aeroobne trenn
- This topic has 6 replies, 6 voices, and was last updated 17 years tagasi by
.
-
Postitused
-
kui kõrge pulsiga seda teha? ise olen vändanud ratast nii 170 kanti pulsiga.
ja lisaks, et kui joosta nö. trennivabadel (2-3x nädalas) päevadel siis millise pulsiga seda teha? jooksen ca. 5km ja seda krossijooksuna, pulssi mõõtnud ei ole aga pakun, et ka umbes sinna 170 kanti ta on jäänud.
ning kuidas erinevad toimelt kõrge pulsiga jooksmine ja madalamaga (~140).
otseselt rasva põletada ei taha kuna kaaluga probleeme ei ole, eesmärgiks on hea enesetunne, üldine vorm ja lihaste stimuleerimine.
170 pulsiga on trenn juba anaeroobne.
Mis pulsiga teed, see sõltub trenni eesmärkidest.
Väike copi-paste
Polari poolt pakutud skeemis on pulsitsoonid jagatud 5 tsooniks:
Tsoon – 50-60% MHR, ehk “väga kerge sporttsoon”
Tsoon – 60-70% MHR, ehk “kerge sporttsoon”
Tsoon – 70-80% MHR, ehk “keskmine sporttsoon”
Tsoon – 80-90% MHR, ehk “raske sporttsoon”
Tsoon – 90-100% MHR, ehk “maksimaalne sporttsoon”
Treenimist 1.pulsitsoonis nimetatakse tihti taastavaks treeninguks, selles pulsitsoonis toimub ka soojenduse tegemine ning treeningu lõpetamine. 2. pulsitsoonis treenimisega arendatakse aga põhliselt üldist vastupidavust ning siin toimub suhteliselt kõige intensiivsem “rasvade põletus”. 3.pulsitsoonis hakkab aga domineerima organismi energia saamine juba süsivesikutest ning siin treenides arendatakse aeroobset võimekust (võimet töödelda läbi võimalikult palju hapnikku lihastegevuse jaoks ja arendada sellega vereringesüsteemi toimimise tõhusust). 4. pulsitsoonis treenides arendame eelkõige kiiruslikku vastupidavust. Selles tsoonis hakkab meie lihastesse kogunema juba piimhapet, millest hakkab märku andma kiire väsimustunde kasv lihastes. Selles treenigtsoonis hakkab domineerima anaeroobne protsess (keha poolt omastatav hapniku hulk ei ole juba piisav lihaste pikaajaliseks tööks). Iseloomulikuks tunnuseks on siin tugev hingeldamine – hapnikku lihtsalt ei jätku. Pulsi kasvades jõuame 5.pulsitsoonini, kus piimhape tase saavutab meie organismis taseme (tekib väga suur väsimus), millest edasi pingutada enam organism ei ole suuteline ja ning paratamatult tuleb koormust vähendada. 5. pulsitsoonis lubab organism treenida ainult väga lühikese aja vältel (paar minutit).
Aeroobseks treeninguks loetakse treeningut, mis toimub põhiliselt 2. ja 3. pulsitsoonis.
mitu biiti minutis peaks süda tümitama kolmandas astmes?
või kuidas on võimalik teada saada isiklik maksimaalne bpm (beats per minute)? lihtsalt pumpan end oimetuks ja mõõdan siis?
mitu biiti minutis peaks süda tümitama kolmandas astmes?või kuidas on võimalik teada saada isiklik maksimaalne bpm (beats per minute)? lihtsalt pumpan end oimetuks ja mõõdan siis?
maximumi saad teada 220-sinu vanus
Valem “220 miinus vanus” ei tööta alati. Konkreetne mõõtmine ikkagi näitab ära. Minul on näiteks tegelik max pulss 8 lööki kõrgem kui valemiga saadud arvutus näitas.
Üks variant on osta pulsokas ja seda trennides-võistlustel kandes saad mingi aja järel teada, kui kõrgele sul pulss läheb. Võid minna Vomaxisse koormustesti tegema, kuigi seal ei saa siiski tavaliselt max pulssi kätte. Testi eesmärk ei ole mitte max pulsi saavutamine, vaid muude näitajate mõõtmine, ja seetõttu lõpetatakse test tihti varem ära.
Kui tahad teada oma pulsitsoone, siis on kõige parem ära teha mingi normaalne koormustest, kus mõõdetakse südame tööd, vererõhku ja maksimaalset hapniku tarbimist (võib võtta lisaks ka laktaadi mõõtmise juurde, siis oleks veel täpsem). Vomax on koht, kus selliseid teste tehakse. Polari pulsitsoonid ei ole aktiivsemale harrastajale head orientiirid, sest kannavad endas seda liiga suurt “keskmise” viga (tsoonid tehtud ju mingi keskmise hüpoteetilise inimese jaoks). Võrdluseks: eespool märkis stumpa ära Polari tsoonid, aga vaata kui erinevad nendest on testitulemuste alusel paikka pandud minu individuaalsed tsoonid:
I – 63%-72%
II – 73%-78%
III – 79%-85%
IV – 86%-92%
V – 93%-100%
Valem “220 miinus vanus” ei tööta alati. Konkreetne mõõtmine ikkagi näitab ära. Minul on näiteks tegelik max pulss 8 lööki kõrgem kui valemiga saadud arvutus näitas.Üks variant on osta pulsokas ja seda trennides-võistlustel kandes saad mingi aja järel teada, kui kõrgele sul pulss läheb. Võid minna Vomaxisse koormustesti tegema, kuigi seal ei saa siiski tavaliselt max pulssi kätte. Testi eesmärk ei ole mitte max pulsi saavutamine, vaid muude näitajate mõõtmine, ja seetõttu lõpetatakse test tihti varem ära.
Kui tahad teada oma pulsitsoone, siis on kõige parem ära teha mingi normaalne koormustest, kus mõõdetakse südame tööd, vererõhku ja maksimaalset hapniku tarbimist (võib võtta lisaks ka laktaadi mõõtmise juurde, siis oleks veel täpsem). Vomax on koht, kus selliseid teste tehakse. Polari pulsitsoonid ei ole aktiivsemale harrastajale head orientiirid, sest kannavad endas seda liiga suurt “keskmise” viga (tsoonid tehtud ju mingi keskmise hüpoteetilise inimese jaoks). Võrdluseks: eespool märkis stumpa ära Polari tsoonid, aga vaata kui erinevad nendest on testitulemuste alusel paikka pandud minu individuaalsed tsoonid:
I – 63%-72%
II – 73%-78%
III – 79%-85%
IV – 86%-92%
V – 93%-100%
Naistel ongi valem 226 – vanus.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.