aeroobse mõju lihasele ja jõule
- This topic has 14 replies, 8 voices, and was last updated 20 years, 4 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tere. Tekkis selline põhimõtteline küsimus: nagu teada, kui ikka kõvasti aeroobset teha, siis lihas eriti ei arene, aga kuidas on lood jõuga(ma pean silmas mõne jõu kava järgi tehes)? Kas sama hull või ikka jõudu tuleb? Või midagi vahepealset?
Tere
See on loogiline ju,et ainult aeroobsest trennist lihast ei tule ja soovitan võtta Ott Kiivikase kavasi kui tahad lihaseid
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sinu organism ei tea, mida Sa tahad treenida. Esmalt pead seadma endale eesmärgi – kas jõudu, vastupidavust, massi, tervist vmt. See on esiteks.
Teiseks. Kui tahad treenida vastupidavust, siis pead tegema palju aeroobset. Kui tahad jõudu, pead arendama jõudu (kiired plahvatuslikud harjutused, vähe kordusi seeriates). Kui jõuvastupivust, siis väiksed raskused, aga pikad seeriad (>12 kordust). Kui aga massi, siis sinna vahepeale (6-12).
Jõusaalile on aga kindlasti vajalik teha lisaks aeroobset (Sul on ka süda, mis vajab treenimist). Kui keskened jõu treenimisele, siis 15-20 min aeroobset küll su jõudu ära ei kaota. Aga see kõik on lootusetult lai teema.
Umbes nii.
Tänan väga,
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> seda kõike tean ma suurepäraselt. 
Tegelt, mida ma silmas pidasin oli see, et kui tahaks tegeleda või tegelema hakata mingi südamelähedase aeroobne spordialaga, samas jõusaalis edasi käies nagu ikka, juhtub arvatavasti niimoodi, et areng praktiliselt peatub või aeglustub suurel määral. See ei mõju aga hästi motivatsioonile. Kui nüüd oma tavapärane massikava vahetada jõukava vastu, kas siis sellega oleks arengut jõu osas oodata või ei tule ka jõudu juurde kui intensiivselt samas ka aeroobsega tegeleda?Päris hea küsimuse püstitus. Mind huvitaks ka ,kui keegi teooriatundjatest oskaks öelda või mõne lingi anda. Üldse laiemalt jõutrenni ja aeroobse omavahelise seos huvitaks. Näiteks teen ise viimasel ajal tihtipeale nii, et teen 20-30 min aeroobset, siis jõudu (keha 2-ks jagatud, nii et siis ühe trenni jooksul kas üla või alakeha) ja siis veel 40-60min aeroobset peale. Ise loodan saada kaalu maha, samas lihast/jõudu mitte kaotades. Olen amatöör, treenin ca 3x nädalas ja alles pool aastat. Viimasel ajal on tekkinud kahtlus, et äkki sellised pikad trennid on pisut liiast?
Kahte asja koos ei ole tõesti võimalik saavutada – olla tippkulturist ja maratonijooksja samaaegselt.
Ka kulturist võib vabalt maratoni joosta. Ainult mitte tipptasemel.
Mulle tundub, et aeroobsest hoidumisega pingutatakse lihtsalt üle. Aeroobset trenni on igaühele vaja. Kui ikkagi lihase pärast mures oled, siis tee kõrge intensiivsusega intervalltreeningut (HIIT), mis pigem treenib kui lagundab lihaseid ning põletab kokkuvõttes rohkem rasva ka.
Oh asi on kaugel nii tippkulturismist kui maratonijooksust. Lihtsalt tahaks kere aastatepikkuse jõudeoleku järel võimalikult ruttu normaalsesse vormi saada. Nii et eesmärk pole jubeda kiirusega lihast kasvatada, vaid kiirelt pekikihti vähendada, samas lihast mitte kaotades. Sestap siis teen pikki trenne. Ja tegu (lisaks jõule) on ikka aeroobse trenniga, mis tegelikult on ju lihtsalt aktiivne liigutamine vägagi mõõdukal koormusel (mitte anaeroobsega, kus lihas on hapet täis, silme eest must ja hing paelaga kaelas). Ma arvan, et maratonijooksjad teevad just sellist omajagu. Aga küsimus jääb, kas selline pikk trenn koos pika soojenduse ja trennijärgse korraliku aeroobsega võiks kuidagi halb olla (eelnevalt söödud toit ilmselt otsas juba ammu enne trenni lõppu jne.). Oldman, sa tundud süvitsi asju teadvat, aitäh vastamast, äkki viitsid veel?
Aeroobset peab ka kindlasti tegema aga mõõdukalt, kui sooviks on lihaskasv. Eesti kõik hetke tuntumad kulturistid teevad lisaks aeroobset, kes kõnnib, kes jookseb, kes sõidab ratast või kes teeb bodypumpi.
Nõustun samuti Mareki väitega, et aeroobset on vaja. Ja arvan, et 20 – 30 min kas siis
hommikul või peale jõutrenni 3 – 4 korda nädalas ei ole kuidagi vastunäidustatud.
Muidugi sageduse, kui tihti (mitu korda nädalas) keegi aeroobset oma rutiini kaasab,
määravad ära paljud faktorid. Esiteks kehatüüp, konkreetsed eesmärgid, aeroobse
iseloom ja intensiivsus. Loomulikult, ektomorfne tüüp, kel eesmärgiks “liha selga
kasvatada”, ei tohiks massi perioodil praktiliselt üldse aeroobsele mõelda, kui siis tõesti
väga minimaalselt. Samas, meso ja endomorfsed tüübid, kes tahavad, et ka
massiperioodil mingisugunegi six pack olemas oleks peavad ka massiperioodil üsna
tõsiselt aeroobsele mõtlema. Ja nagu öeldud, et palju sõltub tõesti eesmärgist, kui
eesmärgiks ikka tõesti ainult jõud ja üleüldine mass, väljanägemine ei huvita, siis võib
muidugi aeroobsest ka täielikult loobuda. Kuid jah, ka siis üleüldise suutlikkuse ja
südame huvides võiks mingisugust aeroobset ikka teha. Ent sellisel juhul, nagu öeldud,
ei ole see niivõrd elulise tähtsusega.
Aga tõepoolest, lausaeroobne, jämedalt väljendudes kahandab jõudu ja lihasmassi üsna
tublisti. Tegemist treeningu iseloomudega, mis teatud mõttes töötavad üksteisele vastu.
Mida rohkem on lihast, mida suurem hulk kiudusid ja mida suuremad on lihaskiud,
seda ebaökonoomsemaks me aeroobse seisukohast ju tegelikult läheme. Et seda
kujundlikult mõista, siis selline näide: kui me jooksu ajal hingame sisse nt. 1 l õhku
korraga ja meil on vaja hapnikuga varustada 100 lihaskiudu läbimõõduga 1 mm või
meil on vaja varustada selle sama 1 l õhuga 130 1.5 mm läbimõõduga lihaskiudu. On
ju vahe sees, teine situatsioon on ju palju ebaökonoomsem. Ja siit see tulebki, et,
esiteks, jõualade esindajad ei saagi kestvusalade esindajatega vastupidavuses kunagi
konkureerida ja teiseks kui meil on juba piisavalt lihasmassi või tahame seda kasvatada,
kuid samal ajal teeme liigselt aeroobset, siis piltlikult väljendudes, ökonoomsuse
huvides, organism töötab kiudude suurenemisele vastu. Jõutrenn annab küll massi ja
lihaskiud suurenevad, kui liigne aeroobne samal ajal paneb organismi olukorda, kus
ökonoomsuse huvides rakenduvad mehhanismid, mis pärsivad lihasmassi kasvu.
Muidugi omaette teema on veel kortisooli ja teiste kataboolsete hormoonide
vabanemine liigse aeroobse korral. Kortisooli mõju on ju ammu teada, selle mõjul
hakkab organism lihastest aminohappeid näksima ja energiaks muundama.
Ja muidugi, dieet ja veelkord dieet. Aeroobse osakaal ja intensiivsusaste treeningul
sõltub paljuski dieedi täiuslkikkusest. Kui dieet “jama” ei aita ka aeroobne.
Oh asi on kaugel nii tippkulturismist kui maratonijooksust. Lihtsalt tahaks kere aastatepikkuse jõudeoleku järel võimalikult ruttu normaalsesse vormi saada.No siis tuleks raudselt aeroobset ka teha.
Vastupidavustreening mõjutab eelkõige lihaste energiatootmist:rasvhapete kasutamine intensiivistub,glükogeenivarud säilivad ja lihaste piimhappeainevahetus paraneb.Lihaste vereringes toimuvad ka ümberkorraldused:liikumise ajal suureneb verevool lihasrakkude piirkonnas.Lisaks sellele tiheneb lihasekapillaaride võrk,mille tõttu lihaste toitainetega varustamine paraneb.
On ilmne,et treeningkavades peab optimaalsete tulemuste saamiseks kasutama nii aeroobseid kui ka jõuharjutusi.
Oh asi on kaugel nii tippkulturismist kui maratonijooksust. Lihtsalt tahaks kere aastatepikkuse jõudeoleku järel võimalikult ruttu normaalsesse vormi saada. Nii et eesmärk pole jubeda kiirusega lihast kasvatada, vaid kiirelt pekikihti vähendada, samas lihast mitte kaotades. Sestap siis teen pikki trenne. Ja tegu (lisaks jõule) on ikka aeroobse trenniga, mis tegelikult on ju lihtsalt aktiivne liigutamine vägagi mõõdukal koormusel (mitte anaeroobsega, kus lihas on hapet täis, silme eest must ja hing paelaga kaelas). Ma arvan, et maratonijooksjad teevad just sellist omajagu. Aga küsimus jääb, kas selline pikk trenn koos pika soojenduse ja trennijärgse korraliku aeroobsega võiks kuidagi halb olla (eelnevalt söödud toit ilmselt otsas juba ammu enne trenni lõppu jne.). Oldman, sa tundud süvitsi asju teadvat, aitäh vastamast, äkki viitsid veel?Enne trenni,trenni ajal ja peale trenni tuleb töövõime säilimiseks tarbida spordijooke.
Mnjah, tore. Kui nüüd keegi, kes asja jagab, viiciks veel sellele küsimusele vaststa, millest see teema alguse sai. Ehk siis veelkord: kas tugevalt aeroobset tehes jõu näitajad ka paranevad jõu kava järgi tehes või toimub samasugune seisak nagu massi puhul toimuks sellistel tingimustel mass kava järi tehes? Tänan, lootes et jutt mölaks ei lähe
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.