ajateenistuses kaalust juurde

Ma ootaks uurimise ära, enne kui hakkaks siin mingeid järeldusi tegema ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ei saaks öelda, et kaitsevägi nüüd ükskõik millisest tsiviilasutusest erineb, et ennast ei taheta halvas valguses näidata. Samas kuna kaitseväe maine on kohati nagu on ja meediale meeldib seda rõhutada, siis üritatakse muidugi vahejuhtumeid kommenteerides eriti poliitiliselt korrektseks jääda, et mitte öelda hämada.

Kuna ise seal metsas ei olnud, siis minu arvamus on vaid spekulatsioon.

Võis olla, et väljaõpet ehk kaevikute kaevamist lihtsalt “vürtsitati” nö rollimänguga. Õppustel mängitakse ju samamoodi sõda mingi etteantud stsenaariumi järgi. Mõnikord tekitatakse võitlejatele nimelt äärmiselt raske olukord, et näha nende stressitaluvust ja käitumist võimalikult reaalses olukorras.

Et kaitseväes juhtkonnas ebastabiilse närvikavaga juhte leidub, pole samas mingi uudis.

Kui meie tagalapataljonis üks ajateenija end maha lasi, läks ka pataljoni ülem “juhuslikult” uuesti puhkusele ja oli pressile kättesaamatu.

Kui pidin ise meie spordipäevast uudisnupukese kirutama, ei maininud ma ka loomulikult seda, et ühe ajateenija hüppeliiges 28 t puksiirveoki rataste alla jäi. Eks see ei puutunudki otseselt spordipäeva, aga ega keegi seda kuulutanud ka.

Tagalapataljoni ajaloost on teada ka kaebus kõige kõrgematele instantsidele, kus üks rühmaülem olevat relvaga öösel kontrollimas käinud, kas võitlejad magavad. See osutus aga tol korral võitleja fantaasiaks, sest relva asemel oli tavaline taskulamp. Eks ajateenijate hulgas ole ka erineva närvikavaga inimesi ja mõnele tundus ehk antud kaevikute kaevamise “rollimäng” ka liialt tõetruu.

Viru pataljoni ajaloost olen kuulnud üht tõelist relvaga ähvardamise juhtumit, kuid loodan/usun, et sellest piirist ei lähe ükski ülemus ka provotseerituna üle.