Annika Pärteli BLOGI
- This topic has 576 replies, 44 voices, and was last updated 8 years, 9 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Täna oli trennis jalapäev. Otse hambaarstilt trenni saabudes olin süstist veel pisut uimane, samuti oli laps täna kohe eriti aktiivne mööda põrandat ringi siblima- õnneks tore koristajatädi natuke tegeles temaga, kui Rumeenia tõmmet tegin
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Täna oli kavas:
Rumeenia tõmme 80 kg
Kükk jalad koos 80 kg
Istudes jalgade sirutused
Kõhuli reiste kõverdamised
Säär istudes
Mul oli ausalt öeldes hea meel, teada saada, kes olid päris sõbrad ja kes nö “ära kukkusid”. Olen end nüüdseks ümbritsenud vaid tõeliste sõpradega, kes kannatavad mu isegi võistlusdieedil välja. Selline sunniviisiline selektsioon aitas mul nö paremini oma aega sõpradega planeerida ka, sest nüüd on nende õigete jaoks rohkemgi aega
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga eks see omajagu keeruline on tõesti – leida hea tasakaal tõsise trenni ja tavalise inimese “vaba aja” vahel. Mul on hea meel siiski näha, et see pole võimatu! Endal on küll veel selline “ameerika mägede” tüüpi olukord, kus enamuse ajast domineerib trenn koos tööga ning muu elu jääb kõrvale, ning mõni nädal kuus on trenn niru-niru- niru aga see eest sotsiaalselt üliaktiivne.
Tundub, et see on kõigi algajate viga, hea näha, et on võimalik leida ka tasakaal…mõnus inspiratsioon!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma nüüd ei ütleks, et ma ise üliaktiivne seltskonnategelane oleksin kunagi olnud, ööklubidessegi olen oma 32-eluaasta jooksul vaid loetud korrad sattunud, sedagi mõne ürituse raames…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Alkoholi ma ei tarbi, suitsu pole kunagi proovinudki ja korralikku ööund hindan väga, nii et ma pigem olen eelistanud kodus magada pidutsemise asemel ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ma ei ole ka eriline suur sõbrannataja, seda enam hindan neid kordi, kui olen saanud näiteks oma parima sõbrannaga kusagi vanalinna shokolaadikohviku sisehoovis mõnusa tassikese latte ja hea muusika saatel natuke lobiseda. Kvaliteet loeb! Üldiselt eelistan siiski oma kodus perekeskis toimetada, aja maha võtta, tegeleda kõige sellega, millega trennipäevadel ei jõua.Minge metsa!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Meie kodu ligidal, võib isegi öelda peaaegu nö tagaõues on üks tore matkarada ja tihti käin seal tütrega hommikupoolikuti aeroobset tegemas.
Eks see ole jah omamoodi, et osasid asju peetakse napakaks, osasid mitte.
Hiljuti vaatasin arvamus videot ühe vene kehaehitaja poolt, kes ilusti ütles, et tema arvates on naiskulturistid transvestiidid, ja nii tulekski neid nimetada. Aga seletas siis, et ühiskonnas pole kombeks seda teha, kuna ei tundu viisakas naisterahvale halvasti öelda, ning kuna moraalselt tundub suur vaev/ettevalmistus alati kiiduväärt olema. Tema aga leidis, et pole mingit probleemi neid kutsuda transudeks. Ja ka Kalmus on sedalaadi seisukohta naiskulturismi kohta öelnud minu mäletamistmööda, teised treenerid aga pole seisukohti avaldanud veel.
Seega tegelikult on napakaid asju küll ja rohkem, aga osade asjade kohta öeldakse välja see, teiste korral aga mitte.
See kuningas on alasti ja teine kuningas on alasti. Narr võib öelda teine ei või sest kes ütleb see ise narr on. Kuigi narr mitte olla on narr samuti, isegi narr ruudus olla kui mitte narr kuubis. Keegi ikka tuleb ja narrib kes ei taha olla narride narr.
See kuningas on alasti ja teine kuningas on alasti. Narr võib öelda teine ei või sest kes ütleb see ise narr on. Kuigi narr mitte olla on narr samuti, isegi narr ruudus olla kui mitte narr kuubis. Keegi ikka tuleb ja narrib kes ei taha olla narride narr.
Huvitav narratiiv.
Kui natukene arutleda dieedieelse sotsiaalelu teemal, siis mulle tundub, et see vingumine ja hädaldamine väljub juba kontrolli alt(ma saan aru, et see mida ma ütlen ilmselt ei muuda midagi ). On kindel grupp inimesi, kes vajavad seda tähelepanu ja kiitust ning nad ei saa seda muud moodi, kui hädaldavad selle üle kui raske neil on dieeti pidada.Ja siis imestate, et miks teie enamus sõpru ei tunne huvi teie vastu. Siin pole midagi imestada, kui päevast päeva peab inimene kuulama seda jõusaali juttu. Ise te olete selle tee endale valinud ning kui te ei tule sellega toime, siis on see juba teie probleem.
Saab olla ka sotsiaalne ja mitte vinguda. Heaks näiteks võib tuua Ott Kiivikase, Imre Vähi.
Eks kõik ongi mõtlemises kinni. Kui inimene oskab pühenduda, siis on igati kiiduväärt, aga hulluks ei tasu minna. Samamoodi on ju dieediga- pingutad üle, siis nö head nahka sealt ei tule. Võimalikult stressivaba võistluseelne periood on ju hulga kergem taluda. Samuti ei allu stressis keha nii hästi dieedile kui stressivaba. Kogemustega võistlejad kindlasti teavad, millest jutt käib- treenid, dieeditad, aga vorm ei tule ega tule ega tule… (õpetada on muidugi hea, aga eks ma ise stressasin ka ikka piisavalt alati
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)Sama olen kohanud ka mittesportlaste seas. Naised, kel silme ees terendamas “tahan-alla-võtta-viis-kilo” ei mõtle enam mingil hetkel reaalselt. Treenitakse, kontrollitakse iga suutäit, dieedist on saanud kinnisidee. Meil, võistlejatel lõppeb see periood peale võistlusi, kus me võistlusjärgsel banketil end heast paremast täis sööme, need naised aga jätkavad kuude viisi samas vaimus. Keha on stressis, vorm paranemise asemel halveneb ja tuju samuti. Keha ja vaim võiksid alati olla tasakaalus- selle üle tasuks alati mõelda.
Mulle meeldib, et Sa tööd naiste blogi maailma sellist värskust ja uudsust. Hakkabki ära tüütama see kondihullus ja, et naine peab kaaluma igaljuhul vähemalt alla 60 kilo. Siit blogist lausa õhkab rahuolu, tasakaalukust ja looduslähedust
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Eks endalgi on olnud eelmistes postitustes nimetatud igasugu perioode ja kinnisideesid üle elatud ja kokkuvõtteks ongi nii, et ega head nahka ei tule. Dieedi periood on paraku omamoodi periood, kus tulebki käia pidevalt kaal näpus ja ajada kindlat järge ja see omakorda võib juba stressi ja vastuolusid enda sees tekitada.
Igatahes nõustun, et elu ei saagi olla pidevalt näpuga järje ajamine ja enda pidev kaalumine, kuid sellegi poolest võiksid kõikidel inimestel au sees olla tervislikud eluviisid ja vaimu arendamine. Vaimu ja hinge tempel on keha ja et see võimalikult kaua hästi funktsioneeriks on teda vaja igapäevaselt hooldada” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kaunist hommikut!
Käes on kaneelikohvi aeg enne aeroobset treeningut ja mõtlesin selle juurde rääkida veidi kookosrasvast.
Kookosrasv on minu toidulaual olnud vaat et sama kaua kui olen võistelnud. See taimse päritoluga rasv ei anna grammigi kolesterooli ja 1 gr kaaluühiku kohta sisaldab ta vähem rasva ja kaloreid kui ükski teine rasv, aitab reguleerida veresuhkru taset ja parandab kaaliumi, magneesiumi ning rasvlahustuvate vitamiinide imendumist verre. Kookosrasv on hea bakterite ja seente vastu võitleja nii sissesööduna kui ka pealemäärituna. Raseduse ajal oli kookosrasv ideaalne kehahooldusvahend, sest kasvav kõht ja üha kuivenev nahk nõudsid suurt tähelepanu. Kes on selle perioodi läbi teinud, see teab.
Hiljem, kuskil beebi 4-6. elukuu paiku on ka üsna tavaline, et noor ema hakkab kaotama juukseid. Minul juhtus see päevapealt. Küll süüakse vitamiine, küll määritakse kõiksugu seerumeid ja ekstrakte pähe, et seda protsessi peatada, aga ei midagi- tegemist on hormonaalse seisundiga ja see tuleb lihtsalt nö üle elada. Kui hakkavad kasvama uued juuksed, siis on taas hea kasutada kookosrasva, mis käte vahel soojendades muutub pehmeks õliks. Enne pesu tuleks seda masseerida peanahka, jätta mõjuma kasvõi terveks ööks ja asi toimib! Ka juukseotsi niisutab ta ideaalselt.
Toidus kasutatuna annab kookosrasv kõigele mõnusa pähklise meki. Hommikumunad praetuna kookosrasvas on lihtsalt võrratud! Olen kasutanud seda isegi koogivalmistamisel.
Nii et head katsetamist- tasub proovida igal juhul!
Foto: internet
ISEGI kui väga sooviks, et kookosrasval oleks kõik need omadused..
* Insufficient evidence to support alterations in blood glucose.
*Decrease in HDL-C is minor and likely not practically relevant.
*No significant influence detected on fasting insulin levels following coconut oil consumption
* Insufficient evidence
Ega polegi evidentse, siis jääb üle arvata lihtsalt oma loogika järgi ja praktiliselt katsetada. Näiteks paljud arvavad, et sel pole mingit tähtsust kui palju toidukollesterooli mingi asi sisaldab, tähtis on kuipalju liigrasvu süüakse. Teised ütlevad, et kollesterooli võib kuitahes palju voolata veresoone sees, pea-asi et põletikuprotsesse kehas ei ole kuna need teevad veresoonte seinad liimiseks ja kolesterool jääb siis sinna kinni, ka väga vähene kolesterool.
Valmistudes 2010. aasta võistlusteks, oli kookosrasval minu menüüs väga oluline roll…
2010. aasta ettevalmistuse ajal tehtud fotod 2-kuuse vahega:
Mõned päevad tagasi sain meili Postimehe naistelisa Naine24 toimetusest ja uuriti, kas võib minu blogist teha artikli. Miks ka mitte! Eks muidugi inimese jaoks, kes pole trenniga kokku puutunud, võib olla ka shokeeriv näha rasedat jõusaalis (tuldi muide saaliski korduvalt küsima, et kas ikka tohin, samuti peale sünnitust uuuriti, et kas rinnapiima teket saalitrenn ei takista- toidan siini, järelikult minu puhul mitte
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) Samas olen ma korduvalt rõhutanud- kõike tuleb teha vastavalt enesetundele. Kui tundub vale või tekib mõni terviseprobleem, siis loomulikult tuleks valida mõni teine ala raseduse ajaks ja ka taastumiseks. Tean inimesi, kes treenisid samamoodi raseduse lõpuni, aga ka neid, kes ise sportlastena loobusid raseduse ajaks saalist täielikult. Enesetunde küsimus ja hukka ei saa kedagi neist mõista. Keha ütleb ise, mida tohib ja mida mitte. Kuulake!Rase olles uurisin, kas ja kuidas on selle ala võistlejad rasedatena treeninud. Meenus kohe Rootsi bodyfitnessi võistleja Linda Fodor- Egelstig, nüüdseks on juba kahe põnni ema, kes treenis ka rasedana ja peale esimese lapse sündi tegi oma Arnold Classicu debüüdi koos supervormiga.
Fotod: Linda blogist
- You must be logged in to reply to this topic.