Aju ja selle töö
- This topic has 31 replies, 20 voices, and was last updated 15 years, 7 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Mida rohkem 6pite ja teate…
… seda enam aru saate, et midagi ei tea.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>… seda enam aru saate, et midagi ei tea.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…jah, ka see on v2ga kasulik teadmine.
…jah, ka see on v2ga kasulik teadmine.Kui juba filosofeerimiseks läks, siis tark vähmalt teab, mida ta ei tea
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Puhtalt nö aju toitmiseks läheb ööpäevas üle 100g süsivesikuid, seega tuleks sellega arvestada oma toitumises.ajule on vaja vähemalt 100-150 g GLÜKOOSI päevas.
loomulikult ei tähenda see seda, et süsivesikud peaksid ainult glükoos olema, kuid glükoos nt viinamarjadest, parendab aju tööd väga hästi. Samuti Kreeka pähklid, lõhe jms omega 3 allikad.
Kui juba filosofeerimiseks läks, siis tark vähmalt teab, mida ta ei tea” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>…ma ütleks, et suudab hoomata oma piiratust. Kuid see on juba ülim tase… et selleni jõuda peab väga palju õppima ja väga sügavalt pühenduma.
ajule on vaja vähemalt 100-150 g GLÜKOOSI päevas.loomulikult ei tähenda see seda, et süsivesikud peaksid ainult glükoos olema, kuid glükoos nt viinamarjadest, parendab aju tööd väga hästi. Samuti Kreeka pähklid, lõhe jms omega 3 allikad.
Õige tähelepanek… kuid ma ei poolda sellist makrotoitainetesse armumist ja oksendamiseni lihtsustamist.
Viinamari…meie kliimas ei ole toiduaine, mida soovitada.
e-ee …
ma tean,et ma midagi ei tea,ütlevad targad …
aga meie ei tea sedagi,väidavad kõige targemad …,
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No, eks Sa püüa siis näiteks füsioloogiat visualiseerida” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mina näiteks sellega hakkama ei saanud.Oi, sõbrad, ka tunduvalt keerukamaid asju on edukalt võimalik visualiseerida. Veidi pealehakkamist ja kujutlusvõimet on lihtsalt vaja.
ajule on vaja vähemalt 100-150 g GLÜKOOSI päevas.loomulikult ei tähenda see seda, et süsivesikud peaksid ainult glükoos olema, kuid glükoos nt viinamarjadest, parendab aju tööd väga hästi. Samuti Kreeka pähklid, lõhe jms omega 3 allikad.
Pole erilist vahet, milliseid süsivesikuid sa toidust saad. Seedides lõhustatakse nad niikuinii glükoosiks, välja arvatud laktoos, mille lõhustumisel tekib galaktoos ja glükoos ning sahharoos, mille lõhustumisel tekib fruktoos ja glükoos.
Pealegi saab ka aminohapetest ja lipiididest toota glükoosi ning organismi glükogeenivarudes on ka üsna palju glükoosi.
Oi, sõbrad, ka tunduvalt keerukamaid asju on edukalt võimalik visualiseerida. Veidi pealehakkamist ja kujutlusvõimet on lihtsalt vaja.selleks on vaja omada ka eelteadmisi ?
aga kui nad puuduvad ?
Kui on kehvveresus(vähe punaliblesid), siis alles saad nautida keskendumist, kui kunagi peaksid sellele otsa sattuma:P
GI ei ole dogma. N2itena v6ib tuua arbuusi ja porgandi…k6rge GI ga.Mis värk selle arbuusi ja porgandiga on? Kõrge GI aga kaalulangetajale suht ohutud eks? Kas sain õigesti aru?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis värk selle arbuusi ja porgandiga on? Kõrge GI aga kaalulangetajale suht ohutud eks? Kas sain õigesti aru?” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ei nimetaks mitte ühtegi looduses kasvavat söödavat asja ohtlikuks kaalulangetajale, kui tal just selle toiduaine individuaalne talumatus ei juhtu olema. Isegi ülesöömisoht on nullilähedane.
Arbuus on super hea “puhastaja”…lihtsalt ei maksa teda millegagi koos süüa.
- You must be logged in to reply to this topic.