Artiklid (toitumine)
- This topic has 22 replies, 10 voices, and was last updated 15 years, 3 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Sooviks toitumisest artikleid lugeda, aga panin tähele, et paljud artiklid siin ei tekita oma kasutatud kirjanduse ja anonüümsete autoritega erilist usaldust.
Ehk oskab keegi nimetada alternatiivseid linke vms.
Sooviks toitumisest artikleid lugeda, aga panin tähele, et paljud artiklid siin ei tekita oma kasutatud kirjanduse ja anonüümsete autoritega erilist usaldust.Ehk oskab keegi nimetada alternatiivseid linke vms.
Hakka või siitsamast pihta
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>http://www.fitness.ee/?act=article_list&am…up=4〈=1
Või eelistad ingliskeelseid…
Sooviks toitumisest artikleid lugeda, aga panin tähele, et paljud artiklid siin ei tekita oma kasutatud kirjanduse ja anonüümsete autoritega erilist usaldust.Ehk oskab keegi nimetada alternatiivseid linke vms.
Kuskil oli teema, et Fitness lehe uuendamisega läksid artiklite autorid kaduma. Siia ei saa muidu artikleid anonüümselt postitada. Need autorid on olnud seal aga ära kadunud (kui see sind usaldavamaks muudab artiklite suhtes). Kasutatud kirjandus on jah selline nagu ta on, mõndade artiklite puhul. Kui on veel küsimusi siis pöördu adminni poole, ta oskab kindlasti neid väikseid viperusi põhjendada.
Minupoolest loe julgelt, sest pole veel ühtegi artiklit lugenud kus päris bulls**ti aetakse.
No tegelikult ma saan teema algatajast täitsa aru – need artiklid, mis meil siin on, ei ole rangelt võttes teadusartiklid, kuna ei ole korralikult viidatud. Need on sellised ajaleheartiklid pigem.
Alessandro, ükski algaja ei olegi võimeline arvukate viidetega vürtsitatud, keerulisest terminoloogiast läbiimbunud ja suuri eelteadmisi nõudva teadusartikliga suurt midagi peale hakkama.
Üks näide sellest, kuidas olen üritanud raskeid asju lahata lihtsate sõnadega, läbi kujundlike näidete. Lisaks on paljud andmed viidatud:
Sorry, Alessandro kirjutas “teema algataja”, mina lugesin algaja. Ent mõte jääb samaks, praktilist väärtust otsivale lugejale ei ole ikkagi sellest viitest või viitamisest mingit tolku. Seda enam, kui ikkagi on tegu algajaga (ka keskmisele lugejale pole suurt kasutegurit). Ja kui üldiselt rääkida, siis olen ammu hakanud mõtlema, et see viitamine on paljudel juhtudel ka nagu rohkem mingi poosetamise värk. “Näe, ikka viidetega ja viidatud ja puha”, see on umbes nii, et küpsetad koogi, mis on niigi hea ja maitsev, aga kaunistame veel ära ka, siis veel ilusam ja ahvatlevam, “nagu päris”
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Paljud neist lugejaist artiklist saadud viidetega edasi töötavad või midagi teevad??? Arvan, et see protsent on olematu. Tänasel tabloidajakirjanduse ajastul, kus viitsitakse lugeda ainult suuri värvilisi pealkirju, klõpsatakse ühelt pealkirjalt teisele…õige keegi hakkab edasi minema kuskil toitumisartiklis ilmunud viidete järgi mingile raskele inglisekeelsele süvateadusartiklile või viidetest saadud andmetega edasi tegelema. Kindlasti neid on, kuid neid on ülivähe ja keda see huvitab, see on tee nende viidete taga seisvate artikliteni juba ammu ise leidnud.No näiteks kui kasvõi Oskar midagi omast kogemusest räägib ja soovitab, siis kuidas ta sellele viidata saakski?
Ühed asjad ikkagi teadusartiklid ja teised omast kogemusest soovitused.
Need artiklid võetakse enamus siin foorumis ka üsna hästi tule alla, kui midagi ei klapi.
Täpselt nii gmaster. Toon veel ühe näite, palju on kiidetud Fred Antsoni artiklit “Toit, ajubiokeemia ja rasvapõletus” (see on puhtalt näide ühest tõepoolest huvitavast ja heast, küllalt teadusliku varjundiga, ent minu arvates keskmise lugeja jaoks siiski küllalt keerulisest artiklist). Minu sügav lugupidamine Fredile ja arvan, et see mees on üks teadjamaid mehi üldse meil Eestis, ent kui eelnevalt nimetatud ja nii mõnelgi korral tsiteeritud artikli juurde tagasi tulla, siis ma arvan, et keskmine lugeja, kes loeb selle loo läbi ei saa sellest mitte tuhkagi aru. Ei saa mitte tuhkagi aru ja ei saa mitte tuhkagi teada, mida ja kuidas siis ikkagi süüa, millal süüa jne. Keskmine lugeja/treenija, kes tahab vormi saada või tervislikult toituda loeb selle artikli läbi ja küsib lõpuks kõige peale, et “oot aga mida ma siis ikkagi täpselt sööma peaksin ja kui palju, et mu kõhulihased välja tuleksid?” Ja nii on kõigi vähegi teaduslikumas keeles kirjutatud artiklitega. See on ka põhjus, miks ma juba mõnda aega omalt poolt pakutavate artiklitega ei ürita sellist süvateadust piinata, kui siis vahest harva. Sellest lihtsalt ei saaks enamus aru ja seda ei viitsitaks lugeda. Seepärast julgengi arvata, et mingisugune viitamine või mitte viitamine on tegelikult suhteliselt tühise kasuteguriga.
Ühesõnaga enda laiskuse ja lugeja lolluse altaril toova kirjamehed ohvriks enda professionaalsuse ja teravuse
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mõtelge kui äge on, kui artikkel on lihtsasti mõistetav, aga siiski sisaldab kasutatud kirjanduse nimistut ning mõnes kohas on ka teksti sees huvitavama väite koha taga mõni viide:) Kõik mehed, kes siin foorumis asjalikemaid kirjatükke teevad on aegajalt seda ka viitsinud niiviisi teha ja väga positiivne on, et on.
Alessandro, ükski algaja ei olegi võimeline arvukate viidetega vürtsitatud, keerulisest terminoloogiast läbiimbunud ja suuri eelteadmisi nõudva teadusartikliga suurt midagi peale hakkama.Seda kindlasti. Ma ei öelnudki, et just nii tuleb kirjutada, aga osa kontingendist ilmselt sooviks ka selliseid artikleid. Algajale on praegused artiklid vägagi sobivad.
Oskar, aless ja teised – ma toon täie väga väga heast raamatust, mis ühest küljest on võhiku poolt hästi loetav ja teisest küljest korrektse ja eeskujuliku viitamisega ning mis pakub midagi nii teemakaugele kui teemat ülikoolis käsitlenule:
Jaanus Harro – “Uimastite ajastu”
Sooviks toitumisest artikleid lugeda, aga panin tähele, et paljud artiklid siin ei tekita oma kasutatud kirjanduse ja anonüümsete autoritega erilist usaldust.Ehk oskab keegi nimetada alternatiivseid linke vms.
Timmisin – peaks nüüd kõigil artiklitel taaskord autorid olema. Kui on midagi valesti või kuskil on ikka veel midagi puudu, andke teada ja proovin veel timmida.
Kes vana asja meelde tuletab, sellel silm peast välja. Pean ennast kahjuks parandama. Sirvisin lihtsalt vanemaid artikleid toidulisanditest (mitte toitumisest) ning leidsin midagi väga huvitavat.????
Arikkel asub siin. Peaks olema 2. veebruaril aastal 2000 kirjutatud. Autor on nüüd sellegipoolest olemas kuid kes see J.Feliciano ja J.Wright on? Ja see PhD peaks tähendama kõrgeimat kraadi mida üldse saab omandada.
Tsiteerin: “A PhD is an advanced academic degree awarded by universities. In most English-speaking countries, the PhD is the highest degree one can earn.” Aga see selleks.
Mingit ilgelt anaboolne asi peaks olema. Aga kui sellest nüüd siin Wikipedia’s lugeda siis eriti nii ei tundu.
“Because of their diversity, isoflavones can have diverse effects on human and animal health. California Quails fed on the leaves of high-isoflavone desert annuals during periods of food shortage had reduced fertility.
Studies using chemically pure isoflavones or plant materials with known concentrations of these compounds have indicated both positive and negative effects of isoflavones on disease progression and fertility.
Studies on mice indicate that isoflavones may cause thymic and immune system abnormalities and reduction in immune system activity.”
Ei hakka sõnasõnalt tõlkima kuid:
Ehk siis tänu nende mitmekesisusele, isoflavoonidel võivad olla erinevad efektid inimese ja looma tervises. Teatud loomadele anti toidupuuduse ajal kõrge isoflavooni sisaldusega kõrbe taimi mis vähendas neil viljakust.
Katsed isoflavoonidega on näidanud neg ja pos. efekti haiguse arenemises ja viljakuses (väike iva).
Katsed hiiretel on näidanud, et isoflavoonid võivad põhjustada tüümuse vähki/kasvajat ja immuunsüsteemi ebanormaalsusi ja vähendada immuunsüsteemi aktiivsust.
Ja 3a hiljem on seal kommentaar kellegi Voltein16 poolt: “kust seda ained saada saab ja mis hinnaga.”
Et ühesõnaga, selle artikli võiks ära kustutada.
- You must be logged in to reply to this topic.