Alice missioonil: offseason!

Hurraaa! Esimene lavakogemus omandatud!

Võistlusnädal oli vägagi emotsionaalne – olin närviline, kannatamatu ning ei suutnud tegevusetult olla. Mõtted uitasid, olin vaikne ja endasse tõmbunud ning muretsesin, kas olen ikka valmis. 

Viimane poseerimine enne avavõistlust

Reede oli trennivaba päev ning see andis võimaluse veel viimaseid ettevalmistusi teha. Koorisin ja niisutasin veel ühe korra nahka, pesin ja kuivatasin juukseid, lakkisin küüsi ja pakkisin asju. Sõin kõhu natuke varem täis kui tavaliselt, lasin silma looja ning magasin nagu beebi.

Võistluspäeva hommik algas 7.00 ning esmalt käisin veel kiirelt kaalumas (kaal näitas 61,8kg) ning duši all kõiki kreemijääke vee ja nuustikuga maha pesemas, et grimm korralikult peale jääks. Seejärel tõmbasin dressid selga, sõin oma tavapärase hommikusöögi (60g neljaviljahelbeid nisukliidega + 600ml vett + 140g munavalget + 10g Vilma kakaod + 20g tumedat šokolaadi + Care Free kalorivaba kastet + kohv piimaga) ning 8.30 paiku olime juba autoga linnast väljas ja teel Pärnu poole. Tee peal jõin veel ühe Statoili musta kohvi. Enesetunne oli hea ja rahulik.

Tervis SPA kultuurimajja jõudsime mõni minut peale registreerimise algust ning esmalt tasusin osalustasu, täitsin registreerimislehe ning riietusin, sest registreerimisele tuli minna võistlusriietuses. 10.30 olin juba jälle dressides ning leidsime tiimikaaslase Meriliga naiste tualeti põrandal meikimiseks sobiva nurgakese (superglamuurne!). Meik ja soeng tehtud, sõin ära oma kaasa võetud 50g keedetud riisi ja läksin 12.00-ks lava taha, kus treener Peep Reinart alustas grimmimisega. Enne võistluste algust oli grimm peal ning jäin etteastet ootama (kusjuures – kui kogu ettevalmistav kompott on tehtud, tekib alles see õige võistluste tunne, enne on selline poolik…). Kuna tegemist oli algajate võistlusega, siis melu oli korralik. Kõik jooksid ringi – kellel jäi meikar hiljaks… kellel läks grimm väheke viltu… kellel polnud õli kaasas… kellel jäi ajast puudu ja midagi seetõttu üldse tegemata. Õnneks sujus minu lavale astumisele eelnev aeg vägagi sujuvalt – selles osas pean tänama oma noormeest & psühholoogi & transportööri Jaanust, tiimikaaslast & meikarit & soengumeistrit Merilit, treenerit & mentorit & grimmijat Peepu, poseerimis-coachi Elerit ja õlitajat Konsapit. 

Meik, soeng, grimm – CHECK!

Kui bodyfitnessiste hakati kokku koguma, olin juba natukene jõudnud lihastesse sooja pumbata ning poseerimist praktiseerida. Lava taga sain veel Peebult viimase noogutuse ja oligi aeg! Esimene jalavärin tuli sisse alles siis, kui juuniorite kategooria alguse sai ning konkurent lavale astus… ja juba olingi ise seal! Ja mulle meeldis see! Esialgu küll pelgasin, et unustan kõik Eleri nõuanded ära ja kappan niisama oma I-walk-i lõpuni, kuid ma nautisin seda ja julgen öelda, et olin üpris enesekindel. Kuulsin ka publikust tuttavate hõiskeid ja kaasaelamist ning see tõi veel suurema naeratuse näole. Kui ka bodyfitness-i naised olid laval ning oli aeg veerandpööreteks. Laval veedetud aeg möödus väga ruttu ning hiljem lava taha jõudes oli selline ülevoolav olek, eks adrenaliin oli laes. 

Üks lavataguse koridori endel

Kollaaž Delfi fotograafi fotodest

Ootan huviga ka teisi võistlustel pildistanud fotograafide pilte, et oma poseerimine ja vorm üle vaadata. Peale laval käimist tatsasin lava taga kuni autasustamiseni ringi, käisin sugulastega ja teiste võistlejatega juttu puhumas. Autasustamisel selgus, et olin teisest juuniorist üle ning sain endale juunioride esikoha diplomi, karika ja auhinnapagasi. Peale bodyfitnessi autasustamist visati nalja, et meie saame nüüd sööma minna, kuna bodyfitnessi kategoorias absoluuti ei ole. Pakkisingi oma kodinad kokku, sõin ühe banaani, pesin suurema kihi grimmi maha ning tõmbasin mugavad dressid selga. Esimese eduka võistluse tähistamiseks läksime noormehega Steffani pitsarestorani ja sain üle pika aja mõnusat juustust krõbeda põhjaga mereannipitsat ja sinna kõrvale ka õlle lubada. Temal oli muidugi nalja kui palju, et tal on üks bravuurika õhtumeigiga ja Adidase dressides neiu, kelle ta pitsarestorani õhtusöögile viib. 

Õnnelik patsaan Steffani pitsarestoranis

Ja nii läksidki esimesed võistlused! Sain ohtralt motivatsiooni, et alles jäänud kuuga endast maksimum anda ning vorm lõpuni valmis vorpida. Järgmises postituses annan kindlasti ülevaate sellest, kuidas võistlusjärgne toit ja vabam pühapäev mu kaalule ning enesetundele mõjusid ning millised on edasised plaanid treeningute ja toitumise osas. Neli nädalat karikavõistlusteni ning nüüd on vaja vorm teravaks saada! Siit saab ainult edasi ja paremaks minna ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Mõnusat alanud nädalat kõigile! Olen jätkuvalt aktiivne Instagramis – alicewonsportland. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Hei!

Nädalake on jälle viimasest jutuvestmisest möödunud ning on aeg lubatud ülevaade anda. Millest juttu teen:

– võistlusjärgse kahe päeva toitumine ning mõju kaalule/enesetundele

– minu oma väike mental breakdown ja vahepealsed toimetused ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

– muutused toitumises ja treeningutes

Nagu eelmises postituses rääkisin käisime peale võistlusi Steffani pitsas söömas. Peale seda tundsin täiskõhutunnet ja päris raske oli, õlu pani ka pea parajalt sumisema (mida ikka oodata, kui pole peale aastavahetust alkoholiga kokku puutunud). Õhtul pealinna jõudes pidin veel ühe toidukorraga oma isusid rahuldada saama. Üllataval kombel ei tahtnudki ma midagi magusat ja kui poodi läksime, jäid mulle ette hoopis uued juurikaleivakesed, kodujuust ja keedupeet… Teistel oli lauamänguõhtul lõbus vaadata, kuidas ma seal oma peedileivakesi kodujuustu ja viiludeks lõigatud keedupeediga sõin. Lisaks jäi mulle poes ette Aura pohlamaitseline gaseeritud vesi (mida ma mitte kunagi ei osta, sest mulle ei meeldi maitsestatud veed). Imelikud isud! Järgmisel päeval oli kaal 62,4kg (võistlushommikul oli ta olnud 61,8kg ehk siis +0,6kg). Pühapäeval andis treener mulle päeva kaloraaži täitmise osas vabad käed ehk siis sõin 150C/55F/150P, kuid sain ise vaadata, mil moel need numbrid täis saan. Pidin pühapäeval ka füüsiliselt aktiivne olema, kuid trenni ei tohtinud teha. Kõik oli ideaalne, sest läksime ilusa ilma puhul sõpradega Pääsküla rappa jalutuskäigule ning hiljem nende juurde grillima. Tahtsin sel päeval kindlasti uusi broilerifilee toorvorstikesi suvikõrvitsaga süüa ning nii palusingi endale terve paki ära grillida. Kõrvale kausitäis salatit ja vähendatud suhkru- ja soolasisaldusega ketšupit ning läksime! Sõin kogu selle suure hunniku kuskil 16 paiku ära ning õhtul 22 ajal teki alla pugedes ägasin ka veel, et nii raske on olla ja igatsen oma tavamenüüd tagasi ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Esmaspäeva hommikul vaatas mulle jällegi 62,4kg vastu. Teisipäevaks oli kaalunumber taastunud – 61,8kg ja 61,6-62kg vahel on ta senimaani ka tiksunud.

Neljapäevase rõveda trenni shape-check

Kaalunumbri kõikumises on vast süüdi ka tõusnud stressitase ning menstruatsioon (jälle!). Loodetavasti hakkab ta nüüd ka kukkuma, sest 19 päeva pärast on järgmised võistlused ja tahaksin ikka selle pingutuse valguses numbri vähenemist näha. Pilt tõenäoliselt madala kaloraaži ja trennis sahmimise juures kehvemaks minna ei saa, kuid enda motivatsiooni tõstmiseks tahaksin väiksemat numbrit. Suurenenud stressitase ja hormoonide möllamine viskasid mulle eelmise nädala lõpus ka korraliku vimka. Neljapäeva õhtul oli mu ettevalmistusperioodi kõige rõvedama enesetundega tehtud trenn, kuid tehtud ta sai. Peale trenni olin kergelt öeldes surnud ning reede hommikul ärkasin 37,0-kraadise temperatuuriga ja ahvid lõid peas taldrikuid kokku. Esimene mõte – haige, pagan võtaks, kõik on rikutud! Läksin siiski kontorisse ning tegin hädavajalikud tegemised ära, kuid lõunal tundsin, et enam ei suuda. Tööl oldi mõistvad ning läksin koju ja magasin mitu head tunnikest. Enesetunne paranes ning õhtul tundsin end juba palju paremini. Kuid see pole veel kõik (nagu telereklaamides)! Laupäeval käisin hommikul juuksuris ning seejärel käisime mööda sanitaartehnikapoode. Koduteel tundsin, et enesetunne kisub jälle väga kehvaks ning kui ma kodus trenniriideid selga tõmbama hakkasin… olin jõuetu, süda oli paha. Pugesin oma trenniriietega teki alla ja panin korraliku tönni maha. Noormees pidas mulle motivatsioonikõne ning peale veidikest puhkamist võtsin end kokku – jooksin Spartasse ja tegin oma jalatrenni kuidagiviisi ära. Seejärel jalutasin koju, käisin kuuma duši all, tõmbasin soojad riided selga ja jõin õhtu jooksul 3 tassi teed. Pühapäeval oli õnneks vaba päev ehk käisin trennis, magasin paar tundi, koristasin kodu, pikutasin, käisime toidukraami ostmas ja vaatasime filmi. 

Reede kuni pühapäev tegin ka toitumise poole pealt vahetusi ehk ei söönud oma tavapäraste valikute järgi (seda just nigela enesetunde tõttu, toit lihtsalt ei tundunud väga ahvatlev). Sõin neljaviljakrõbuskeid, tuunikala tomatikastmes, batooni… Küpsetasin proteiinipannkooke ja sõin neid Pudixi ja vaarikatega…

Pühapäeva hommikusöök

Peale trenni amps – Fasti pannkoogid karamelli Pudixi ja vaarikatega

Ja nüüd muudatuste juurde. Võistlusjärgsel nädalal vähendasime kaloraaži 1635kcal peale – 140g süsivesikuid, 55g rasva ja 145g valku (ehk siis võrreldes eelnevaga -10g süsivesikuid ja -5g valku). Sel nädalal vähenes kaloraaž 1570kcal peale – 140g süsivesikuid, 50g rasva ja 140g valku (-5g rasva ja -5g süsivesikuid). Minu jaoks ei tähendanud see kogustes mingit muutust. Muutus ainult vahepalades kasutatava keefiri rasvaprotsent ja ühe vahepala kohta läheb ka lihtsalt natuke vähem valgumagustoidupulbrit. Seega ei tohiks kõht ka nüüd tühjaks minna! Ainult veel suurem energiadefitsiit, hurraa! ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Järgmise ja ülejärgmise nädala toitu vaatame jooksvalt.

Treeningutes on samuti muutus. Kui eelnevalt tegin ringiratast 3 erinevat jõutreeningut, kus harjutused olid ülesehitusega 3x(8+ kordust (üks drop), siis nüüd on samad trennid ülesehitusega 3x(6+6+6). Lisaks nendele trennidele lisandus teine trennide tsükkel, kus on väiksemad raskused ja rohkem kordusi (20 kordust). Eelmisel nädalal oli kardioks enne trenni kodust Spartasse jooksmine ja see jääb ka sel nädalal nii. Lisaks jalutan sellest nädalast 15min trenni lõpus lindil (kaldega). Edaspidi jooksevad mu saalitrennid järgmiselt:

Nädal 15

E – õlg, rind, käed (kerge raskus + palju kordusi)

T – kardio

K – jalg 3x(6+6+6)

N – puhkepäev

R – selg, jala tagaosa, kõht 3x(6+6+6)

L – õlg, rind, käed 3x(6+6+6)

P – jalg (kerge raskus + palju kordusi)

Nädal 16

E – kardio

T – selg, jala tagaosa, kõht (kerge raskus + palju kordusi)

K – õlg, rind, käed (kerge raskus + palju kordusi)

N – jalg 3x(6+6+6)

R – puhkepäev

L – selg, jala tagaosa, kõht 3x(6+6+6)

P – õlg, rind, käed 3x(6+6+6)

Nädal 17 – võistlusnädal

E – jalg (kerge raskus + palju kordusi) 

Edasi on veel lahtine, kuid tõenäoliselt teen ka kaks järgmist pumpavat trenni ja sellega asi piirdub.

Vot nii! Päikselist nädala algust kõigile ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Loetud päevad, tunnid ja minutid, kui saab jälle võistlustulle asuda ehk peak week is here!

Selles postituses ma väga pikka juttu ei tee, ainult kiire ülevaade sellest, mis mind võistlusnädalal treeningute, toidu ja muu ettevalmistuse osas ees ootab. Lühidalt ja ülevaatlikult kõigest tähtsast ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Võistlusnädalal oleme treeningute intensiivsuse ja mahu peaaegu miinimumi tõmmanud, sest kogu töö on nüüd tehtud ja aeg tehtud töö viljad ära noppida. Esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval teen veel saalis kolm trenni – esmaspäeval jalatrenn, teisipäeval käed + rind + kõht ja kolmapäeval selg + õlg. Nüüd jäävad ära Spartasse jooksmised ning teen vaid 15 minutit ellipsil sooja ning jalutan kaldel lõppu 20 minutit. Jõutreeningutes on 5-6 harjutust, seeriaid 3-4 ja kordusi 12-15. Jalatrennis teen jalgade kõverdusi, sirgete jalgadega jõutõmmet, reite lahutamist, jalgade sirutusi, jalapressi ja istudes säärt. Käed + rind + kõht päeval plokil biitsepsit, plokil triitsepsit, dipse, hantlite lennutamist kaldpingil ja 100 kordust kõhtu. Selg + õlg päeval on kavas laialt ploki ülalt tõmbed, hantlite surumine, ploki tõmbed kitsalt kõhtu, hantlite lennutamine, pullover ja õla tagaosa hantlitega. Raskused tõmban alla ning naudin lihtsalt liikumist. Neljapäeval harjutan poseerimist ja teen 20 minutit kardiot (jooksma ei tohi enam minna). Kuna meil on kolleegidega neljapäeval väljasõit, siis saan oma kardio tegelikult juba seal ringi askeldades ära teha. Reede = PUHKUS, PUHKUS, PUHKUS! Ja laupäeval on aeg end lille lüüa ja laval särada!

Toidu osas suuri muutusi ei ole, vähendasime valgukogust 5g võrra ehk kaloraaž & makrod E-R = 1530kcal // 135g süsivesikuid, 50g rasvu, 135g süsivesikuid. Suhkruasendaja ja kalorivabad kastmed on 100% välistatud! Muutused menüüs olid sellised (võrdlen eelmise nädalaga):

Sel nädalal valmistan ka nahka grimmiks ette ehk koorin kolmel päeval ning niisutan korralikult. Ostsin eile mõned meigitarvikud, et saaksin lavameigi põhja EKV-l ise teha. Eks näis, kuidas välja kukub ja kas üldse kukub! Olen ikkagi üpris meigikauge inimene ja eelistaksin asjatundjad kallale lasta. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Natuke nalja ka

Mõnusat nädalat teile kõigile ja loodan teid juba laupäeval võistlejate või publiku (või vabatahtlike?) hulgas näha!

Väike teaser ehk Team Andro pilte Euroopa meistrivõistlustelt: