Ansjuu- blogi

Hei!

Olen täitsa olemas siin veel, lihtsalt pole jõudnud midagi kirja panna. Olen viimasel ajal ainult õppimisega tegelenud. Homme toimub õnneks viimane eksam. Siis on veel ainult vaja lõputööd viimistleda ning tuleb lõputöö kaitsmist ootama jääda. Põhimõtteliselt olen nüüdseks olnud üle kahe kuu väikese palaviku küüsis, mis muidugi tähendab seda, et olen pidevalt nõrk ja väsinud. Tänasega on läbitud kaks antibiootikumikuuri. Vereproov põletikku ei näidanud, seega ei tea, millest palavik tingitud on. Kui nüüd järgmise nädala alguseks see ka üle ei lähe, siis tuleb uuesti arsti juurde minna, kuigi tema oli juba eelmisel korral üsna nõutu.

Stress on ka muidugi korralik praegu. Mäletan, et umbes paar nädalat tagasi ühel päeval tundsin, et ei taha enam midagi teha ning see päev lõppes sellega, et veetsin terve päeva voodis, ostsin hunniku rämpstoitu ning põhimõtteliselt keeldusin voodist välja tulemast ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Peale seda päeva jätsin ma endale umbes 4 trennivaba päeva ning uuest nädalast alustasin veidi kergemate treeningutega, et mitte end liigselt koormata. Trennid on praeguseni üsna rahulikud, sest pideva nõrkusega ei saa ülearu pingutada. Nagu näha, siis õlad on päris hästi arenenud. Mulle meeldib:

Näitan musklit, mida mul eriti pole:

Hetkel on kujunenud selle söömisega mul niimoodi, et umbes 8-9 päeva püsin rangelt madalama kaloraaži peal ( 1600-1700) ja siis tuleb umbes kahepäevane söömismaraton. Kaalunud ma ennast pole, seega ei oska öelda, kas olen kaalust alla ka võtnud. Kuid peegelpildi järgi tundub, et midagi ikka on ära ka kadunud. Süsivesikute osakaalu olen samuti vähendanud. Neil päevadel, kui korralikult toitun on makrode vahekord umbes 40% sv, 30% rasva, 30% valku. Selleks nädalaks jätsin isegi õunad ostmata, sest tean, et kui need käeulatuses on, siis ei suuda ma nendest oma näppe eemale hoida.

Avastasin uue mooduse, kuidas ma kohupiima süüa suudan. Teen nüüd vähemalt 3x nädalas kohupiimakooki. Põhjaks panen mõned šokolaadiküpsised ning peale olen pannud lahjat kohupiima, muna+riivitud õun/mustikad jms.

Eelmisel esmaspäeval oli mul esimene taastusravi päev. See siis koosneb pooletunnisest saalitunnist ning seejärel suundun basseini, kus toimub ka 30-minutiline võimlemine. Täna on lisaks nendele ka mul esimene kohtumine füsioterapeudiga. Taastusravi kestab maikuu keskpaigani ja toimub 2-3x nädalas.

Vahepeal tegin selle aasta esimese tiiru peale Viljandi järvele. Põhimõtteliselt kujunes sellest 1,5 h pikkune intervalltreening. Alguses 3 km joosta polnud probleem, kuid kui esimene mägi tee peale jäi ja pulss lakke hüppas, siis peale seda enam pulss madalale eriti ei läinudki. Seega tegin nii, et kui pulss veidi langes, siis jooksin mõnda aega ning kui väga kõrgeks läks, siis jalutasin. Tuleb tunnistada, et olin peale seda päris läbi omadega. Tuleb rohkem aeroobset tegema hakata vist. Aga muidugi rada on väga mõnus ja looduse nautimiseks täiesti sobiv.

Täna hommikul oli kerge jalatrenn:

Kükk: 4x8x55 kg

Puusatõsted kangiga pingil: 4x15x 50 kg

Säär istudes: 3 seeriat

Väljaasted kangiga 3 seeriat+ 20 min aeroobset

Saigi nüüd vist kõik kokkuvõtvalt ära räägitud. Loodetavasti, kui kooliga kõik ühele poole saab, siis räägin natuke tihedamini oma tegemistest.

Seniks aga,

ilusat kevadet! ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Pidin kõikvõimsa “Google” abi küsima, et üldse teada saada, mis sõrnikud on. Aga, kui õigesti aru saan, siis on need kohupiima-pannkoogid, millel on ümber ka jahu? Ma olen tavalisi vedela taignaga kohupiima-pannkooke teinud. Aga kuna ma panin jahu üsna vähe, siis oli neid üsna kehv praadida ja maitse oli ka liiga.. “kohupiimane”. Võtan järgmisel nädalal mõne retsepti ette ja proovin järele.

Täna tegin selga ja biitsepsit:

Tõmbed plokil ülevalt alla: 5x7x 40 kg

Tõmbed plokil eest vastu kõhtu: 4x10x40 kg

Tõmbed alt vastu kõhtu kummargil olles: 4x10x50 kg

Allatõmme plokil sirgete kätega: 3x10x35 kg

Alaselg kaldpingil: 3×15 ( 10 kg kettaga)

Biitsepsi kõverdamine 9 kg hantlitega: 3×7

Biitsepsi kõverdamine z-kangiga Scott pingil (kangil 10 kg): 3×10

Nagu näha, siis tegin selga ainult plokil. Ei hakanud üldse sinna vabade raskuste juurde trügima, seal oli jube palju rahvast. Mulle pigem meeldib omaette tegutseda. Häirib, kui teised ümberringi tegutsevad. Peale harjutusi oli mul veidikene aega, seega tegin selliseid kergemaid harjutusi tuharale keharaskusega.

Peale trenni jooksin bussile ja otse taastusravisse, kus kõige pealt oli pooletunnine võimlemine ja seejärel pool tundi ka basseinis.

Kuna nälg oli suur, siis lippasin enne bussile minekut ka poest läbi ja võtsin mandleid. Lugesin kõik pähklid üle, mis suhu rändasid, sest pähklite puhul ei suuda ma kunagi piiri pidada ning teadsin, et oma päevasesse kaloraaži mahutan ma neid kõigest 40 grammi ära. Naersin seal omaette, kui ükshaaval neid pähkleid mõttes lugesin ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Õhtusöögiks sõin kana poolkoiba, täisteramakarone ja tomatit. Ja muidugi joon iga päev kaks kannutäit vett ära, kuhu pigistan sidrunimahla sisse.

Hei!

Täna käisin jooksmas. Päris õudne oli, olenemata sellest, et jooksin kõigest 5 km. Aega kulus 30 min ning keskmine kiirus oli 6,1 min/km. Kuni kolmanda kilomeetrini oli kõik ok ja tempo oli ka päris korralik, aga peale seda oli juba hingamine väga paigast ära ja kuidagi venisin edasi. Positiivne on see, et jooksin kiiremini, kui kuu aega tagasi. Nüüd ongi plaanis hakata 3x nädalas jooksmas käima, sest edaspidi saan jõusaali kõigest 2x nädalas. 3-kuu pääse sai taaskord läbi ja kuna minu suvine elukoht on küsimärgi all, siis võtsin igaks juhuks 10x pääsme. Nüüd mul õnneks polegi võimalik ühtegi vabandust välja mõelda, et mitte jooksma minna. Võtan endale nüüd suure eesmärgi- jooosta ümber Viljandi järve ilma vahepealse jalutamiseta. Ilmselgelt on see väga kauge eesmärk. Enne tuleb kõvasti vastupidavust treenida.

Õhtul oli veel taastusravi ka. Peale seda tegin pikema jalutuskäigu kesklinna Taverna pizzarestorani ning sai korralik laadimine tehtud. Mahtus kaloraaži ära õnneks, sest päeva esimene pool oli üsna lahja.

Jõusaalis teen edaspidi nädalas 2x terve keha läbi. Ilmselt venivad nüüd trennid vähemalt 1,5 h pikkuseks.

Heii!

Pean taaskord vabandama, et ära kadunud olen. Viimased kaks nädalat on rasked olnud, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Stress murdis mu vahepeal täiesti maha. Trenni keeldusin minemast ja toiduvalik polnud just kõige tervislikum, mistõttu suurema osa ajast olin plusskaloraažis. Õnneks tundub, et vormile pole jäädavat kahjustust tehtud. Eile oli külll selline tunne, nagu oleksin 10 kg ülekaalus ja ei tahtnud väga toastki välja astuda, kuid tundub, et see põhiliselt vesi. Tänaseks on juba pilt veidi teravam.

Tundub, et olen ka “emotsionaalne sööja”. Nii, kui natukene ärritusin või halb tuju tuli, jooksin kohe poodi šokolaadi järele. Üheks stressi põhjustajaks on kindlasti kehv tervis. Olen nüüdseks olnud 3 kuud igapäevaselt väikeses palavikus. Palavik ei kesta mitte terve päev, vaid umbes 4-5 paiku päeval tõuseb sinna 37,1-37,3 juurde ja see murrab mu põhimõtteliselt täitsa maha, siis on enesetunne nii halb, et enamasti pean voodisse pikali heitma ja mõneks tunniks minust enam asja pole. Lisaks on veel hingamisprobleem, mis pole ka kuhugile kadunud. Juuni lõpus lähen kopsuarsti juurde. Eelmisel nädalal hakkas ühel päeval lõug jubedat valu tegema ja perearst arvas, et ehk on alalõualuu põletik, sõin mõned päevad ibumaxi ja seejärel valu taandus. Juuni lõpus pean veel minema reumatoloogi juurde, et kindlaks teha, ega mul ei ole liigesepletikku. Sest liigsete valulikkusega on mul ka alati probleeme olnud. Perearst saatis mu ka südame koormustesti tegema. Seal jõuti järeldusele, et füüsiline võimekus on mul väga hea. Ainult vererõhk on mul veidi madal. Koormuse kestel langes alumine vererõhk 30’ni, ülemine tõusis. Koormuse lõppedes kukkus ka ülemine näitaja vererõhk 85 peale, mis tekitas mulle muidugi peapöörituse. Testi läbi viinud arst ütles, et kiire vererõhu langus on noorte seas üsna levinud. Puhkeoleku pulss on ka üsna kõrge, enamasti üle 80. Olen viimastel päevadel vererõhku ka kodus mõõtnud ja muul ajal on see ka päris madal. Viimasel korra oli 97/54.

Õnneks nüüd olen rajal tagasi ja tean, et vähemalt kuu aega pean korralik olema. Kes siis ei tahaks lõpukleidis hea välja näha. Heameelega võtaks 1,5-2 kg alla. Enne seda kahenädalast söömismaratoni kaalusin 64,5, hetkel ilmselt veidi üle 65 kg. Loodan juuni lõpuks ikka kaalu peal 63 kg näha. Tõmbasin veidi nende kalorite lugemisega ja maniakaalse toiduainete kaalumisega ka tagasi. Varsti saan toitumishäire niimoodi. Olen juba poolteist aastat igapäevaselt igat suhurändavat toiduainet kaalunud ja nutridatasse üles kirjutanud ja tundub, et ma päeva jooksul muudest asjadest ei mõtlegi, kui toidust ja kaloritest.

Seega võtan natuke rahulikumalt, ka trennidega. Hetkel teen 2 jõutrenni nädalas ja siis vabadel päevadel teen natukene aeroobset, kuid ei anna päris endast 100%. Las jääb midagi varuks ka. Täna näiteks tegin pool tundi aeroobset, millest kõigest 15 min sörkisin ja ülejäänud aja tegin kiirkõndi. See ei kisu vähemalt tahtejõudu alla. Õhtupoole on füsioteraapia ka veel. Taastusravi on nüüdseks ka peaaegu läbi, kõigest kaks füsioteraapiat veel ees. Eelmisel korral füsioterapeut arvas, et nõrkadest kõhu- ja seljalihastest see seljavalu tingitud pole, sest lihased pidid mul tugevad olema.

Proovisin muidu ära ka kohupiimakoogi Juubeli tordipulbriga, kuid võitükid jätsin panemata. Väga maitsev on, hea vaheldus küpsisepõhjale. Aga muidu söön ikka täistera kaerahelbeputru, kana, täisteramakarone, kanarisottot, munaputru, tomatit, avokaadot, hapukurki- need on põhilised. Täna teen borši suppi üle pika aja.

Selline pehmeke olin eile siis:

Nüüd tuli küll üks pikk ja negatiivne postitus, aga kõik ei saagi alati positiivne olla. Eks meil kõigil on vahel ka kehvemaid aegu. Vähemalt järgmise nädalaga on kooliga ühel pool. Siis võib veidi rahulikumalt hingata.

Tervitades,

Annika

Jälle olen pikalt eemal olnud.

Olen nüüüd lõpuks enam-vähem terveks saanud. Jooksin siin arstide vahelt päris palju, aga ega targemaks ei saanudki eriti. Reumatoloogi juures selgus, et olen mingisuguse barr- viiruse läbi põdenud. Seega võib-olla olid need terviseprobleemid sellega seotud. Vahepeal oli seljaga suur mure, nädal aega ei saanud midagi teha. Põhimõtteliselt ainuke variant oli pikali olla või lamada. Ülaseljas oli tiivanuki juures mingisugune pinge sees ja see tekitas suurt valu ja ebamugavustunnet. Tavaliselt on selline tunne mul igapäevasel ainult korraks, kuni veits selga väänan ja raks läbi käib sealt, kuid sel korral jäi see püsima ning ei saanud kuidagi seda raksu sealt läbi kuni lõpuks läksin puhtalt uudishimust esmakordselt joogatrenni. Ja juba järgmisel päeval käis lõpuks see raks sealt läbi ja paar päeva hiljem oli valu kadunud.
Põlvedega on ka lood üsna kehvad juba mitmendat kuud. Kükitamine on väga valus ja põlvede peale toetada ei saa. Reumatoloog uuris küll ultraheliga mu põlvi ja randmeid, kuid midagi ebatavalist ei märganud. Ainult vasakus randmes oli pisike põletik sees.

Aga muidu on suvi möödunud päris rahulikult, jõusaali satun üsna harva, sest pesitsen maal, kuid kodus ikka teen vahepeal trenni, kummilint on ka olemas. Toitumine on enam-vähem. Nutridatasse midagi kirja ei pane, aga eks peas löön ikka neid kaloreid vahepeal kokku. Kaal püsib, seega olukord on kontrolli all. Söön väga palju muna viimasel ajal. Hommikuti enam putru niiväga ei taha, sest vaja ikka valku ka rohkem tarbida. Seega alustan hommikut juba veidikene suurema valgukogusega. Muidugi oleks lihtsam tarbida valgupulbrit, agano kuidagi ei suuda mina seda süüa. Kõik valgupulbrid, mida proovinud olen, on nii jubeda maitsega. . Ühesõnaga võtan asja rahulikult ja naudin suve. Sain alles tugevast stressist lahti ja lasen kehal veidikene puhata, et septembrist uue hooga pihta hakata.
Mõned toidupildid ka:

Käisin vahepeal ka verd loovutamas, kuid nüüd pean pikema pausi tegema. Hemoglobiin oli päris madal, 126 kõigest. Vererõhk on ka endiselt madal, kuid olen nüüd hakanud kohvi jooma. Peale vere loovutamist muidugi läksin suure hurraaga poodi, sest tavaliselt peale seda pole mul mingit nõrkust ega halba enesetunnet olnud. Ja see lõppes muidugi sellega, et kukkusin keset Lõunakeskust kokku ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.
Nädal aega tagasi oli mul päris huvitav seiklus Saaremaal. Otsustasime õe ja sõbraga minna jalgsi Vilsandi saarele. Matkaraja pikkus oli umbes 5 km ning kulges läbi mere ja laidude. Suurim veesügavus oli sel päeval 110 cm. Põhimõtteliselt pidime minema paljajalju, sest plätud jäid muda sisse kinni. See aga tähendas seda, et jalatallad oli pärast valusad ja katki, sest jalgealune oli väga kivine. Suutsime korra keset merd ära ka eksida, niiet Vilsandile jõudmine võttis aega umbes paar tundi. Saarele jõudes olime väga väsinud ja otsustasime, et tagasi Saaremaale läheme paadiga, sest ilm hakkas ka kehvemaks muutuma ning tuul tõusis. Kõndisime veel 4-5 km ning kui sadamasse jõudsime, saime teada, et paat sel päeval rohkem ei sõida, kuigi kell oli alles 15.00. See oli päris paras löök, sest olime väsinud, näljased ning juua meil ka kaasas polnud. Pidime siis jalgsi Saaremaale tagasi kiirustama, sest tugeva tuulega läbi mere minna oleks olnud üsna ohtlik. Kui selle kõige sügavama kohanijõudsime, siis pidime juba väga ettevaatlikult minema,sest vool oli seal tugev. Kokku kestis see retk 6 tundi ja kõndisime ligi 20 km maha. Korralik kalorikulu kindlasti. Ütleme nii, et kogemus oli põnev, kuid lähiajal uuesti ei teeks seda läbi. Kui siis ainult korralike jalanõudega, millega oleks võimalik läbi vee ja muda minna ja ainult ilusa ning tuulevaikse ilmaga.

Väsinud matkaline:

Jõusaalis tegin ühe video:

Paar vormikat ka:
Veidikene pekine, aga lihas isegi enam-vähem alles.

Olen proovinud veega, piimaga ja ka pannkookide sees. Maitselt olen proovinud erinevaid šokolaadimaitselisi pulbreid ning Latte-maitselist. Ma olen lihtsalt toidu suhtes äärmiselt valiv ja erinevate toidulisandite spetsiifiline maitse mulle eriti ei sobi ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.