Annika Pärteli BLOGI
- This topic has 576 replies, 44 voices, and was last updated 8 years, 9 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Kogu seedesüsteem on minumeelest päris otseselt stressiga seotud ja sellest tulenevalt ka kõik muu. Enneaegne vananemine, krooniline kõhukinnisus või -lahtisus (pigem siiski esimene), ülekaalulisus, probleemne nahk…nimekiri võib olla väga pikk.
Kuni kehatüüpideni tundus mõistlik jutt. Kui lugesin geneetilised kehatüübid: ektomorf jne, siis lõpetasin paugu pealt lugemise ja hakkasin sügavalt kahtlema kogu teksti usaldusväärsuses.
Kuni kehatüüpideni tundus mõistlik jutt. Kui lugesin geneetilised kehatüübid: ektomorf jne, siis lõpetasin paugu pealt lugemise ja hakkasin sügavalt kahtlema kogu teksti usaldusväärsuses.
Samas on enamik artikleid sellised, et pool juttu on kuld, ülejäänud pool totaalne saast. Vahest ajab juhtme meeletult krussi. Loed mingit teksti ning noogutad kaasa, kõik väga ilus ja tore ning siis järsku lampi mingi 30a vana broscience tõekspidamine sisse poogitud. Siis hakkad mõtlema, et no jumal küll, ei ole võimalik.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei ole midagi imestada, et paljudel see toitumis/treeningteadus pea sassi ajab. Maailm ongi täis inimesi, kes mõistavad laiemast valdkonnast mingit kitsamat osa ning oskavad väga asjalikku juttu selle kohta rääkida. Kuid samas ei ole võimalik mingit teemat täielikult kontekstist isoleerida. Ning kui teatud hetkel on vaja see kitsas valdkond laiemaga ühendada, siis ei saada hakkama. Oeh, jube raske vahest, jube raske.
Näiteks vahest loed mõne toitumiseksperdi juttu toitainete jms kohta ning väga hea lugeda. Kus palju vitamiine ja mineraale on, kuidas imenduvad, mingid seedesüsteemi eripärad jne jne ning siis niiöelda muuseas on juures, et jah, et sööge ikka 60-70% ulatuses süskareid, peamiselt teraviljadest, ärge palju valku sööge, sest neerud lagunevad… siis mõtled, et no kuidas nii saab. Kuidas saab samaaegselt olla nii haritud ja samas nii loll, labaselt öeldes.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ühtset tõde ei olegi olemas. Nii, nagu on olemas miljoneid erinevaid inimesi, on ka sadu erinevaid teooriaid, mis mõnele toimivad, mõnele mitte, mõnele jälle vaid osaliselt. Katsetamise ja järeleproovimise küsimus, leidmaks iseenda jaoks selle, mis toimib kõige paremini.
No kindlasti. Ega internet ongi üks hirmus paha loom, siit tuleks kohe suure kaarega eemale hoida, sest ega siit midagi asjalikku niikuinii ei leia
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere!
Eile, naistepäeval oli meie peres pidulik päev, tähistasime pisipreili 1. sünnipäeva. Hommik algas nagu ikka pika jalutuskäiguga õues, peale mida hakkasid külalised tasapisi kaugemalt ja lähemalt saabuma. Pidu sai peetud kohalikus külarestoranis RootS (ma ikka ei väsi seda kohta kiitmast- hubane miljöö, lastesõbralikkus, toidud nii silmale kui kõhule ilusad). RootS võitis muide sel aastal ka Hõbelusika parima pererestorani kategoorias. Auhinda igati väärt!
Tere taas!
Elu on veerenud viimasel ajal üsna vaikselt. Vahepeal sai läbi üks trennikava (suunatud eelkurnamisele), nüüdsest lükkasin taas sisse üla- ja alakehatrennid, et treeningkoormust vähendada. Kordused jäävad sinna 12-15 kanti ja igale lihasgrupile tuleb 1 harjutus trenni jooksul.
Otsin omale ka uut spordiklubi. Siiani olen veel üritanud käia nii, et preili on sel ajal turvatoolis, aga kuna ta juba iseseisvalt liigub, siis ega ta seal enam eriti vabatahtlikult ei istu. Nii et klubivalikul on äärmiselt tähtis minu jaoks hetkel lastetoa ja hoidja olemasolu ning fakt, et võetaks ka 1-aastast sinna (enamus klubisid ei võta alla 3a ja ka lapsehoidja on neis tihti vaid õhtuti). Praegu on sõelale jäänud Sparta, kus hoidja võtab valvata lapsi juba alates 2- kuust, lisaks meeldib mulle see, et nende lastetoa klaasseina läbi saab lapsevanem trenni ajal ka aegajalt silmanurgast jälgida, millega pisike seal tegeleb. Lisaks muidugi fakt, et minu senine trennisõit väheneks kuskil 10 km võrra- asi seegi. Aprillis peaks ära otsustama hiljemalt.
Meie preilil on ka vahepeal aasta trennistaazhi täis saanud
Sarge, mis on valesti geneetiliste kehatüüpidega?
Neid ei eksisteeri. Mitte sellisel kujul nagu siin kontekstis viidati. Antud nimetused kehatüüpidele on pärit üldse ühest psühholoogiaga seotud teooriast, mis lõppkokkuvõttes üldse juraks tunnistati.
Geneetilisi erinevusi on olemas, aga on äärmiselt pealiskaudne arvata, et neid saaks mugavalt kategooriatesse jagada.
Sarge, mis on valesti geneetiliste kehatüüpidega?
Holger vastas ära.
Tooksin enda kohta kena näite:
Geneetiliselt ektomorf muutus geneetiliselt mesomorfiks?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Holger oli enne endomorf, nüüd järsku mesomorf?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mutatsioon!?
mkmm.
geneetikud väidavad, et eksisteerib geneetiline kehatüüp (kasutati küll väljendit “konstitutsioon”), kuid seda on võimalik süstemaatilise teadliku ja suhteliselt suure tööga muuta. s.t. meile on kõigil teatud kehatüüp/konstitutsioon, mis on meile nö loomulikult omane ja mis meil on ilma erilise pingutuseta. pingutusega on seda võimalik muuta (kuid kui pingutus ära jätta, siis kaldub ta tagasi algse poole).
mina oma pisukese kogemusega (nii isikliku kui ka empiirilise vaatluse teel saadu abil) olen sellega nõus. kui ma endaga tööd ei tee, siis ma kaldun küll teatud suunda… ja samas mõni mu kaaslane, korrates sisuliselt sama mustrit nagu mina (s.t. ilma pingutuseta), kaldub teise suunda.
erinevust on selgelt märgata ka väikelapsi vaadates.
aga see on minu arvamus, teiste oma ei pruugi sellega sugugi kokku langeda
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>s.t. loomulikult ei ole 100% puhtaid tüüpe + alati on lisaks mingid individuaalsed erisused.
aga põhimõte umbes sarnane sellega, et kõva tööga on võimalik saada ilus puhas muru nii männimetsa kui ka heinamaale. kuid hooletusse jättes saab mõne aastaga ühest suhteliselt sammaldunud ala, teisest puisniit või võsa, sõltub asjaoludest,
Kuulge härrased-prouad, mul oli vahepeal juba uus postitus siin- kui tahate niivõrd sügavuti edasi arutada, äkki teete uue teema?
Vastasel korral tekib olukord, kus ma blogiomanikuna räägin “aiast, teised aiaaugust” ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Meil aga valmis vahepeal mõnus valgurikas salat.
Koostisosad maitse järgi:
grillkana
kodujuust hapukoorega
roheline sibul
lehtsalat
värske kurk
Peipsi soolakurk
tomat
muna
majonees Provansaal
maitsestamata jogurt 5%
sool
pipar
- You must be logged in to reply to this topic.