alatoitumisest väljatulek
- This topic has 25 replies, 12 voices, and was last updated 18 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Süsivesikute piiramisega kas olulistest vitamiinidest puudu ei jää?
Fred ja Oldman näitasid õige suuna. Süsivesikutest eelista 1. juurvili 2. köögivili ja marjad 3. puuviljad. See, et põhiline energia tuleb rasvast, ei ole ekstreemdieet vaid õige/määratud toitumine. 99% populatsioonist on süsivesikurikkal ekstreemdieedil: haiged ja/või ülekaalulised.
Süsivesikute piiramisega kas olulistest vitamiinidest puudu ei jää?Sa piirad lihtsalt tärkliserikaste süsivesikuallikate tarbimist (pasta, leivad, saiad, koogid, kartul, riis jms). Süsivesikuteallikaid nagu: vitamiinirikkaid juur- ja köögivilju ning vähem magusaid puuvilju söö ikka pidevalt valkude ja rasvade kõrvale, siis ei tule mingit vitamiinipuudust. Neid tärkliserikkamaid natuke vist peab ikka peale füüsilist pingutust sööma. Vähemalt mina tunnen, et pean – muidu läheb juhe ikka liiga kokku. Aga seda sa tunned ise.
Endokrinoloogi olen korra külastanud, tehti ka mingid hormoonid ning veresuhkur. Sain telefoni teel teada, et rida nimetajaid on paigast ära, arvatavasti keha nälgib, söögu ma rohkem ja tulgu mõne aja pärast tagasi.Küsi leht omale ja skaneeri/toksi sisse
Vererõhk on normaalne, pigem madalam.Seda ma mõtlengi et madal, kas tõustes pilt eest ära ei lähe ?
Süsivesikute piiramisega kas olulistest vitamiinidest puudu ei jää?Ega need kaks omavahel eriti seotud ei ole
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis vererõhku puutub, siis pilt tõustes ei lähe eest ära.
Palun kommentaare paarile küsimusele, mis kerkivad neid vastuseid lugedes.
Kas laidetud terviljatooted ei ole mitte olulised b-vitamiinide ja kiudainete allikatena ning aeglased veresuhkrutõstjad? Ning süsivesikud kui ajutoit? Üliõpilasena sooviks vaimutöö tõrgeteta laabumist.
Foorumi varasemates diskussioonides kõlanud toitainete soovitusliku vahekorra alusel tegin uudishimust väikesed arvutused. Umbes 2000 päevakaloraaži korral tähendaks 25-35-40 jaotus 125 g valke, 80 g rasvu, 200 g süsivesikuid. 125 g valku tähendaks 57 kg kaaluva naise puhul üle 2 g valku 1 kg kohta. (andestust, kui mu matemaatika või arusaam jäi lombakaks…) Seda on ju liiga palju? Eriti arvesse võttes, et mitte kõik ei tegele aktiivse jõutreeninguga. Saan aru, et numbritest ei saa päris üks-üheselt kinni võtta ning olulisem on isikliku tasakaalu leidmine, kuid siiski…
Iseenesest pean tunnistama, et pooldan rasvu rasvapuudusele. Parima enesetunde tagab lõheroosa kala mõnusa oliiviõlise salati-juurviljadega, heal juhul komplektis mõne pisema kartuli vms-ga. Ka nahk ei kuiva ning meeleolu on stabiilsem. Rääkimata sellest, et toit ei jää maitsetusest kurku kinni.
Mis vererõhku puutub, siis pilt tõustes ei lähe eest ära.Palun kommentaare paarile küsimusele, mis kerkivad neid vastuseid lugedes.
Kas laidetud terviljatooted ei ole mitte olulised b-vitamiinide ja kiudainete allikatena ning aeglased veresuhkrutõstjad? Ning süsivesikud kui ajutoit? Üliõpilasena sooviks vaimutöö tõrgeteta laabumist.
Foorumi varasemates diskussioonides kõlanud toitainete soovitusliku vahekorra alusel tegin uudishimust väikesed arvutused. Umbes 2000 päevakaloraaži korral tähendaks 25-35-40 jaotus 125 g valke, 80 g rasvu, 200 g süsivesikuid. 125 g valku tähendaks 57 kg kaaluva naise puhul üle 2 g valku 1 kg kohta. (andestust, kui mu matemaatika või arusaam jäi lombakaks…) Seda on ju liiga palju? Eriti arvesse võttes, et mitte kõik ei tegele aktiivse jõutreeninguga. Saan aru, et numbritest ei saa päris üks-üheselt kinni võtta ning olulisem on isikliku tasakaalu leidmine, kuid siiski…
Iseenesest pean tunnistama, et pooldan rasvu rasvapuudusele. Parima enesetunde tagab lõheroosa kala mõnusa oliiviõlise salati-juurviljadega, heal juhul komplektis mõne pisema kartuli vms-ga. Ka nahk ei kuiva ning meeleolu on stabiilsem. Rääkimata sellest, et toit ei jää maitsetusest kurku kinni.
Hommik ja lõuna: 50 g rasva / 30 g valku / 20g süsivesikuid
Õhtu: 20 g rasva / 30 g valku / 60g süsivesikuid
Kiudained: pähklid, juurviljad ja puuviljad. B-vitamiinid: munakollane ja sealiha. Süsivesikud ei ole ajutoit vaid taastumiseks vajalik energia. Rasv on parim ajutoit kuna aju koosneb enamasti rasvast. Kohvi asemel joo rohelist teed.
Mis vererõhku puutub, siis pilt tõustes ei lähe eest ära.Palun kommentaare paarile küsimusele, mis kerkivad neid vastuseid lugedes.
Kas laidetud terviljatooted ei ole mitte olulised b-vitamiinide ja kiudainete allikatena ning aeglased veresuhkrutõstjad? Ning süsivesikud kui ajutoit? Üliõpilasena sooviks vaimutöö tõrgeteta laabumist.
Foorumi varasemates diskussioonides kõlanud toitainete soovitusliku vahekorra alusel tegin uudishimust väikesed arvutused. Umbes 2000 päevakaloraaži korral tähendaks 25-35-40 jaotus 125 g valke, 80 g rasvu, 200 g süsivesikuid. 125 g valku tähendaks 57 kg kaaluva naise puhul üle 2 g valku 1 kg kohta. (andestust, kui mu matemaatika või arusaam jäi lombakaks…) Seda on ju liiga palju? Eriti arvesse võttes, et mitte kõik ei tegele aktiivse jõutreeninguga. Saan aru, et numbritest ei saa päris üks-üheselt kinni võtta ning olulisem on isikliku tasakaalu leidmine, kuid siiski…
Iseenesest pean tunnistama, et pooldan rasvu rasvapuudusele. Parima enesetunde tagab lõheroosa kala mõnusa oliiviõlise salati-juurviljadega, heal juhul komplektis mõne pisema kartuli vms-ga. Ka nahk ei kuiva ning meeleolu on stabiilsem. Rääkimata sellest, et toit ei jää maitsetusest kurku kinni.
2 g valku kehakaalu kg kohta on sinu jaoks palju.
Elad sa Tallinnas?
Ei, kuigi viibin tihti.Kui Tallinnasse tuled, siis ma saan su menyy yle vaadata. Mul peab tekkima ka ysna hea pilt sellest, millises rezhiimis sa varem olid ja kui kaua see kestis jne jne.
Kui Tallinnasse tuled, siis ma saan su menyy yle vaadata. Mul peab tekkima ka ysna hea pilt sellest, millises rezhiimis sa varem olid ja kui kaua see kestis jne jne.Ma tunnistan, et võtaksin pakkumise tänutundega vastu. Tulen õigupoolest selle nädala algul.
Ma tunnistan, et võtaksin pakkumise tänutundega vastu. Tulen õigupoolest selle nädala algul.ok
Saadan sulle tel numbri. kl 9-17 saad helistada ja aja kokku leppida.
Mina ka aastaid võitlesin just halva enesetundega, mis taoline situatsioon tekitas. Kaal oli pisut kõrgem kui heaks enesetundeks vaja, trennis käisin ka, aga energiat ei olnud, koguaeg olid gaasid ja kaal ei langenud või kui soomahoogude vahepeal langeski, siis ei püsinud. Aga sain lahti just siis kui otsustasin süsivesikud teadlikult välja jätta toidusedelist, eriti sai ja leib, jogurtid, puuviljad jne. Läksin nn juustudieedile, rasvaprotsenti ka ei jälginud. Liha mulle lihtsalt ei maitse, aga rasvavaesed singid, fileed salatiga olid ka menüüs. Nii või naa on meie tavapärases toidus nii palju süsivesikuid, et ei pea eraldi jälgima, et saaks vajaliku koguse kätte. Täpselt iga suutäit ju ka ei jälginud, ikka käid külas ja väljas ja sööd koos teiste inimestega. Ja selle tõuke andis tegelt veregrupidieedi raamat, sest sealt avastasin, et minu veregrupi järgi ei tohiks ma nisu tarbida ja nisutooted olid just need, mis mul veresuhkru pärast halva enesetunde tekitasid.
Nüüd on mitu aastat kaal püsinud, enesetunne hea, tean täpselt mida pean sööma enesetunde saamiseks. Loomulikult ma ei ole nii range, aga tean, mida pean enese puhul tegema eesmärgi saavutamiseks.
- You must be logged in to reply to this topic.