Antidepressandid ja söömine

Nii, aga siinkohal on natukene seda hõngu, et negatiivseid mõtteid on võetud kui miskit, mis lihtsalt tuleb ja läheb – see on ju millestki tingitud. Näiteks antud juhtumi puhul võis ühe osana välja lugeda seda, et ema oli teema autorile rääkinud, et ta on ülekaaluline(mis on naistele valus teema). Niisiis – ta võib ju neid antidepressante manustada palju tahab aga ega see tema ema suhtumist ei muuda ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

On inimesed, kellele öeldakse ja kellest arvatakse, ja inimesed kellele ei öelda midagi sellist ja ei kiputa arvama ka.

Ehkki ma ei tea kas tüüpiline antidepressant ühe inimese teise tüüpi nihutab. Paar millimeetrit ehk nihutab selles suunas.

Teema algatajale: Foorumis on parem asja arutada, kuna siin oled sa anonüümne ja keegi tuttavatest ei tea ja ei hakka taga rääkima. Samas kuuled palju arvamusi (milledest mõni võib olla ka kasulik) ja saad ise otsustada, keda usud/kuulad ja keda mitte.

Tegemist on Alventa antidepressanditdega diagnoosiks oli mul sügav depressioon ning ärevushäire.Nt täna ma lihtsalt sundisin end rohkem sööma.. kuna eile õhtul oli meeletu pea ringlus ja juuksed langevad välja jubedalt. aga sõin siis kaks kartulit ja kanakoiva..iiveldas hullult ja paari tunni jooksul läks lausa kõht lahti ja hakkas veel halvem, õudne:D uskumatu et ma siin foorumis seda üldse arutan..ma ple julgenud lähedastelegi rääkida aga vist pean esmasp. arsti teavitama kuna küüned murduvad ja juukseid tuleb meeletult peast ” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Paar kilo ülekaalu ei ole suur probleem, tervis on alati tähtsam. Kehakaalu saab vähendada mitte ainult nälgides, vaid ka õigesti koostatud kava järgi toitudes süües päevas 3 – 4 korda ja mitte tundes seejuures tühja kõhtu.

Kõigepealt hakka sööma väikeste toiduportsjonite kaupa mitu korda päevas, jätka AD võtmist ja esimesel võimalusel võta ühendust perearstiga, et välja selgitada, kas tegemist on söömishäirega või mingi muu haigusega.

Ma nüüd vabandan oma järgneva jutu eest juba ette, kuna ma tõesti ei kujuta ette milline võib olla lahenduseta probleem, mis tekitab depressiooni ja paneks antidepressante vajama.

1. Koolilaps sai suurema käest kolakat..?

* Pole hullu – kindlasti leidub veel suurem poiss kes väikse taskuraha eest esimese ära taoks.

2. Keskkoolis ei õppinud hästi ja jäi istuma või ei pääsenud ülikooli…?

* Oma viga aga pole hullu – tuleb aasta aega tagant järgi õppida ja uuesti proovida.

3. Kallim jättis maha…?

* Pole hullu – nagu öeldakse on meres kalu piisavalt.

4. Keegi tuttav suri ära…?

* Pole hullu – me kõik sureme kunagi ära.

5. Ei jõua laenu/liisingut ära maksta?

* Jällegi oma viga (ei tasu üle võimete elada) aga kindlasti on ka siit väljapääs

TANK ega sa ei saagi ilmselt enne mõista enne kui sul endal või mõnel lähedasel on see probleem olnud. Iva ongi selles, et moonutatud taju tõttu ei oska/saa inimesed seda “pole hullu” mõtteviisi kasutada. Lahendused ei tundu lihtsalt võimalikud olgugi, et “objektiivselt” võttes need paistavad olevat olemas.

Ma leian, et viga on selles(mida tihti esineb), kus inimesele kirjutatakse AD ning mitte midagi muud tegemata saadetakse oma elu edasi elama. Ja sealjuures kuna probleem ei leia lahendust, siis mingi aja tagant koguseid suurendatakse(ja siiski midagi muud ette võtmata).

Issand, anna mulle jõudu muuta asju, mida ma saan muuta, meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei saa ja tarkust nende vahel vahet teha.

K. Vonnegut

Ma leian, et viga on selles(mida tihti esineb), kus inimesele kirjutatakse AD ning mitte midagi muud tegemata saadetakse oma elu edasi elama. Ja sealjuures kuna probleem ei leia lahendust, siis mingi aja tagant koguseid suurendatakse(ja siiski midagi muud ette võtmata).

Ma ei mõista kust selline visioon raviskeemist:) Ma ei ole veel kohanud, et keegi, kes on nt. 2 aastat depressioonidiagnoosiga olnud võtaks nüüd mingeid hiigelkoguseid AD’sid. Või nüüd mingeid “super-üli-kangeid” AD’sid.

Nii see asi ikka tavaliselt ei käi.

Ja mida võibolla ROtter mõtles (ja tihti on väga raske aru saada mida need sügavad, aga ambivalentsed mõtteavaldused tähendavad tema enda jaoks:) on see, et AD peale ja “elu edasi elama” raviskeem psühhiaatri poolt võib aidata inimesel jõuda selle arusaamani, et oleks “jõudu muuta asju, mida ma saan muuta, meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei saa ja tarkust nende vahel vahet teha.”

(tsitaat, muide, ei kuulu originaalis Vonnegutile, vaid seda omistatakse ühele usutegelasele. Reinhold oli vist tema nimi)