Aeglaselt imenduv valk hommikuti!

Ma soovitaks vadakut, sest keha tahab hommikul kiireid valke.

Ma lugesin ka üht Flexi vms artiklit, et 3 korda päevas-hommikul, enne ja pärast trenni peaks võtma toidulisandit, sest siis on kataboolsuse kollid kõige päevakohasemad. Mina ise nii palju toidulisanditele ei panustaks ja usun, et midagi ei juhtu kui vaid korra päevas-peale trenni toidulisandeid tarbida.

See on küll natuke teemast kõrvale, aga juba teist korda täna tahaks ma kuulda spetsialistide arvamust, kui põhjendatud see öise kataboolsuse hirm ikka on? Ükskord sai kinnitatud, et hommikust süsivesikutega laadimist pole tingimata vaja, sest magamine pole füüsiliselt nii raske tegevus et süsivesikutevarud ära kulutab. Sel ajal pidavat energiat võetama hoopis rasvadest.

Niisiis veelkord Rotteri jt abile lootes- kui väga ja mis tingimustel pean ma kartma, et keha öösel kataboolseks muutub e lihast lagundama hakkab? Ja kas ma ikkagi pean siis hommikul midagi spetsiifilist ette võtma selle vastu?

Ma lugesin ka üht Flexi vms artiklit, et 3 korda päevas-hommikul, enne ja pärast trenni peaks võtma toidulisandit, sest siis on kataboolsuse kollid kõige päevakohasemad.

Noh loomulikult, mida rohkem sööd, seda rohkem pead nende tooteid ostma. Ma millegi pärast ei usu seda teksti.

Ma lugesin ka üht Flexi vms artiklit, et 3 korda päevas-hommikul, enne ja pärast trenni peaks võtma toidulisandit, sest siis on kataboolsuse kollid kõige päevakohasemad. Mina ise nii palju toidulisanditele ei panustaks ja usun, et midagi ei juhtu kui vaid korra päevas-peale trenni toidulisandeid tarbida.

See on küll natuke teemast kõrvale, aga juba teist korda täna tahaks ma kuulda spetsialistide arvamust, kui põhjendatud see öise kataboolsuse hirm ikka on? Ükskord sai kinnitatud, et hommikust süsivesikutega laadimist pole tingimata vaja, sest magamine pole füüsiliselt nii raske tegevus et süsivesikutevarud ära kulutab. Sel ajal pidavat energiat võetama hoopis rasvadest.

Niisiis veelkord Rotteri jt abile lootes- kui väga ja mis tingimustel pean ma kartma, et keha öösel kataboolseks muutub e lihast lagundama hakkab? Ja kas ma ikkagi pean siis hommikul midagi spetsiifilist ette võtma selle vastu?

Ma ei usu, et sinu treeningud oleks nii ränkrasked , et sul öösel tekiks nn kataboolne seisund lihastel. Eks selle paneb organism ise aja jooksul paika, tekib vajakajäämist siis hakkad ise tahtma öösel lisa. Nii oli igaljuhul minuga. Pole mingit vajadust panna ööseks kell tirisema ja siis sööma ennast ajada , sest kalmus räägib, et nii on hea. Palju sõltub sellest mis kell treenid, mitu korda päevas treenid, kas kangitrenn on hommikul või õhtul, kuidas oled oma päevase toitumise paika pannud jne jne.

Ega ma nii loll ka ei ole, et aru ei saa, et Flexi artiklite eesmärk rohkem kaupa müüa on. Ma lihtsalt tõin näite kus seda räägitud on. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma olin midagi sellist kuulnud ja seega kahtlesingi. Hea, et kinnitust sain.

Mitte mingit “kataboolset seisundit” ei teki öösel. Kuhu see nii-öelda valk siis öö jooksul kaob kui see vajalik kogus päeval endale sisse süüa-juua. Haihtub verest ? See, et mõni joob öösel valgukoksi on pigem toidulisandi tootjate ajupesu. See, et Kalmusel läheb öösel kõht tühjaks on jällegi pigem märk sellest, et päeva jooksul pole piisaval hulgal kaloraazi täis saadud. See on tal teadlikult tekitatud. Ma arvan, et ta nõustub sellega, et pole mõtet teda jäljendada.

Nõustun sellgega, et mind jäljendada pole vaja aga pole vahet kas söön päeval 4000 või 8000 kalorit, öösel tahan iga 3 h tagant ikka süüa. On öid kus ma käin iga 2 h järel midagi endale tankimas ja pole vahet kas selle ühekordne kogus on 300 kalorit või 1000. Miks see krt nii on, vat mina ei tea. Alguse sai see kuskil 2-3 treeningaastal kui hakkasin öösiti joomas /vett/ käima. Mõni aeg hiljem juba tahtsin toekamat /petti/ midagi jne jne. Mäletan, et käisin üsna tihti ka ratturina öösel üleval, et süüa. Siis sõin mida kätte sain kuna ei teadnud sel ajal toitumisest suurt midagi. Tollel ajal kui ratast sõitsin oligi peale sadulast maha ronimist suurem osa ajast üks söömine. Ei saa ju väita, et see defitsiit nüüd nii suur oleks olnud , et 13 aastane poisike vajaks päevas /ööpäevas/ 6000-8000 kalorit. Nüüd tagantjärgi võin neid numbreid nii ette kujutada mis siis sisse läks söögiga. Sellega oli alati üks jama. Nälg jälitas mind igal pool, eriti siis kui sattusin Venemaale laagrisse või võistlustele. See oli paras piin, kuna lihtsalt ei saanud niipalju süüa kui keha nõudis. Ühes lõunalaagris näiteks võtsin 45 päevaga kaalus 10kg alla kuna see söök ei toitnud mu keha piisavalt, samas olid teised enam vähem rahul ja ei kaevanud suurt nälga. Olin nagu tippvormis klassik kui kuju jõudsin.

Oleks ma siis tol ajal selle suure söömise juures 3x essul käinud päevas, ei midagi sellist, 1x ja kõik, ära pidi see lihtsalt põlema siis kuskil. Võimalusel sai ikka 2-3 praadi endale sisse söödud, kui seda ei olnud siis läks pätside viisi saia, moosi jne. Olen kirjutanud siin , et kooliajal sai teise samasuguse sõbraga söögivahetunnil ots peale tehtud toiduhulgale /nii iga päev/ , mis oli mõeldud kuuele õpilasele. Kuue inimese lauda me lihtsalt kedagi teist ei lasknud, endalgi oli vähe. Sellest oli vahel ka probleeme, kuigi sel ajal oli toit odav kolhoosid toetasid koole tublilt. Lisaks sellele käisime igal vahetunnil sööklast saia nö näppamas. Mitte viil või kaks vaid ikka päts, asi see 300g saia siis iga 45 min tagant süüa oli. Vat sellega oli tõsisem jama, see läks juba varguse alla ja oli kordi kus ka vahele jäime ja vanemad kooli kutsuti. Olime mingiks ajaks juba õppealajuhataja nö jahiobjektid kahekesi, nii kui meid nägi käskis taskud pahupidi pöörata, kui saiapuru leiti oli karistus jälle kirjas. Saime sellest õppust ja saia enam taskutesse ei toppinud, hakkasime kotiga sööklas käima, ja söömine jätkus tihti ka tunniajal vaikselt kotist saia võttes.

Vat sellised lood siis aegade tegant. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Eh ja mis veel, paks pole ma mitte kunagi olnud, kui praegu mõnda noort massiperioodil olevat kulturisti vaadata siis tekib küsimus mis ala mehega on tegu, aru küll ei saa. Maadlus, tõstja, rammumees, sumo ehk. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Rahulikku ööd kõigile, mina lähen aga sööma.

Kaevan vana teema uuesti üles, sest endalgi samalaadne mure. Enne magamaminekut (00:00 paiku) saab sisse võetud kohupiimasheik, äratus on alles 11:30 ja hommikusöök 12:00. Kuidas suhtuda sellesse 12 tundi, mis jääb söögikordade vahele? Ainevahetus on mul kiire.

Küsimus tekkis selletõttu, et tavaliselt on ööoote ja hommikusöögi vahel ca 7-8 tundi olnud, ent otsustasin suveks uneaega pikendada ca 11 tunnini. Hoolimata piisavast puhkusest on tulemused juunikuu jooksul üsna muutumatuna püsinud – plaan suvel märkimisväärselt areneda ja sügisel üllatada on põhimõtteliselt läbi kukkunud. Kas ma saan selles süüdistada liialt pikka vahet ööoote ja hommikusöögi vahel? Uue reziimiga on hommikul kõht igatahes alati tühi, varem seda tunnet ei olnud.

Õhtul enne magaminekut kohupiim sisse ja hommikul koos hommikusöögiga lisaks kohupiim – nii on hea, ei näe mingit tahtmist veel lisaks lisandit võtta, see oleks raharaiskamine ja lollus. Ainult peale trenni, i vsjo.

+1 Segan veel sisse maitsestamata jogurti.Pool enne magamaminekut,pool hommikusöögiks – Piisav valgulaks.Kui kogusest ja maitsest jääb vajaka,sega sisse ka piim ning tavaline jogurt