Algus.
- This topic has 17 replies, 4 voices, and was last updated 14 years, 5 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere, palun abi treeningkava ja toitumiskava koostamisel.
Olen 21. aastane sale noormees , pikkus 195 cm kaal kõigub 75 ja 82 vahel pidevalt.
Kuidas kasvab lihas kõige kiiremini, kas kergema kaaluga treenides või raskega ? Ise olen täheldanud, et kui raskega tegin koguaeg siis erilist lihast ei tulnud – tuli ainult jõudu juurde .
Mis toidulisandeid peaksin võtma, et võimalikult kiiresti lihased taastuksid ja kasvaksid ?
Olen terve päev tööl, hommikul ärkan kell 5 siis teen 2-3 tundi füüsilist tööd ja siis lippan kontorisse tooli peale – seal passin 8 tundi.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kust kohast ma saaks treeningkava ?
Tere, palun abi treeningkava ja toitumiskava koostamisel.Olen 21. aastane sale noormees , pikkus 195 cm kaal kõigub 75 ja 82 vahel pidevalt.
Kuidas kasvab lihas kõige kiiremini, kas kergema kaaluga treenides või raskega ? Ise olen täheldanud, et kui raskega tegin koguaeg siis erilist lihast ei tulnud – tuli ainult jõudu juurde .
Mis toidulisandeid peaksin võtma, et võimalikult kiiresti lihased taastuksid ja kasvaksid ?
Olen terve päev tööl, hommikul ärkan kell 5 siis teen 2-3 tundi füüsilist tööd ja siis lippan kontorisse tooli peale – seal passin 8 tundi.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kust kohast ma saaks treeningkava ?
Tööriistade all on olemas nii treeningkavad kui ka veebitreener.
Kindlasti oli suurema kehakaaluga rohkem jõudes ka lihas suurem, kuid lihtsalt rasva% võis asja näilikult teistsuguseks muuta
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis on see ajaline intervall, mille jooksul kaal sellest ühest otsast teise käib?
Räägi ka oma toitumisest täpsemalt.
Tööriistade all on olemas nii treeningkavad kui ka veebitreener.Kindlasti oli suurema kehakaaluga rohkem jõudes ka lihas suurem, kuid lihtsalt rasva% võis asja näilikult teistsuguseks muuta
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis on see ajaline intervall, mille jooksul kaal sellest ühest otsast teise käib?
Räägi ka oma toitumisest täpsemalt.
Kõigub olenevalt sellest, kui palju toitun , nt juunist võtsin ma 7 kg juurde sest toitusin väga korralikult. Nüüd augustis lõpetasin selle pideva söömise ära – ei näljuta ennast, söön siis kui kõht tühjaks läheb ja kaotasin ära need 7kg.
Hommikul ärkan – 5:00 kohvi , puder , muna , mõni piimatoode nt. kohuke. paar võikut.
lõuna 14:00 – kohvi
jõuan koju 18:00 mingit suppi tavaliselt.
20:00 kartul, liha, salat.
Kõigub olenevalt sellest, kui palju toitun , nt juunist võtsin ma 7 kg juurde sest toitusin väga korralikult. Nüüd augustis lõpetasin selle pideva söömise ära – ei näljuta ennast, söön siis kui kõht tühjaks läheb ja kaotasin ära need 7kg.Hommikul ärkan – 5:00 kohvi , puder , muna , mõni piimatoode nt. kohuke. paar võikut.
lõuna 14:00 – kohvi
jõuan koju 18:00 mingit suppi tavaliselt.
20:00 kartul, liha, salat.
Päeval tarbid lõunaks vaid kohvi? Ilmselgelt tuleb seda söögikorda suurendada. Samuti on hommiku- ja lõunasöögi / lõuna- ja õhtusöögi vahel liiga pikk ajavahemik – too sinna söögikordi juurde. Ja kõht ei lähe vahepeal tühjaks, tundub uskumatu
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Olen terve päev tööl, hommikul ärkan kell 5 siis teen 2-3 tundi füüsilist tööd ja siis lippan kontorisse tooli peale – seal passin 8 tundi.” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Enne kontorisse minekut söö kindlasti midagi.
Päeval tarbid lõunaks vaid kohvi? Ilmselgelt tuleb seda söögikorda suurendada. Samuti on hommiku- ja lõunasöögi / lõuna- ja õhtusöögi vahel liiga pikk ajavahemik – too sinna söögikordi juurde. Ja kõht ei lähe vahepeal tühjaks, tundub uskumatu” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Enne kontorisse minekut söö kindlasti midagi.
aga ei saanudki aru kas parem on alustada kergelt ? Eesmärk on võimalikult kiiresti lihaseid “pumbata” alles hiljem tahan jõudu teha.
aga ei saanudki aru kas parem on alustada kergelt ? Eesmärk on võimalikult kiiresti lihaseid “pumbata” alles hiljem tahan jõudu teha.Esialgu oleks asjakohane valida kava, kus on keha näiteks kaheks jaotatud (näiteks ala- ja ülakeha) ning siis sooritada ühele lihasrühmale 1-2 harjutust.
Näiteks see – http://www.fitness.ee/treeningkavad/33
Mis see teine mõtteavaldus peaks endast kujutama – et mingit tüüpi “pumbatud” lihastes pole jõudu?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Esialgu oleks asjakohane valida kava, kus on keha näiteks kaheks jaotatud (näiteks ala- ja ülakeha) ning siis sooritada ühele lihasrühmale 1-2 harjutust.Näiteks see – http://www.fitness.ee/treeningkavad/33
Mis see teine mõtteavaldus peaks endast kujutama – et mingit tüüpi “pumbatud” lihastes pole jõudu?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No minuarvates jõud ja suurus on ikkagi 2 erinevat asja. Mingi hetk on nad küll seotud aga mitte pidevalt
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Koolis biloogia tunnis kõrvataha midagi , kunagi jäänud.Päeval tarbid lõunaks vaid kohvi? Ilmselgelt tuleb seda söögikorda suurendada. Samuti on hommiku- ja lõunasöögi / lõuna- ja õhtusöögi vahel liiga pikk ajavahemik – too sinna söögikordi juurde. Ja kõht ei lähe vahepeal tühjaks, tundub uskumatu” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Enne kontorisse minekut söö kindlasti midagi.
Sellist asja nagu liiga pikk ajavahemik toidukordade vahel ei eksisteeri. Isegi 24h ja kauem võib vabalt lasta. Ei juhtu midagi hullu.
Keha reguleerib näljatunnet vastavalt regulaarsusele. Kui oled harjunud mingi kella-aeg sööma, siis keha sel ajal ka sööki eeldab. Kui ei saa, siis näljatunne suureneb. Samuti on mõnel inimesel parem talumus füüsiliselt tühja kõhu vastu.
Lisaks määrab rasvaprotsendi olemasolu ja üleüldine kaloraaž näljatunnet.
Enne kontorit ei pea ta ka midagi sööma kui ei taha.
Mina ütleks, et selle menüü suur viga on vähene valgukogus ja madal kaloraaž. Seetõttu ei kasva ka lihas.
Teema-algataja – katsu vähemalt 160g valku päevas saada, 80g rasvu ning ülejäänud mata kuhu iganes vastavalt kalorivajadusele. Kui tahad lihast siis söö rohkem, kui tahad rasva kaotada siis söö kokkuvõttes vähem. Aga need ülalmainitud numbrid pead kätte saama, kui tahad tulemusi.
Sellist asja nagu liiga pikk ajavahemik toidukordade vahel ei eksisteeri. Isegi 24h ja kauem võib vabalt lasta. Ei juhtu midagi hullu.Ma huvi pärast küsin, et kas selle “new age” lähenemise järgi sobib ka variant kui päevas süüa (üks toidukord päevas) kogu vajalik kcal hulk (koos tarviliku rasva ja valgu osakaaluga) näiteks paar tundi enne magamaminekut?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mul on veel küsimus, et kui ma näiteks päev läbi näiteks kuivatatud banaane närin, kas see mõjub hästi või halvasti ?
EDIT: Ja mis Toidulisandeid soovitaksite mul võtta maksimaalselt kiire tulemuse jaoks ?
Ma huvi pärast küsin, et kas selle “new age” lähenemise järgi sobib ka variant kui päevas süüa (üks toidukord päevas) kogu vajalik kcal hulk (koos tarviliku rasva ja valgu osakaaluga) näiteks paar tundi enne magamaminekut?” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Põhimõtteliselt sobib. Aga praktiliselt võimatu, kui just dieedil pole ja kaloraaž madal. Arvestades mõnede suurte poiste 5000kcal päevamenüüd, siis alla 3 toidukorra läheb raskeks.
Minu enne magamaminekut eine on umbes 1000kcal. Tavaliselt suur omlett ja jäätisekokteil.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Teema-algatajale:
Näri mõnuga neid banaane, kui meeldib. Kuid ära unusta nende kaloreid oma päevamenüüsse arvestada. Toidulisanditest vbl Kreatiin ja Beta-alaniin, mis suhteliselt enamikel tulemusi parandavad. Paljud muud toidulisandid pigem menüü puuduste likvideerimiseks ning muidu korraliku menüü korral midagi suurt ei muuda.
Trenni tee progresseeruvalt. Iga trenn võiks mingi areng toimuda. Kas siis mõnes harjutuses kordus rohkem või raskus suurem. Väikeste raskustega pead meeles pidama, et tavalise kordustevahemikuga -12x ei väsi sul lihas ära ning seega ei ole see koormus ka arendav. Kui lisad aga kordusi siis liigud rohkem lihasvastupidavuse suunas, mis eriti massi ei kasvata.
Seega suured raskused millega üle 12x naljalt ei tee – on sobivaimad lihasmassi kasvatamiseks enamikel.
Ning ära unusta. Kui kaloraaž ja valgu/rasva kogused menüüs ei ole piisavad – siis ei tule seda lihast ükskõik palju rassides. Midagi tuleb, aga mitte midagi märgatavat.
Põhimõtteliselt sobib. Aga praktiliselt võimatu, kui just dieedil pole ja kaloraaž madal. Arvestades mõnede suurte poiste 5000kcal päevamenüüd, siis alla 3 toidukorra läheb raskeks.Minu enne magamaminekut eine on umbes 1000kcal. Tavaliselt suur omlett ja jäätisekokteil.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Teema-algatajale:
Näri mõnuga neid banaane, kui meeldib. Kuid ära unusta nende kaloreid oma päevamenüüsse arvestada. Toidulisanditest vbl Kreatiin ja Beta-alaniin, mis suhteliselt enamikel tulemusi parandavad. Paljud muud toidulisandid pigem menüü puuduste likvideerimiseks ning muidu korraliku menüü korral midagi suurt ei muuda.
Trenni tee progresseeruvalt. Iga trenn võiks mingi areng toimuda. Kas siis mõnes harjutuses kordus rohkem või raskus suurem. Väikeste raskustega pead meeles pidama, et tavalise kordustevahemikuga -12x ei väsi sul lihas ära ning seega ei ole see koormus ka arendav. Kui lisad aga kordusi siis liigud rohkem lihasvastupidavuse suunas, mis eriti massi ei kasvata.
Seega suured raskused millega üle 12x naljalt ei tee – on sobivaimad lihasmassi kasvatamiseks enamikel.
Ning ära unusta. Kui kaloraaž ja valgu/rasva kogused menüüs ei ole piisavad – siis ei tule seda lihast ükskõik palju rassides. Midagi tuleb, aga mitte midagi märgatavat.
Aga ega kasulike rasvade alla kõik rasvad ühe puuga ei liigitu, selle peaksid kindlasti soovitades lahti kirjutama teemaalgatajale
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Samuti võiks valguspektrit laiana hoida, mitte oma valgukoguse vaid ühest allikast saama.
Ma huvi pärast küsin, et kas selle “new age” lähenemise järgi sobib ka variant kui päevas süüa (üks toidukord päevas) kogu vajalik kcal hulk (koos tarviliku rasva ja valgu osakaaluga) näiteks paar tundi enne magamaminekut?” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Põhimõtteliselt sobib.Mida teised sellest arvavad? Mina seda kohe kindlasti ei usu. Tule järgmine aasta FitCampi, põnev oleks seda vaidlust seal vastavas loengus / seminaris näha
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Soovitan teemaalgatajale lugemist – http://treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=216
Aga ega kasulike rasvade alla kõik rasvad ühe puuga ei liigitu, selle peaksid kindlasti soovitades lahti kirjutama teemaalgatajale” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Samuti võiks valguspektrit laiana hoida, mitte oma valgukoguse vaid ühest allikast saama.
Mida teised sellest arvavad? Mina seda kohe kindlasti ei usu. Tule järgmine aasta FitCampi, põnev oleks seda vaidlust seal vastavas loengus / seminaris näha
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Soovitan teemaalgatajale lugemist – http://treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=216
Otseselt kahjulikke rasvu pole. Mõned rasvad jah pole suurtes kogustes kõige paremad. Aga nende saamiseks sellises koguses peaks juba väga ühekülgselt toituma.
Valguspektrit võib ju laiemalt hoida aga see pole niiväga oluline. Kõikides loomsetes valkudes on vajalikud aminohapped olemas. Taimsetega on rohkem probleeme ning peaks väga laialdaselt erinevaid taimi sööma, et vajalikke aminohappeid kätte saada.
See mida teised arvavad pole eriti oluline. Niisama Arvamus ei ole. Loevad rohkem uuringud, mis antud teemal tehtud on. Seega kui inimese arvamus baseerub teaduslikele uuringutele ja kogemustele siis on sellel väärtust. Kogu maailm võib arvata, et maakera on lapik ka, kuid kui teadus tõestab, et ei ole – siis pole mõtet põikpäiselt vastu ajada.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Muidugi uuringud pole ideaalsed, kuna inimese kehad on juba loomult teinekord suhteliselt erinevad, mistõttu peavad katsegrupid väga suured olema. Samuti paikapanevate tõenduste jaoks on vaja uuringut teha väga pika-ajalised ja hästi kontrollitud. Mis on aga finantsiliselt praktiliselt võimatu.
Küll on aga tehtud kümneid ja kümneid uuringuid, mis on piisavalt hästi tehtud, et kombineerituna piisavalt tõendeid pakkuda.
Teatud inimeste puhul võib einete ajastamisega saavutada positiivseid tulemusi. Aga see on rohkem seotud inimeste võimega mingit regulaarset toitumist järgida ning personaalse eelistuste mõju. Näiteks kas teha trenni täis kõhu või tühja kõhuga.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19943985
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9155494
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11319656
Most people don’t know that as a result of a single training bout, the receptivity of muscle to protein dosing can persist for at least 24 hours:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21289204
If you want to get a balanced view on recent research into meal frequency, please see:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19943985
This study shows there was no difference in weight loss between subjects with high/low meal frequencies.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9155494
Evidence supports that meal frequency has nothing to do with energy in the subjects.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11319656
Yet again, no difference in energy in the subjects compared to 2 meals/d to 6 meals/d.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1905998
Eur J Clin Nutr. 1991 Mar;45(3):161-9.Links
Influence of the feeding frequency on nutrient utilization in man: consequences for energy metabolism.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11319656
Int J Obes Relat Metab Disord. 2001 Apr;25(4):519-28.Links
Compared with nibbling, neither gorging nor a morning fast affect short-term energy balance in obese patients in a chamber calorimeter.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18053311
Br J Nutr. 2008 Jun;99(6):1316-21. Epub 2007 Dec 6. Links
Acute effects on metabolism and appetite profile of one meal difference in the lower range of meal frequency.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9155494
Br J Nutr. 1997 Apr;77 Suppl 1:S57-70. Links
Meal frequency and energy balance.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15806828
Forum Nutr. 2003;56:126-8.Links
Highlighting the positive impact of increasing feeding frequency on metabolism and weight management.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9504318
Int J Obes Relat Metab Disord. 1998 Feb;22(2):105-12.Links
Evidence that eating frequency is inversely related to body weight status in male, but not female, non-obese adults reporting valid dietary intakes.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15085170
Int J Obes Relat Metab Disord. 2004 May;28(5):653-60. Links
Decreased thermic effect of food after an irregular compared with a regular meal pattern in healthy lean women.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15220950
Eur J Clin Nutr. 2004 Jul;58(7):1071-7. Links
Regular meal frequency creates more appropriate insulin sensitivity and lipid profiles compared with irregular meal frequency in healthy lean women.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17228037
Obesity (Silver Spring). 2007 Jan;15(1):100-6. Links
Association of eating frequency with body fatness in pre- and postmenopausal women.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15640455
Am J Clin Nutr. 2005 Jan;81(1):16-24. Links
Comment in:
Am J Clin Nutr. 2005 Jan;81(1)
-4.Beneficial metabolic effects of regular meal frequency on dietary thermogenesis, insulin sensitivity, and fasting lipid profiles in healthy obese women.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10578205
Int J Obes Relat Metab Disord. 1999 Nov;23(11):1151-9.Links
Acute appetite reduction associated with an increased frequency of eating in obese males.
Otseselt kahjulikke rasvu pole.Nonoo, on küll, transrasvad kohe kindlasti ja seda igas koguses
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Omega-6 kohta on uut kirjandust mida peaks enne vaatama, senise info põhjal olid ka nemad tänapäevastes kogustes kahjulikud.
Ja uuringutest loevad eri inimesed eri asju välja
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kahjuks on Archangel praegu siin ainuke kes selle koolkonna kirjanduse on peaaegu täies mahus läbi lugenud. Ja seda pole mitte vähe
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mina olen esialgu sirvinud Martin Berkhami materjale ja tema ajastab üsna hoolikalt ja tsiteerib sinna kirjandust ja isiklikku kogemust toetuseks kõrvale.
Nonoo, on küll, transrasvad kohe kindlasti ja seda igas koguses” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Seda minagi
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Archangel, huvi pärast küsin muidu, et kuidas sinu päevane toitumine välja näeb?
Palju tarbid / kulutad kcal?
Kui suur on rasvade / valgu / süsivesikute osakaal ja mida täpsemalt sööd vastava makrotoitaine saamiseks?
- You must be logged in to reply to this topic.