Aspartaam

Aspartaami kahjulikkusest: http://www.ncbi.nlm….pubmed/21376768

—

10 % aspartaamist moodustab metanool (teisisõnu puupiiritus). Metanooli peetakse kumulatiivseks mürgiks, kuna enamus sellest jääb organismi. Ohutu metanooli tarbimiskogus on 7,8 mg päevas, aga liitris aspartaamiga magustatud joogis on umbes 56 mg metanooli. Aspartaami kaitsjad väidavad, et puuviljamahlades ja alkoholis sisaldub samuti metanooli, aga “unustavad” mainimata, et looduslikes toodetes esineb metanool harva üksinda.

Allikas: http://www.looduspere.com/aspartaam-on-murk-ettevaatust/

Allikas: http://www.loodusper…rk-ettevaatust/

Ma olen neid jutte vist mingi 5x korda nii ümber lükanud siin foorumis, et selle lehe tegijad võiksid lihtsalt end oksa juba tõmmata. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma enam ei viitsi.

Allikas: http://toidutare.ee/…/e-ained/142F4/

Ohutu päevane kogus: 40 mg/kg

Allikas: Nädalakiri Naised

Kle, tõsiselt. Ära toida seda jama.

Mõtlesin, et paneks ka väheke tarka:

Aspartaam sisaldub tänapäeval vähemalt 6000 tootes ning kogu maailmas tarbib seda vähemalt 200 miljonit inimest (aasta 2006 andmed). Tegu on suhkrust ligi 180 korda magusama ainega, mida levitatakse ka NutraSweeti, Candereli ja Equali nime all. Toodetelt leiab selle märgistatuna valemiga E951.

Aspartaami avastas 1965. aastal keemik James M. Schlatter. Ta tegi katseid leidmaks ravimit haavanditele, aga välja tuli hoopis midagi magusat. Nimelt oli tal ebameeldiv pahe oma näppe lakkuda, mis sel korral tuli hoopiski kasuks.

Aspartaami turule laskmine käis üle kivide ja kändude. Magusainet ei lisatud USA toidu- ja ravimiohutuseameti (FDA) poolt mitmete aastate jooksul lubatud toidulisandite nimekirja. Probleem seisnes selles, et õhku oli jäänud üpris tõsine kahtlus, et aspartaam tekitab ajukasvajaid. Seega kutsuti 1980. aastal kokku Avalik Uurimisnõukogu (PBOI – Public Board of Inquiry), mis koosnes sõltumatutest nõuandjatest, siiski ei suudetud seda väidet ei ümber lükata ega kinnitada. Leiti, et apartaami uuringutes leidub lahknevusi ja lausa faktivigu ning magusaine jäi siiski turule lubamata.

1981. aastal valiti USA presidendiks Ronald Reagan. Seoseid Reagani ja ettevõtte Searl tegevjuhi Donald Rumsfieldi vahel pole küll kinnitatud, kuid Searli lobigrupi survel määras Reagan FDAle uue erivoliniku. Tagajärjeks oli see, et aspartaam kiideti heaks, kuid esialgu vaid kuivtoidus kasutamiseks. 1983. aastal legaliseeris FDA siiski aspartaami kasutamise ka karboniseeritud toiduainetes ja 1993. aastast alates on USAs lubatud seda kasutada kõigis toiduainetes.

1985. aastal ostis suurfirma Monsanto, mida kontrollib vabamüürlane ja bilderberglane Robert Shapiro, aspartaami tootja G.D. Searle ning jagas selle kaheks firmaks: Searle Pharmaceuticals ja Nutrasweet Company.

1995. aasta aprilliks oli FDA saanud kaebusi 7232 tarbijalt, kes seostasid oma kaebusi aspartaamiga. Sümptomeid toodi seejuures välja üle 90, s.h peavalud/migreen, uimasus, iiveldus, lihaskrambid, kaalutõus, depressioon, minestamine, ärrituvus, tahhükardia, unetus, nägemishäired, kuulmise halvenemine, südame pekslemine, hingamisraskused, ärevushäired, ebaselge kõne, peapööritus, mälu halvenemine, liigesevalud jms. Mõnede allikate väitel saab uue magusaine arvele kanda umbes 75% kõikidest vasturektsioonidest toidulisanditele, millest FDAle teada on antud.

Mitmed aspartaami kõrvaltoimeid uurivad teadlased on leidnud, et magusaine põhjustab erinevate krooniliste haiguste nagu näiteks artriidi, epilepsia, kroonilise väsimuse sündroomi, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve, depressiooni, paanikahäirete ja diabeedi ägenemist.

Kõige aktuaalsem “kõrvalmõju” on vähk – eriti ajukasvajad. Ajukasvajate hulk on pärast 1980ndate keskpaika tõusnud (uuringu andmed kajastavad USA rahvastikku). Aspartaam võeti kasutusele 1980ndtatel.

Aspartaami kohta on tehtud palju uurimusi. Võtmeküsimus on aga see, et kes neid rahastab. Enamus uuringuid on kinni makstud aspartaami tootvate firmade poolt – need teadustööd ei ole täheldanud kasvajaid. Ent teised uuringud, mille rahad on tulnud mujalt, on täheldanud laborirottidel ajukasvajaid. 166 uuringust oli 74 rahastatud aspartaami tootjate poolt ja 92 eraalgatuslikult. 100% tööstuse poolt rahastatud uuringutest kinnitasid aspartaami ohutust. 92% eraalgatuslikult rahastatud uuringutest kinnitasid aga aspartaami kahjulikkust.

Kerige otse vabameedia kodulehele ja vaadake allikaid, mille põhjal tekst on koostatud. Mitte ühtegi teaduspublikatsiooni, selle asemel foorumi tsiteerimine, para-web ja mingi opinion veerg ajalehest.

Soovitan kriitilisi valikuid teha ja mitte igasugu juraga oma aega raisata.

Täpselt.

Mõttetu “targa panemine”. Kogu tants aspartaami ümber on võrreldav vandenõu teooriatega. Tõendeid kas pole või on kaudsed ning väänatakse sobivaks enda leiutatud teooriate tõestamiseks. Jällegi on tegemist teemaga mida Jrx peaks analüüsima. Inimpsüühika on ikka üks segane värk vahest.

Ma ei imestaks kui kogu selle tõmblemise alustas mõni Suhkrut tootev firma, kes tundis ohtu. Mingid kuulujutud lasti lendu, mõned “teadlased” osteti ära ning nüüd on inimestel see hullus juba ajju raiutud. Ei midagi muud kui üks tuhandetest sarnastest teemadest mille ümber inimesed kogunevad, et täita oma ühtekuuluvustunde vajadusi ning tunda end “erilisena” kuna arvatakse, et nemad ainukesena teavad seda “tõde”.

Aspartaam on nagu kange piprakaun- mnitusada korda kangem kui tavaline pipar/suhkur.

Ja piiritus on ka kangem kui lahja õlu. Kõiki neid asju süües ei juhtu midagi inimesega, pole 10a juba juhtunud ja ei juhtugi.

Ega inimene pole päris nii, ett 10a pärast alles hakkavad mõjutused avalduma.

Ise Detox dieeti kommenteerivad tõsiteadlased nii, et ütlevad, et keha on nii intelligentne süsteem ,et ta väljutab reaalaajas ise liigsed mürgid. Näiteks kui sööte liigselt valku, siis ta väljutab selle ära, ja muud moodi hoiab mürgid madalal. Ja Detoxiga kaasa aidates, seda süsteemi ei mõjuta, seetõttu peetakse Detoxit alternatiiv teaduseks. Kuid ka teiping on alternatiiv teadus ja ikka on Fun alternatiiviga ka tegeleda ju.

Sarnane jutt siis toodud pipra, piirituse ja magusaine kohta- et keha balanseerib liigse magusaine välja endast. Et ei tee see midagi halba seal kehas. Seedemahlad põletavad juba selel tableti surnuks suures osas ma pakun ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Jään ise seisukohale, et mõõdukalt süües pipart, piiritust, aspartaami, ei juhtu miskit.

aga teadusel selget seisukohta pole tõesti nagu ksuagil mainisin hiljuti, seega kujundage ise oma sisetunde järgi arvamus, oma loogika ja kogemuse järgi.

” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kehapoolne mürkide väljutamine pole ju mingi meeldiv protsess, peavalud, liigesevalud, väsimus, udune mõistus. Tore on, et meie intelligentne keha kõigega hakkama saab, aga koguaeg niimoodi ringi käia ja elada pole kindlasti hea.

rumal jutt