    Atkinsi püramiid:

    post-17-1311394975_thumb.jpg

    Pritikini püramiidi eelistus:

    post-17-1311395046_thumb.jpg

    juuli 23, 2011 at 6:33 e.l. #308497
    Archangel
    Member

    Huvitav artikkel aga veidi segane.

    Pikk jutt sellest, kuidas sportlane, kes süsivesikuid liiga vähe tarbib hoiab ennast ligi 50% ulatuses tagasi ning suur osa valkudest läheb süskariteks. Kõik arusaadav. Küll aga ei loe kuskilt välja, et selle olukorra vältimiseks peaks nüüd tarbima 50-60% päeva kaloraažist süsivesikuid.

    Kui artiklist loeb välja, et korralik peale trenni tarbitud süsikutega sheik taastab enamike kaotatud lihaste glükogeenivarudest, siis milleks ülejäänud päeva jooksul veel mitusada grammi suhkrut näkku ajada?

    Niipalju kui ma nüüd viimati lugenud olen, siis tavalise jõutrenniga ei kulutata niivõrd palju süsivesikuid kunagi ära. Max. 100g päevas on piisav, et taastada keskmisel jõusaalitreenijal glükogeenivarud ning samuti varustada ka ülejäänud keha kiirete suhkrutega..

    Ülejäänud energia tuleks rasvadest/valkudest. Kuna peamised süsivesikute vajadused on siiski juba kaetud siis ei toimu ka metsikut valkude muundamist süsivesikuteks. Toimub hoopiski kergemat sorti ketoos.

    Ning kuna süüakse metsikute süsivesikute koguste asemel tunduvalt rohkem valke ja rasvu, siis on kõht tõesti täis. Ning kuna ei toimu erilist valkude kadu, siis on alati ehitusmaterjal olemas. Ning kuna ka valkude/rasvade tarbimine suurendab insuliini eritust piisavalt, siis ei ole üldist puudust ka transportimise võimalustest lihastesse.

    <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    juuli 23, 2011 at 12:33 p.l. #308504
    Aile
    Member

    Tagasi artikli juurde

    Rindejooned on tõmmatud, tekkinud on vastanduvad osapooled ja lahing käib. See teema on vastandanud vennad vendadega ning ajanud omavahel tülli elukaaslased, mehed ja naised. Tegemist on kahtlemata toitumispõhimõtete ühe kuumema vaidlusaluse valdkonnaga ning erinevad toitumisgurud on avaldanud selles osas igasuguseid erinevaid seisukohti. Kindlasti oled ka sina, selle käesoleva kirjutise lugeja, kõnealuse teemaga vähemal või suuremal määral kokku puutunud. Debati mõlemal osapoolel on veenvaid argumente, aga kuidas siis ikkagi on, kui suur osa kaloritest peaks tulenema?

    Atkinsi püramiid:

    post-17-1311394975_thumb.jpg

    Pritikini püramiidi eelistus:

    post-17-1311395046_thumb.jpg

    Ma ei lepi m6lemaga… v6i siis v6taks siit natuke ja sealt natuke <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    juuli 23, 2011 at 1:10 p.l. #308505
    Sarge
    Member

    Kui artiklist loeb välja, et korralik peale trenni tarbitud süsikutega sheik taastab enamike kaotatud lihaste glükogeenivarudest, siis milleks ülejäänud päeva jooksul veel mitusada grammi suhkrut näkku ajada?

    Sellepärast, et ühe päevaga ei ole võimalik glükogeeni varusid täita. Glükogeeni varude täitmiseks läheb ikkagi mitu päeva.

    Ma ise tegin ka viimased võistlused nii, et tarbisin palju süsivesikuid ja asi töötas – jalg ja triitseps triibutasid. Ei kartnud süsivesikuid selle pärast, et inimese lihaste glükogeeni varud on ca 300-500g ja maksas 60-80g.

    juuli 23, 2011 at 1:22 p.l. #308506
    gmaster
    Member

    Üks dieet on lipiidipededele©, teine karbohüdraadipervertidele© :huh:

    Muidu väga hea artikkel <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    juuli 23, 2011 at 4:15 p.l. #308513
    Archangel
    Member

    Sellepärast, et ühe päevaga ei ole võimalik glükogeeni varusid täita. Glükogeeni varude täitmiseks läheb ikkagi mitu päeva.

    Ma ise tegin ka viimased võistlused nii, et tarbisin palju süsivesikuid ja asi töötas – jalg ja triitseps triibutasid. Ei kartnud süsivesikuid selle pärast, et inimese lihaste glükogeeni varud on ca 300-500g ja maksas 60-80g.

    Artiklist ma seda küll välja ei loe. Mitte, et sinu sõnades kahtleksin. :huh:

    Küll aga hästi ei usu, et ühegi trenniga teed tühjaks oma terve keha lihasglükogeenivarud.

    Aga see on juba ammu selge, et vormi on tehtud ka saiakeste ja soustiga. Niiet, mind ei üllata küll miski. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    juuli 24, 2011 at 1:27 e.l. #308552
    AlanBStard
    Moderator

    Ilmselgelt karbohüdraadiperverdi kirjutatud lugu <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Kohustuslikud müüdid ketoosi ohtlikkuse kohta ja siis veel hulk poolkahtlasi väiteid. Kõvadele süsivesikupõletajatele see jutt muidugi sobib. Aga kõigile vist mitte.

    juuli 27, 2011 at 6:39 p.l. #308814
    jõuents
    Member

    Sellega olin täiesti nõus, et

    • Toitumiskava puhul tuleb arvestada inimese eripära, treeningu eesmärki, eluviisi jms
    • Ketogeene dieet ei sobi ülekaalulistele tervise parandamiseks
    • Pärast trenni on vaja süsikaid, et maksa ja lihaste glükogeeni varud taastada
    • 45 minutit jalutamist päevas (tervise edendamiseks hea kuid sellega vormi kuivaks end ei kõnni)

    Ja sellega ei nõustund absoluutselt, et

    • 50-60% kaloritest peab tulema süsikatest – muidu ei tule lihast ega jõudu (mõõdukalt süsikaid?)
    • Valk, kreatiin ja süsivesikud panevad lihase kasvama ja samas ka säilitavad lihast
    • Taastumine on poole aeglasem kui ei tarbi niipalju süsikaid nagu ennist soovitatud
    • Pritikin’i dieedi mõte on süüa maalähedaselt, eemaldades menüüst piimatooted ja loomsed rasvad. (hea nali)
    • kuni 40% tarbitud valgust tehakse läbi glükoneogeneesi glükogeeniks (miks just kuni 40%? Miks mitte kuni 75%)*

    Kes nii väga glükoneogeneesi kardab võtku enne trenni ilma ja pärast trenni süsikatega 5g leutsiini, PS leutsiin on üks kahest aminohappest millest glükoneogenees ei saa süsikaid teha.

    Kuid muidu ei ütleks, et eriti hea artikkel oli – tavaline: palju süsikaid ja valku ja siis natuke mingisuguseid häid rasvu.

    juuli 27, 2011 at 8:25 p.l. #308822
    Sarge
    Member

    Artiklist ma seda küll välja ei loe. Mitte, et sinu sõnades kahtleksin. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Küll aga hästi ei usu, et ühegi trenniga teed tühjaks oma terve keha lihasglükogeenivarud.

    Aga see on juba ammu selge, et vormi on tehtud ka saiakeste ja soustiga. Niiet, mind ei üllata küll miski. :huh:

    Eks see kõik oleneb ka trenni pikkusest. Pikamaajooksjad, ratturid jne kasutavad rohkem süsivesikuid. Nende päevane kaloraaž on ka suurem kui jõualadega tegelejatel. Kuskil keegi sportlane (rattur) isegi võitis, et tema päevane kaloraaž on 50 000kcal <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – see tundub täiesti uskumatu ja absurd. See oli muidugi võistluste ajal, aga ikkagi – võimatu.

    juuli 27, 2011 at 8:31 p.l. #308825
    AlanBStard
    Moderator

    Eks see kõik oleneb ka trenni pikkusest. Pikamaajooksjad, ratturid jne kasutavad rohkem süsivesikuid.

    Nad sageli kasutavad isegi *ainult* süsivesikuid aga nende äärmine süsivesikutele keskendumine on paljus kinni kivistunud eelarvamustes ja aegunud seisukohtades, neile tuleks kasuks kui nad oma süsivesikugeelidele valku lisaks.

    juuli 27, 2011 at 9:32 p.l. #308829
    gmaster
    Member

    Eks see kõik oleneb ka trenni pikkusest. Pikamaajooksjad, ratturid jne kasutavad rohkem süsivesikuid. Nende päevane kaloraaž on ka suurem kui jõualadega tegelejatel. Kuskil keegi sportlane (rattur) isegi võitis, et tema päevane kaloraaž on 50 000kcal :huh: – see tundub täiesti uskumatu ja absurd. See oli muidugi võistluste ajal, aga ikkagi – võimatu.

    Ma arvan, et see rattur ei osanud arvutada. Hea kui 5000 kätte sai. Ta pole esimene, kes selliseid numbreid loobib.

    Zack Khan ka ühes oma blogis saatis kõik selliste väidete tegijad pikalt. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

  • Autor
    Postitused
Viewing 11 posts - 1 through 11 (of 11 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.