Skip to main content

Äkki keegi vaataks üle…

Avaleht » Forums » Päevakajaline » Külastajate Küsimused » Äkki keegi vaataks üle…

Viewing 15 posts - 16 through 30 (of 37 total)
  • Autor
    Postitused
  • #119528
    merku
    Member

    No nii.. on siis juba 3 kuud möödas ja hetkel kaalun 63kg. Alustasin 68kg(keda huvitab võib eespool lugeda). Jälgisin soovitusi ja tundub, et neist oli kasu. Oma kehaga olen juba vägagi rahul, lihast on ka juurde tulnud ja tagumik on ilusti prink v.a KÕHT!!! :mad: No ma ei tea kohe! Teen aeroobset küll ja kõhulihaseid ka. Ta on küll paremaks läinud aga ikkagi. Kusjuures peki all on “kuubikud” juba vägagi hästi tunda ja ülemised on isegi näha. Aga alumisi kattab ikka pekkikiht. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Hakkasin siin paar nädalat tagasi shapingus käima ja treener mõõtis mind (rasvasisaldust) ja ta ütles, et mujal on kõi tip-top, rasva praktiliselt pole, ainuke koht on seljasangad ja kõht.

    Ostsin siis omale pulsikella ja kavatsen siis hakkata intensiivselt aeroobset tegema, lootes sellest kõhukesest :mad: lahti saada!!! Mis siis on see kõige parem pulsivahemik kus rasv põleb intensiivsemalt???? Kusjuures enne mõõtsin pulsi manuaalselt ilma kellata, näpudega. Ja pregu pulsikellaga mõõtes, kõik täpselt sama, tempo sama ja kell näitab kõrgemat pulsi, nii 140-145, kui näpuga mõõtes nt 125-130??? :o kas kell võib ka valetada?

    Millised alad on kõige paremad just kõhtu arvestades?? Tean küll, et ühelt kohalt rasva põletada ei saa, aga siiski. Kas nt jooksmine oleks tõhusam kui rattasõit? Kuigi jooks mulle ei istu. Ise teen vaheldumisi crosstraineril, rattasõit, kepikõnd.

    Olen palju kuulnud ja ka siit lugenud sellest “toidukile”-sse mässimisest <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tundub naljakas. Aga huvitav, kui enne trenni kõhu ümber panna, kas oleks ka kasu?

    #119533
    kr2su
    Member

    unusta igasugused müüdid ja toitumiskiled ära.

    kasuta kõrge intensiivsusega intervalltreeningut (otsi HIIT) + tee aeroobset veidi väiksemas mahus juurde (2-3x nädalas.)

    kõhust saad lahti toitumisega (+ 3 kuud on veidi vähe et kõhtu korda saada.) söö tihedamini päevas ja väikestes kogustes, aga kui jalgratast leiutada ei viitsi, telli siit toitumiskava.

    jooksmine ON tõhusam kui rattasõit, sest liigub kogu su keha, mitte ainult jalad. pead ainult valima hoolikalt jooksujalatseid, mis jalgu p**** ei keera.

    veel, piira suhkruid (unusta suhkruasendajad ära, must kohvi oleks vonks ntx).

    otsi ja uuri ja edu edaspidiseks

    #119583
    rantel
    Member

    2ra yldse harjuta endale kommet keeta putru piimaga…

    Miks mitte piimaga? Kas see oli antud teema kohta või üldse ei tohi piimaga pudru valmistada?

    #119584
    jrx
    Member

    Jooksmisest veel tõhusam on näiteks sõudmisergomeeter, AirDyne tüüpi rattad (kus kätega ka vehid), versaclimber, suusatamisergomeeter jms. Suurem koormus, väiksem põrutus. Kui keha loomulikult kannatab, siis on jooksmine ka igati hea aga MITTE lindi peal jooksmine.

    P.S. Ma ei tea mida te ütlema peaks, aga piimaga pudrust ma küll ei loobu. Siiski, see ei ole kaugeltki mitte mu põhitoit ja söön seda maksimaalselt kord kuus v nii.

    #119588

    Hehe. Mind hakkas nüüd küll huvitama, mispärast see piimaga pudER nii hirmus on? Või mis ta hirmsaks teeb? Piim? Mis ajast siis piima juua ei tohi? Kahtlane..

    #119589
    jrx
    Member

    Mina tean seda et uniseks teeb, aga äkki jah Aile valgustab miks seda nagu tuld vältima peaks… Ja üleüldse argument et “mida kõike kulturistid on söönud” on nagu väga tühi sest enamus inimesi ei ole ja ei taha olla kulturistid. Ja üldse mõned kulturistid söövad asju, mida terve mõistusega inimene üldse ei puutuks.

    Ma saan aru, et tõsisemalt spordiga tegelev inimene peab võibolla vältima asju, mis talle maitsevad (sest magusa ja rasvase “maitsevus” on teataval määral kaasa sündinud). Aga ma arvan, et on VÕIMALIK süüa niiviisi, et sa siiski ei söö midagi, mis sulle EI MAITSE (või on maitsetu). Ja just seda veega keedetud puder on. Soola juurde? Siis sellel on soola maitse ju. Sool jällegi mulle näiteks ei maitse (erinevalt magusast ja rasvasest, on soolase eelistamine õpitud).

    #119607
    Anonüümne
    Guest

    Ja liigse soolaga tõmbad ennast vett täis nagu õhupall

    #119616
    merku
    Member

    Ma ka eriti veepeal putru ei armasta. Teen vee ja piimaga pooleks. Ilma suhkru ja soolata. Toormarjadega. Ja läheb küll

    #119618
    Xero
    Member

    2ra yldse harjuta endale kommet keeta putru piimaga…

    Miks ei tohi putru piimaga keeta? Ma ise teen muidu nii, et keedan vees niikaua kuni massiks läheb ja siis lisan piima. Kas sellel suur vahe mismoodi teha?

    #119619
    Anonüümne
    Guest

    Nagu ennem mainitud, proovi HIIT’i ehk siis intervall treeningut. Kui inglise keel suus siis see link http://www.trainforstrength.com/Endurance1.shtml annab head näpunäited mida teha. Pulsi lööb sellega kõrgele ja on tõestatud, et see on parem viis rasva põletada kui niisama aeroobset sõtkuda. Pulss sõltub siiski inimesest ja vanusest, sest mõni paneb siin 185ga või üle selle, minul jääb ta nii 160-180 vahele aga on ka 190 tulnud ära.

    #119624
    ROtter
    Member

    Miks ei tohi putru piimaga keeta? Ma ise teen muidu nii, et keedan vees niikaua kuni massiks läheb ja siis lisan piima. Kas sellel suur vahe mismoodi teha?

    Piim on vasikate ja imikute toit. Eestis esineb laktoosi e. piimasuhkru talumatust 25-30 % elanikkonnast. Inimese vananedes laktoosi talumatus suureneb. Laktoosi talumatus põhjustab kõhuvalu, – puhitust, – lahtisust, -gaase, ebamäärast valu kõhupiirkonnas.

    #119625
    mullaonu
    Member

    Ei tia midagi ise lahman piima iks mingi 1,5 litti päevas ja koik ok. Parim viis cal saamiseks. tra kellel see tänapäeval ikka aega on vorst pidevalt käes aega tõmmelda. Isegi vana kala RÜHL oli vist tema, et noortele kulturistidele parim lahendus cal saamiseks on juua piima. Kes see ikka jõuab muidu nii palju õgida.

    #119635
    jrx
    Member

    Piim on vasikate ja imikute toit. Eestis esineb laktoosi e. piimasuhkru talumatust 25-30 % elanikkonnast. Inimese vananedes laktoosi talumatus suureneb. Laktoosi talumatus põhjustab kõhuvalu, – puhitust, – lahtisust, -gaase, ebamäärast valu kõhupiirkonnas.

    Kuskohast see 25-30% statistika pärineb? Kui ma vaatan-mõtlen oma tutuvusringkonna peale ja vaatan Skandinaavia/Põhja-Euroopa statistikat, siis ikka kohtab protsenti 2-10% aga MITTE 25-30 (mis on rohkem nagu mingi lõuna Itaalia ja Põhja-Aafrika protsent). Samuti on leitud, et nendes populatsioonides on mõned inimesed elu jooksul võimelised OMANDAMA laktoositolerantsi. Nii et ma kahtlustan, et see ei ole see põhjus.

    Ise kuulun ka nende hulka, kes võib liiter piima lahmata tühja kõhu peale ja tunnen end väga hästi pärast ning mingeid seedimisanomaaliaid ei järgne.

    Kes on tõesti laktoosi intolerantne, sellele loomulikult piim ei sobi.

    #119639
    gmaster
    Member

    Kuskohast see 25-30% statistika pärineb? Kui ma vaatan-mõtlen oma tutuvusringkonna peale ja vaatan Skandinaavia/Põhja-Euroopa statistikat, siis ikka kohtab protsenti 2-10% aga MITTE 25-30 (mis on rohkem nagu mingi lõuna Itaalia ja Põhja-Aafrika protsent). Samuti on leitud, et nendes populatsioonides on mõned inimesed elu jooksul võimelised OMANDAMA laktoositolerantsi. Nii et ma kahtlustan, et see ei ole see põhjus.

    Ise kuulun ka nende hulka, kes võib liiter piima lahmata tühja kõhu peale ja tunnen end väga hästi pärast ning mingeid seedimisanomaaliaid ei järgne.

    Kes on tõesti laktoosi intolerantne, sellele loomulikult piim ei sobi.

    paljud ei pruugi ise teada, et on laktoosi intolerantsed.

    mulle näiteks piim väga maitseb ja pole kunagi probleeme olnud sellega, aga numbrid näitasid et olen intolerantne.

    võta siis näpust, kust see päris piir läheb

    peale numbrite nägemist muidugi lisandus sellele psühholoogiline efekt:P

    #119641
    ROtter
    Member

    Kuskohast see 25-30% statistika pärineb? Kui ma vaatan-mõtlen oma tutuvusringkonna peale ja vaatan Skandinaavia/Põhja-Euroopa statistikat, siis ikka kohtab protsenti 2-10% aga MITTE 25-30 (mis on rohkem nagu mingi lõuna Itaalia ja Põhja-Aafrika protsent). Samuti on leitud, et nendes populatsioonides on mõned inimesed elu jooksul võimelised OMANDAMA laktoositolerantsi. Nii et ma kahtlustan, et see ei ole see põhjus.

    Ise kuulun ka nende hulka, kes võib liiter piima lahmata tühja kõhu peale ja tunnen end väga hästi pärast ning mingeid seedimisanomaaliaid ei järgne.

    Kes on tõesti laktoosi intolerantne, sellele loomulikult piim ei sobi.

    http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=1075

Viewing 15 posts - 16 through 30 (of 37 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.