Annika Pärteli BLOGI

Hei ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Täna õhtul, nagu mainitud sai, külastasin meil vastavatud Viimsi MyFitnessi. Muljed: väga avar, valgusküllane, palju aparatuuri, peeglid olid vaid seintelt veel puudu (ju saabuvad hiljem), osa aparaate on vist ka veel puudu (sellele viitasid sildid saalis), korralik kardio ala. Septembri lõpus avatakse lisaks mini-SPA, kus peale trenni lõõgastuda saab- sinna pääseb otse riietusruumist (mullivannid, aurusaun, saun jms). Kindlasti hakkan aegajalt vahelduse mõttes külastama!

Tänud! ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Poolmaraton on plaanis, esimest korda- olen kunagi aastaid tagasi 10km jooksnud ja paar korda maijooksul ka osalenud (1x jooks ja 1x lapsevankriga kiirkõnd) ja no ega rohkem neid selliseid jooksuettevõtmisi polegi olnud. Nii et täitsa huvi pärast tahaks nüüd proovida, et kuidas vastu pean ja mis aeg tuleb

Tere!

Täna oli meeldejääv päev. Nimelt käisin juba varem kokkulepitud treeningul Erlend Lõwi Keha Koolis. Erlend on omaaegne kulturismivõistleja, Innar Mardo õpilane, ja on lavalaudu jaganud ka näiteks Indrek Otsusega. Äärmiselt erakordne mees, kes peale kulturismikarjääri on tegelenud jõu- ja ilunumbrite ning tsirkusega, tõstes tohutid raskusi, on siiani tähelepanuväärses füüsilises vormis (aastaid juba veidi üle 60) ja fenomenaalse mäluga!

Aga lähemalt siis treeningust. Juba treeningu koht oli eriline- nimelt viib ta oma õpetusi läbi pisikeses Mustamäe 1-toalises korteris. Uksest sisse astudes on tunne, justkui oled sattunud hoopis teise maailma: juba väikeses esikus vaatavad vastu rohekaskuldseks võõbatud seinad ja lagi. Toaukse ees oli kardin ja selle tagant oli kuulda vaid sügavat hingamist, mis võib tekkida äärmiselt keskendunud treeningul. Kuna olin kodus juba treeningriided selga pannud, siis võtsin tennised jalast ja piilusin kardina vahelt sisse. Väike toake, mille seinad olid üleni kaetud kuldsete raamidega peeglite, ornamentide ja treenitavate nimede ja saavutustega, ja milles askeldas 2 noort meesterahvast Erlendi juhendamisel, oli ääreni erinevaid raskusi täis: hantlid, vanakooli sangpommid, küki kang, 1 multitrenazhöör ka. Toast viis uks rõdule, millel 2 tuvi rahulikult teri nokkisid ja lahtise rõduukse kaudu aegajalt tuppa kehakultuuri huviliste tegemisi jälgima põikasid…

Erlend tervitas ja kutsus mind sisse. Kohe toa uksel pani ta mind ukse kohale pandud kangi külge rippuma ja varvaste vahele asetatud tennisepalliga jalatõsteid tegema- ehk siis treening algas kõhulihaste koormamisega. Kõhutreeningut soovitas ta teha ülepäeviti- tuleb põletada ära lihaste vaheline rasv. Kordusi tuli teha seerias suutlikkuseni ja nii kaua, kuni enam rippuda ei jaksanud. Pean tunistama, et rippumises olin kohe ikka väga vilets, 3-4 korduse kaupa suutsin teha. Vaatasin kella- veel pool tundi hiljemgi rippusin seal…

Järgmine harjutus oli suunatud säärtele. Uurisin, et mismoodi säärt võiks teha, kui näiteks pole ei sääreaparaate ega pinki, kuhu peale astuda. Erlend vastas, et pole probleemi- tõstis põrandale kangi, käskis paljajalu (just paljajalu- kogu treening toimus nii, sest ka varvastel on keha treenimise juures oma funktsioon) sellele astuda, kehast veidi ettepoole kallutada, puusad ette lükata, et säär saaks maksimaalse venituse, ja siis algasid säärte sirutused. Iga seeriaga lisati kaela raskeid metallkette. Lõpuks oli tunne, et nii säär kui trapets põlevad, sest kette oli kaelas nii palju, et vägis tahtis hingamise kinni pigistada. Säär on väga vastupidav ja sitke lihas, seletas Erlend, ja sellele on vaja tööd anda. Kordused-kordused-kordused! Põleta!

Edasi tuli harjutus rinnalihastele- lamadessurumine, aga selliselt, et jalad ja puusad olid pingilt lahti tõstetud ja raskuskese langes vaid ülaseljale. Visuaalset paistis asi välja nagu negatiivse kaldega surumine, aga puudus mugav tasakaal, mis tekib jalgade maas hoidmisel. See omakorda tegi harjutust oluliselt raskemaks. Algraskusele hakati igal seerial lisama 1,25kg kettaid ja mida rohkem tuli raskust, seda madalamaks muutusid kordused (max 20, min 10). Ega ma lõpuks kordusi ja raskusi enam lugeda ei taibanudki, lihtsalt tegin, Erlend luges kordusi ja lisas raskust. Tasapisi hakkas ta muutma ka pingi asetust- negatiivse kaldega surumisest sai positiivse kaldega surumine ja mida seeria edasi, seda kõrgemale tõusis pingi seljatugi. Lõpuks muutus harjutus istudes kangi surumiseks (õlad). Pauside ajal pidin istuma põlvili maas, kortsutama vasaku käega ajalehte ja siis sama käega selle jälle sirgeks tagasi ajama (vihjasin eelnevalt jutu sees oma kunagisele vasaku käe randmeluu murrule ja seetõttu tuli vasakule käele veidi rohkem tähelepanu pöörata). Käed olid mul juba üsna pehmed selleks ajaks…

Peale rinna ja õlgade töötlemist tuli asuda jalgade kallale. Mulle anti kätte metallist suur rõngas, millele olid ketid külge riputatud, käed tuli sirutada ette sirgeks ja hakkasin tegema täiskükke, täiesti kandadeni välja. Iga seeriaga vähendati raskusi.

Viimasena oli kavas biitsepsi harjutus. Scotti pingil tuli sooritada jämeda lühikese kangiga biitsepsitõsteid, igal seeria lisandus raskusi. Pauside polnud ka puhkust- seni, kui teine õpilane seeriat tegi, pidin mina seistes väikest sangpommi, mis oli kinnitatud auto turvavöö külge, pulga ümber maast üles kruttima ja jälle tagasi maha laskma- randmete töö!

Trenn lõppes taas rippumisega- suutsin seda teha vaid 10 sekundit. Kell hakkas saama 3 pärastlõunal (trenn algas 10.30…)

Tänase päeva lõpus on tunne, et sõrmed ja õlad ei taha hästi liikuda- justkui eelnevad 16 aastat polegi ma jõusaalis suurt midagi teinud ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kogu tänase trenni taustaks sain ma niipalju informatsiooni, et algul oli tunne, et tahaks kõike meelde jätta, aga kuidagi ei õnnestu (selleks oleks vast pidanud kõik videosse võtma). Harjutused, kombinatsioonid, tehnika, soorituste rütm- kõik on Erlendil aastate jooksul välja töötatud. Uurisin, mismoodi Erlendi treeningut on üles ehitatud, kas on mingi kindel treeningkava või kuidas asi toimib. Erlend vastas seepeale, et kui tuleb uus inimene, siis esmalt ta jälgib, millist kehaosa oleks tema puhul vaja enam töödelda, lisaks on muidugi arvestatud ka taastumise ja ületaastumise protsesse, ja seejärel kujunebki välja vajalik harjutuste kogum. Ehk siis lähenemine on personaalne. Eesmärgiks on täiuslikkus ja treeningute juures vanus ei oma ka mingisugust tähtsust, sest treenida tuleb kogu elu (kui uurisin trenni algul Erlendi enda vanust, siis ütles ta : ” No paku!” Ega ikka ei osanud pakkuda küll, niivõrd ajatu näeb ta välja).

“Kes end kulutab lõpuni, see uueneb!” jäi kõrvu kõlama moto. Mõtlemisainet on siiani- nii treeningute, toitumise, üldise tervise kui ka näiteks kulturismi kui sellise kohta. Tuleb korrata.

Minu puhul peaks see parandama vasaku käe liikuvust- mul oli aastaid tagasi randmeluu murd ja luu pandi valesti kokku, seda on ka silmaga näha. Peale kipsi eemaldamist sain näiteks arvutis tükkida vaid kahe väikese vasaku käe sõrmega, mitte terve käega, käsi lihtsalt ei paindunud niipalju selles suunas. Mingi nurga alt jälle paindub käsi liiga palju. Ei saanud mitu aastat näiteks jõusaalis kasutada biitsepsi tegemiseks sirget kangi ja althaaret, oli valus. Aasta peale luumurdu sai trenni teha vaid nii, et ranne oli tugevalt kinni seotud. Valutab vahel siiani. Lahti murda pole mõtet, kuna seal on niipalju väikesi luid, et kardan, et jääb veel hullem kui enne (no ja ega samasse kohta veel opile minna ei julge ka, mine tea, mis kokku keeravad ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) Olen ise suht harjunud ja ega kes ei tea, see ei saa muidu aru ka.

Aga nö tervel inimesel see paberitöö pidi aitama treenida sõrmi-tänapäeva inimene tegutseb sõrmedega ju päris vähe, keegi enam peaaegu ei kirjuta jne, kõik on nutitelefonides, arvutites. Kuna Erlend ise on aastaid tegelenud tsirkusega ja tema nö erialaks oli muuhulgas ka sõrmede peal igasuguste suurte raskuste hoidmine jne (ega teda muidu Raudsete Sõrmede Kuningaks ei hüüta…), siis eks vast ka sellest on tema treeningutel oluline osa käte ja sõrmede (haarde) tugevdamisel.

Ise kuulsin Erlendist esimest korda tegelikult juba 2011. aastal, mil Ringvaate saates näitas lõiku Silvi Vraidist, kes Erlendi juures trennis käis (muide, Erlend peaks seal olema vist 58. aastane!) :

Õhtust!

Viimased vihmased päevad ei ole takistanud õues veidi aeroobset tegemast. Vahelduseks jooksule tegin koos väiksema lapsega metsas kiirkõndi, sekka ka pingil väljaasteid:

Vahel vuran käruga ka trenni ja tagasi- hea viis teha soojendust ja peale saali veidi aeroobset ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kuna poja on turvahällist välja kasvanud, siis kergkärus püsib ta trenni ajal ka meelsamini:

Tänases trennis proovisin aga osad ettenähtud harjutused asendada hoopis TRX-l jalalihaste harjutustega:

Trenni lõppu tegin veidi rullimist, hea viis taastada jalalihaseid

Hetkevorm siis on selline

Homme on plaanis veel üks saalitrenn sel nädalal, nädalavahetusel tuleb aga taas veidi tähistamist, natuke vabamat söömist ja mõned huvitavad üritused (ilusa ilma korral)

Jaaaaa….minu esimese poolmaratonini on jäänud veel vaid veidi üle nädala- loodame head ilma!

Hommikust!

Minu elu esimese poolmaratonini on jäänud veel vaid veidi alla 4 tunni!

Terve eelneva nädala harrastasin saalis kergemat plüo-kava ja tegin ka mõned jooksud õues, reedene päev oli täiest vaba, eile oli kavas kerge lühike metsajooks (aeg näitas 37 min).

Tänane hommik algas kaerahelbe-munavalge pannkoogiga, peale mustikajogurtit. Kurk on teist päeva veidi haige, jõin küll hoolega kummeliteed meega, aga no pole hullu, peaasi, et jooksu ajal peale ei külmeta. Kaalunumber näitab 70 ja nõks peale, kergemana oleks kindlasti palju säästlikum joosta, aga no eraldi selle jooksu jaoks ei hakanud ka kaalu kaotama-eesmärgiks on ju ikkagi rada lihtsalt läbi joosta ja teada saada, mis see aeg võiks tulla (eks ma arvestan sellega ka, et poolmaratonil on osalejaid ligi 3500 ja olen ise selle grupi keskel- arvatavasti kohe jooksma ei pääsegi sellise massi sees- ehk siis see aeg ei tule ka kindlasti selline, nagu olema peaks).

Kott on pakitud (selga lühikesed jooksuriided+pikk termosärk, kaasa kindlasti ka soe pusa peale jooksu selgapanekuks), eraldi süüa-juua kaasa ei võta, kuna joogipunkte on piisavalt ja neis jagatakse ka näksimist/energiageele- kui, siis võibolla igaks juhuks väikese trenniboosteri teen omale kõhukotti kaasa- juhuks, kui ikka päris ära suren keset rada ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Näeme rajal!

Ja kes kohale tulla ei saa, siis otseülekanne algab juba poole tunni pärast Delfi TV-st!

http://tv.delfi.ee/

LIVE rajakaamera:

Finishikaamerad:

Hommikust!

Maratonijärgse nädala treenisin kergelt- kogu keha jõusaalis läbi 3x, lisaks lühemad jooksud 3x ja 1x rattasõit õues (sel aastal esimene- ei teagi, kuidas nii on läinud, ju sattusin jooksudega rohkem hoogu:))

Nädalavahetusel sõitsime maale puhkama ka (spordi osas tähendas see ikkagi 2 hommikujooksu).

Ilusa päikselise hommikuga on lausa lust mere äärsel promenaadil joosta

Super vaated lossiaiale

Hommikue päikesetõus

Mäest alla mere äärde

Sügisene lossipark

Uus nädal toob uue kava saalis, laupäeval lähen kaema Les Milss uut lastetreeningute treenerite koolitust (sellest ilmub ka lugu naisedtrenni.ee lehele), pühapäeval tuleb aga tegus olla Tondiraba jäähallis Liikumine Liidab festivalil, mil toimub ka Bikini fitnessi Open võistlus- stardipauk käesolevale hooajalae bikini võistlejate jaoks.