Annika Pärteli BLOGI
- This topic has 576 replies, 44 voices, and was last updated 8 years, 9 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Päev möödus täna vaikselt ja koduselt. Vabariigi sünnipäev on meie peres nagu üks korralik sünnipäev ikka- ei puudu ei kohvilaud ega ka kook. Hindan väga traditsioone ja seda, et ka laps maast madalast teaks, kes ta on, kust ta on pärit ja mida tähendab olla eestlane. Oleme perekeskis, maiustame hea-paremaga, naudime tv vahendusel vanu häid eesti filme ja õhtupoolikul presidendi vastuvõttu (viimane tekitab ka teatud nostalgiat, kuna on olnud au neist vähemalt kolmel ka kohal ise viibida).
Täna sai ühtlasi tehtud algust ka selleaastaste aiatöödega (rekordiliselt vara!). Ilmad on olnud niivõrd soojad, et aed lausa nõudis riisumist. Nüüd võiks minupärast juba uus muru kasvama hakata
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Lumikellukeste õitsemiseni enam palju aega polegi jäänud. Poolteist tundi aktiivset riisumist võrdus ühe korraliku aeroobse treeninguga (+korraliku villiga peopesas reha hoidmisest 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>), lisaks muidugi hommikusele 10 km kiirkõnniringile. Trennipäev missugune! Homme olen aga taas igapäevases rutiinis tagasi: hommikul aeroobne+ õhtupoole jõusaal.Kaunist sünnipäevaõhtu jätku kõigile!
Tosca ja Ben & Jerry´s Half Baked, vaieldamatud lemmikud
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Tere!
Kohekohe ongi käes esimene kevadkuu ja võime talve selleks korraks lõppenuks lugeda- iseasi, kuidas ilmadega lood on. Meil siin külas on igal juhul õhus juba ammu kevadet tunda
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Täna käisime preiliga mere ääres tuuldumas. Rannaliival enda ees nii umbes 28 kg (vanker+laps) raskust lükata polegi nii lihtne! Mööda mereäärt viib rada ühe meistri maja juurde, kelle hoov on täis kõikvõimalikke puukujusid- mäletan, kui esmakordselt sinna sattusin- oleks nagu muinasjutust see vaatepilt olnud. Inimesed teevad ikka nii vahvaid asju!
Meie toidulauale lisandus hiljuti uus toode: kitsepiim. Rammus, pastöriseerimata. Säilib üsna vähe, aga kohvi peale või õhtuseks sheigiks vägagi mõnus.
Maaelu Arengu Instituut “Alternatiivtegevusalade lühitutvustus” 2001: Kitsepiim ei ole rasvasem kui lehmapiim. Tema joomisel tekkiv täiskõhutunne tuleneb sellest, et kitsepiim moodustab maohappega kalgendudes helbed (mitte aga tükid nagu lehmapiima puhul), mis kergendavad seedimist. Kitsepiima rasvhappe ahelad on lühemad ja nõnda seedub kitsepiim 5 korda kiiremini. Korralike jahutus- ja säilitustingimuste juures säilib kitsepiim ka kauem värskena. Kitsepiimas on rohkem A, B1, B2, samuti C ja D vitamiini. Kitsepiima kasutatakse mitmete haiguste puhul ravimina ja organismi turgutamiseks. Hea abivahend on see neile, kes on allergilised lehmapiima suhtes. Tuntud abivahend kopsuhaiguste ja teiste allergiate puhul.
Luunja valla Muri küla Loodusravi- ja Puhkekeskus LOODUS kodulehe alamteemast “Kleopatra mähis”: Rahvameditsiinis on kitsepiim tuntud oma ravivate omaduste poolest. Arstid soovitavad kitsepiima kui looduslikku ravimit profülaktikaks, mis parandab elutoonust ning säilitab noorust.
Kitsepiima valk sisaldab kõiki organismile vajalikke aminohappeid. Oma koostise, paljude näitajate ja erikaalu poolest on ta väga lähedane inimese rinnapiimale, on vitamiinirikas ning sisaldab kaltsiumi, rauda, vaske, magneesiumi, mangaani, koobaltit, tsinki, fosforit, samuti bioloogiliselt aktiivset kaseiini. Mõnikord kasutataksegi seda ka rinnapiima asendajana imiku toitmisel.
Kitsepiima rasv imendub väga hästi peensoole ning naha kaudu. Seetõttu sobib ta inimestele seedetrakti ja nahahaiguste puhul. Kitsepiim parandab naha elastsust, naha vereringet ja liigeste liikuvust. Värske kitsepiim on antibakteriaalse toimega.Kel võimalust, proovige!
Meil aga on sel nädalal plaanis vee 2 jõusaalitrenni: täna kavas selg ja õla tagaosa, homme või ülehomme rind ja biitsepsid.
Kui juba toidust juttu tuli, siis üks viimase aja lemmik on veel: hummus. Esimest korda sain hummust maitsta rohelist mõtteviisi propageerivat endist kulturisti Aile Kuudat külastades, Aile nimelt teeb seda ise. Sellest on siis juba mõned head aastad möödas. Mina veel nii tubli pole olnud, olen läinud kergema vastupanu teed ja ostan hummust poest. Siiski tasub proovimist.
Üks retsept ka (allikas: Nam-Nami retseptikogu):
Kogus: neljale kuni kuuele
Koostis: 400 g purk konservitud kikerherneid (nõrutatud)
4 sl oliiviõli
2 – 4 sl tahiini seesamipastat soovi korral
1 tl jahvatatud vürtsköömneid või
1 purustatud küüslauguküüs
1 sidrun
soola
musta pipartValmistamine:
Suru kikerherned, veidi vett, sool, pipar, sidrunimahl ja vürtsköömned ja/või küüslauk pudruks (nt köögikombainis).
Lisa oliivõli, maitsesta soovi korral tahiiniga (siis saad hummus bi tahini) ja pane segu kaussi. Kui hummus on liiga paks, siis sega juurde veidi vett või oliiviõli. Õige hummus peaks olema kreemjas, ent mitte vedel.
Serveeri röstitud pika saia või pitaleivaga, kuid hummust võib kasutada ka nt keedetud munade täitmiseks.
Kaunistamiseks võid kasutada paprikapulbrit, sumahhi, hakitud maitserohelist, peenestatud vürtsköömneid vm.Minu poehummus ei ole küll kahjuks ei väga küüslaugune ega ka piprane, tehtud tavalistest hernestest. Kaera-õuna röstleiva peal on hummus minu hommikusele omletile lisaks väga mõnus kõhutäide!
Foto internetist
Kaunist pühapäevahommikut!
Mina olen juba mõned head tunnid üleval, nauditud on nii hommikulatte kui ka suur kruusitäis Nopri keefiri koos proteiinipulbriga+ multivitamiin foolhappega+ d-vitamiin. Akna taga sajab laia lund ja eilsest mõnusast kevadilmast pole raasugi järel.
Täna peale hommikuse aeroobse trenniplaane ei ole. Eile sai tehtud linnas jõusaalis rinda ja biitsepseid. Juba teist nädalat olen teinud rinnale superseeriana lendu plokil +surumist hantlitega (viimati kasutusel 25kg hantlid siis)- ei ole kumbagi harjutust kasutanud pea 2 viimast aastat. Kohe andis tunda ja lihased on mõnusalt kanged!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Nii ongi täna põhjust saun küdema panna ja veidi lõõgastuda. Saunast rääkides, siis sel aastal peaks ka vihategemise ära proovima, olen juba internetist vastavat materjali uurinud- millal on näiteks parim aeg seda teha. Hetkel on saunas kasutuses naturaalne, mesinikust naabrionu käest pärit mesi, mis ideaalselt hooldab ja niisutab talvest kurnatud nahka. Aegajalt segan mee sisse ka kohvipuru või meresoola, saab hea kooriva efekti. Samuti on hea enne sauna kogu keha läbi kuivharjata.Sellised plaanid siis täna. Kui jõuan, käin läbi ka kohalikust aiandist, mis paar päeva tagasi avas müügiks oma tulpide ja priimulate kasvuhoone- kui akna taga on taas talv, siis veidike kevadet tuppa kulub ikka ära!
Homme aga oleme taas trennilainel terve perega.
Minu aed
Foto internetist
Tere!
Täna tahaksin rääkida jalatsitest. Jah, just!
Nimelt on minul viimase aasta jooksul olnud päevakorras pea terve oma jalatsivarute väljavahetamine ja seda põhjusel, et peale lapse sündi kasvas sportlik koormus pea kahekordseks. Võistlusaastatel ei tohtinud ma aeroobset igapäevaselt teha (kuigi ise oleksin võibolla isegi tahtnud, eriti suvel, kui sai näiteks rulluisutada), last oodates piirdusin kodus veloergomeetri väntamisega, peale sünnitust, kui kevad saabus, hakkasin aga lapsega igapäevaselt tema uneajal õues pikki kilomeetreid maha käima. Veidi aja möödudes tekkisid aga jalatallaprobleemid, nimelt hakkasid tallaalused õhtuti valutama. Sai käidud uuringutel ja selgus, et tegemist on ülekoormuse ja sellest tuleneva pikivõlvi lamenemisega. Raviks korralikud jalatsid. Ma ei olnud seni kunagi pööranud tähelepanu isegi mitte trennijalatsitele, omal ajal on saadud käia trennis ka näiteks odavate hiina tennistega. Peale röntgenipildi nägemist ja arsti poolt pandud diagnoosi ma seda enam iial ei teeks!
Olen alati hinnanud jalatsite puhul ka huvitavat välimust. Juba mõned aastad on võimalik osta ka Eestist Itaalia firma Vibram Five Fingers viisvarbikud. Kuna sõbranna oli need ammu enne seda juba piiri tagant soetanud, siis salamisi imetlesin ja uurisin ka, kuidas jalas tunduvad. Pidi olema tunne, nagu oleks sokid jalas
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Eelmisel suvel saigi siis ka üks paar omale hakatuseks soetatud. Viimasel ajal olen käinud oma universaalmudeliga (on olemas ka spetsiaalselt jõusaali jaoks loodud mudeleid) ka jõusaalis. Jalapäevadel kannan aga Salomoni ortopeedilise tallaga spordijalatseid.
Teine suur lemmik on kotad! Mäletate, paljudel naissoost lugejatel olid need olemas ka sügaval nõuka ajal. Minulgi oli lapsena paar valgeid kotasid õues ringijooksmiseks, mida kandsin põhimõtteliselt seni, kuni tallad alt ära kulusid
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Lehmamustriliste täisnahast kotade kandja olen juba mitmed viimased aastad, ja tundub, et rahakotti tuleb veel lähiajal, kevadele mõeldes kergendada- millised saapad on ilmunud nende toodangu nimerirja! 
KOTA kandja kõnnib alati sirge seljaga, kuna kõrge tallaga puuking annab mõnusat tuge alaseljale ning puidust tallad toetavad sõbralikult jalataldu. Ka varbad ei ole KOTAdes kunagi ebamugavalt kokkusurutud. Lisaks hoolitseb KOTAde lahtine kand selle eest, et sinu jalad saaksid püsivalt hingata. (www.kota.ee)
Miks ma seda kõike räägin? Ei, mitte selleks, et mõnele firmale reklaami teha. Eeltoodu on minu eelistused vaid. Kuna spordiinimestel on tahes tahtmata koormus üsna suur, siis võiks igaüks meist korra maha istuda ja mõelda- kas minu jalats on treeninguteks sobiv? Kas minu jalats vastab minu sportlikule koormusele? Kas ma olen piisavalt oma tervisele mõelnud?
Fotod: KOTA ja FiveFingers Estonia
Veidi aja möödudes tekkisid aga jalatallaprobleemid, nimelt hakkasid tallaalused õhtuti valutama. Sai käidud uuringutel ja selgus, et tegemist on ülekoormuse ja sellest tuleneva pikivõlvi lamenemisega. Raviks korralikud jalatsid. Ma ei olnud seni kunagi pööranud tähelepanu isegi mitte trennijalatsitele, omal ajal on saadud käia trennis ka näiteks odavate hiina tennistega. Peale röntgenipildi nägemist ja arsti poolt pandud diagnoosi ma seda enam iial ei teeks!
Endal tekkisid samuti jalalabaga probleemid, kui jooksukoormus läks liiga suureks: sellest siis pinged sääre esiosas, palja jalu käies hakkas jalg krampi kiskuma talla alt, aeg ajalt puhkehetkedel valutas.
Sai ka mööda arste joostud: salvid, massaažid, jalatsite vahetus, diclofenak ja muud süstid- mitte midagi, siis sai mindud veel eraldi jalalaba uuringutele ning seal sai lastud teha individuaalsed tallatoed- saigi asi lahenduse.
Tallatugede eelis: saab kasutada nii vaba-aja jalatsites, spordijalatsites ja kingades, tehakse vastavalt soovile.
Informatsiooniks: http://www.ortoosikeskus.ee/
On käidud ka uuringutel ja ka tallatoed olemas, kahjuks need igasse jalatsisse siiski ei sobi (eriti mis puudutab suvejalatseid). Mõningatel juhtudel soovitas arst kanda isegi väikest kontsa, et jalatald nö veniks. Tallatoed on head näiteks juba olemaolevatesse talvesaabastesse- kui pole just soov ortopeedilisi osta (ja olgem ausad, Eesti turul neid ei pakutagi, vähemalt mitte selliseid, mis noore inimese moevajadust ka rahuldaks
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)Need Vibram Five Fingers lampjalgadele ei sobi minu teada ? Või pole soovitav,pole kokku puutunud kuid sinna sisse ei sa või pole mõtet panna ortopeedilisi sisetaldasi,kaob jalatsi mõte ära.
Ise olen rahule jäänud gadoxsi tööga,kestavad kauem kui teised kes neid Eestis teevad .
Mul lampalad pole, nii et selles mõttes ei tea päris kaasa rääkida, kuigi teatud vajumist ühel jalal röntgen näitas, silmaga aru ei saa. Valutamiseks koos suure trennikoormusega on vast asi siiski piisav. Täistaldasid kindlasti varbikutesse sisse panna ei saaks, ei mahu lihtsalt
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Eelmisel suvel, kui hommikusi aeroobseid varbikutes tegin, tallaalust valu ei täheldanud.Meeleolukat vastapäeva!
Liugu täna lasta ei saa, väljas on 7 plusskraadi ja linnud siristavad kõrvulukustavalt. Siiski vastakuklid olid täna meie pere menüüs täitsa olemas!
“Rootsis on nende nimeks semla või fastlagsbulle, Soomes laskiaispulla, Taanis ja Norras fastelavnsbolle, Lätis vēja kūkas. Rootsikeelne sõna semla (mida kasutatakse ka inglise keeles) tuleneb saksa sõnast Semmel mille aluseks oli omakorda ladina semilia – nõnda nimetati kõige peenemat sorti nisujahu. Rootsi lõunaosas (Skånes) ja soomerootslaste seas nimetatakse neid fastlagsbulle, mis tähendab paastuajakukleid (samuti kui ka fastelavnsbolle, laskiaispulla ja skoone fastelann).
Küpsetis valmistatakse pärmitaignast ja kaunistatakse vahukoorega. Mitmel pool kasutatakse kuklites kardemoni, martsipani, mandlipuru või vaniljekreemi.
Algselt olid vastlakuklid vaid saiakesed, mida söödi kuuma piima sees. Rootsis kandis see toit nime hetvägg, keskalamsaksa keeles hete Weggen (“kuumad kiilud”) ja saksa keeles heisse Wecken (“kuumad saiakesed”, rahvaetümoloogia järgi “soemüür”)
Traditsiooniliselt söödi vastlakukleid ainult vastlapäeval kui viimast pidutoitu enne kevadist paastu. Jäik paastust kinnipidamine kadus aga pärast reformatsiooni. Tänapäeval müüakse vastlakukleid paljudes toidu- ja kondiitripoodides jaanuarist kuni lihavõteteni. Rootsis tarvitatakse aastas keskmiselt viis poest ostetud vastlakuklit inimese kohta (lisaks kodus küpsetatud kuklitele).
Rootsi kuningas Adolf Fredrik suri 12. veebruaril 1771 seedeprobleemidesse, kui oli söönud vähki, kalamarja, hapukapsast, suitsuheeringat ja šampanjat ning lõpetanud pidusöögi 14 portsjoni hetvägg’iga, mis oli kuninga lemmikmagustoit.” (allikas: Vikipedia)
Jõusaaliplaane täna ei olnud, küll sai aga kodu suurpuhastuse osaliseks. Sel nädalal on trenne veidi vähem, seevastu pidulik nädalalõpp tõotab taas tulla koos magusasöömisega. Miks ka mitte, elu tulebki nautida!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere!
Täna, aasta tagasi oli jõusaalivaba päev. Olin eelnevasl päeval teinud kerge treeningu ja hommikul rattasõidu kodus. Järgmisel päeval plaanisin minna taas jõusaali, kuid sinna ma ei jõudnudki
Nimelt pärastlõunal otsustas hakata sündima meie tütreke. Kuna tulemisega tal eriti kiire ei olnud, saime 2 korda linna kontrolli sõita ja vahepeal Selveris veel jäätisegi järgi käia. Keskööst jäeti meid siiski sünnitusmajja sisse. Preili sündis 4 minutit enne kella 8 hommikul koos päikesetõusuga.Kehakaal raseduse lõpus oli praegusest 17 kg rohkem, vööümbermõõt kasvas peaaegu 40 cm. Enne rasedust oli üldse maksimum kehakaal 72 kg, praegu on see siis 66kg. Mingit kindlat menüüd ma ei jälgi, kaloreid ei ole kunagi lugenud (ka mitte võistlusperioodil), lähtun nii treeningus kui toitumises enesetundest ja peegelpildist. Eesmärk ei ole ei kaalus alla võtta ega ka lihast kasvatada hetkel, peamine on hoida sportlikku vormi ja head tervist.
Kuna aasta on möödas, siis tegin huvi pärast väikese kõhuvõrdluse- blogi alguses seda küsiti ja siin ta siis on.
Võin väita, et kõht ei olnud mul varem massiperioodidel kunagi sellises vormis, nagu ta on seda praegu, aasta peale lapse sündi. Kõht on stressipiirkond ja rasvane kõht peegeldab igapäevaelu stressi. Varem käisin lisaks öösiti tööl- see lõi hormoonitaseme korralikult sassi ja peale öövahetusi olin üle terve keha veel mitu päeva paistes. Samas praeguseks hetkeks olen sisuliselt aasta aega magamata olnud ja nagu näha vormile see siiski mõjunud ei ole. Minu laps saab ka siiani veel rinda, nii et eks seegi hoiab veel teatud keharasva kinni. Mina olen igatahes praegusega väga rahul ja kehakaalu enam alandada ei kavatse, pigem vastupidi!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>” Kõht on stressipiirkond ja rasvane kõht peegeldab igapäevaelu stressi. ” ? Kuidas, palun.
Pakun kortisool
Leidsin just ühe lehekülje, kus asi põhimõtteliselt “puust ette ja punaseks” tehtud:
http://www.organismidiagnostika.ee/rasva-ladestumine-kehaosades/
Omast kogemusest võin öelda, et nii tõesti ka on. Võite teha kuipalju tahes trenni, pidada kuipalju tahes karmi dieeti, kuid kui stress vaevab, siis häid tulemusi ikkagi ei tule!
Leidsin just ühe lehekülje, kus asi põhimõtteliselt “puust ette ja punaseks” tehtud:
http://www.organismidiagnostika.ee/rasva-ladestumine-kehaosades/
Omast kogemusest võin öelda, et nii tõesti ka on. Võite teha kuipalju tahes trenni, pidada kuipalju tahes karmi dieeti, kuid kui stress vaevab, siis häid tulemusi ikkagi ei tule!
Stress on jama asi tõesti , stressist võivad kõrvetised ka tulla või näonaha probleemid .
- You must be logged in to reply to this topic.