6-1×0+2/2= ?
- This topic has 34 replies, 18 voices, and was last updated 12 years, 11 months tagasi by
.
-
Postitused
-
50 aastat tagasi arutlesid statistikud, et kui anda miljonile ahvile paber ja pliiats, siis on üsna suur tõnäosus, et üks neist kirjutab valmis “Sõja ja rahu”. Tänapäeva interneti areng on tõestanud, et neil polnud õigus!
Algklasside matemaatika ei ole veel meelest läinud.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mõtled, et oled kõva tegija, et oskad matemaatikat?
Annan sulle 3 ülesannet lahendamiseks, vaata, kas oled “mata võhik” või mees.
1) 1 + 1 + 1 = ?
2) 2 + 2 + 2 = ?
3) x + 1 = 3, x = ?
Teaduslikult on tõestatud, et 74% inimesi paned ühe vastuse mööda ja 95% inimesi teeb kaks viga.
Ootan…
Mul oli Mata keskkooli lõpuhinne ilus “1”. Ma ei väida niiväga midagi.
Antud teema oli püstitatud eelkõige selle mõttega, et inimesed analüüsiksid oma mõttekäike, miks üks või teine vastus saadakse. Ning kui vastus on käes, mis alustel selle vastuse õigsust tõestatakse. Huvitav ongi see, et osa inimesi on nõus end kohe parandama, kui keegi õige vastuse ütleb – aga mõned raiuvad kui tina, et nende vastus on õige, isegi kui kõik viited ütlevad, et ei ole. Huvitav kuidas antud nähtus ülejäänud valdkondadega seondub.
Huvitav analüüs pea identse probleemiga. Tõesti 74% panid vastusega mööda.
http://www.classroom…get-this-wrong/
Sinu pakutud ülesannetest ei saa nagu aru. Selles suhtes, et kui siin just mingit peidetud tagamõtet ei ole siis tundub väga standartne lahenduskäik.
1) 1 + 1 + 1 = 3 … 1+1=2 , 2+1=3
2) 2 + 2 + 2 = 6 … 2+2=4 , 4+2=6
3) x + 1 = 3, x = 2 … x=3-1 , x=2
Kui need vastused on valed siis luban sul mu aju lahata ja naeruvääristada.
Huvitav ülesanne on veel selline mida 50% ülikooli õpilastest mööda panevad:
Kurikas ja Pall maksavad kokku 1 Euro ja 10 senti. Kurikas maksab 1 Euro rohkem, kui Pall. Kui palju maksab Pall?
Ma lisan ka ühe tekstülesande: ühel saarel elab ainsa inimesena mees, kes ajab habet kõigil, kes endal ise habet ei aja. Küsimus: mitmel inimesel see mees habet ajab?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma lisan ka ühe tekstülesande: ühel saarel elab ainsa inimesena mees, kes ajab habet kõigil, kes endal ise habet ei aja. Küsimus: mitmel inimesel see mees habet ajab?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ülikooli õpilased oma filosoofia ning apooriate ja paradoksidega. Kurat teid võtku.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kurikas ja Pall maksavad kokku 1 Euro ja 10 senti. Kurikas maksab 1 Euro rohkem, kui Pall. Kui palju maksab Pall?
Hommikul vara tahad kohe juhet kokku jooksutada
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Vastus on 5 senti.Kes veel aru ei saanud, siis kogusumma oli 1,10 €. Nii… Pall maksab 0,05 €, mis tähendab, et kurikas on on 1,05 €. Nüüd võta kurikast 5 senti maha ja ongi 1 € vahet
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Lihtne.Toon võrdluse, et kui 10 senti peaks pall olema, siis kurika hinnaks oleks sel juhul 1€, mis ei tee vaheks 1€, vaid 90 senti.
Ma korra sattusin sel teemal eri riikide inimestega vaidlema.
Nähtavasti paljudes läänemaailma koolides ei vaevutud “rasket viisi” (tehetejärjekord) pähe taguma ja tehti tehted lihtsamaks: kõik jagamise ja korrutamise tehted pandi õpilaste jaoks sulgudesse, et oleks vaja ainult see meelde jätta, et sulgudes tuleb ennem teha.
Võtad sulud ära ja ongi jama.
Proovi panna sama tehe FB-s koos sulgudega ja vähesed vastavad valesti.
Mind hämmastab ikka ja jälle see kuidas nii paljudel inimestel on raskusi ka kõige elementaarsemate peastarvutustehetega, minu jaoks on need kõige lihtsamad asjad maailmas. Näiteks nii paljud jäävad hätta isegi sellega et kui tuleb restoranis arve ja on soov 10% jootraha jätta siis kui palju tuleb arvele otsa liita: nii mõnigi haarab kohe telefoni järele et kalkulaatorit klõbistada.
Näiteks kui sinu küki maksimum on 150kg ja kangil on 120kg, kui paljud suudavad peast ilma pikema vaevata öelda mitu % maxist peal on?
Mulle tuleb kõik see kuidagi automaatselt ning õnneks olen leidnud ka vastava eriala kus selle eest mulle makstakse: nüüd istun pintsaku ja lipsuga kontorihoones ja analüüsin Exceli tabeleid.
Mind hämmastab ikka ja jälle see kuidas nii paljudel inimestel on raskusi ka kõige elementaarsemate peastarvutustehetega, minu jaoks on need kõige lihtsamad asjad maailmas. Näiteks nii paljud jäävad hätta isegi sellega et kui tuleb restoranis arve ja on soov 10% jootraha jätta siis kui palju tuleb arvele otsa liita: nii mõnigi haarab kohe telefoni järele et kalkulaatorit klõbistada.
Näiteks kui sinu küki maksimum on 150kg ja kangil on 120kg, kui paljud suudavad peast ilma pikema vaevata öelda mitu % maxist peal on?
Mulle tuleb kõik see kuidagi automaatselt ning õnneks olen leidnud ka vastava eriala kus selle eest mulle makstakse: nüüd istun pintsaku ja lipsuga kontorihoones ja analüüsin Exceli tabeleid.
Peast arvutamine on 99% treeningus kinni. On jah üksikuid “friike”, kel see alati loomulikult tuleb, aga enamik ei vaja seda igapäevaelus. Nagu jõutrenngi – ikka leidub tegelasi, kes tulevad elus esimest korda saali ja teevad 200 jõutõmmet, aga suurem osa inimesi peab selleks aastaid vaeva nägema.
Ma lisan ka ühe tekstülesande: ühel saarel elab ainsa inimesena mees, kes ajab habet kõigil, kes endal ise habet ei aja. Küsimus: mitmel inimesel see mees habet ajab?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vastus – mitte kellelgi.
Tõenäoliselt on tegemist kohaliku indiaanlasega lõuna ameerikast, kes on sattunud kalastusretkel üksikule saarele. Kuna sealtpoolt pärit indiaanlastel eriline karvakasv näos puudub (ja lahenduskäigus välja pakutud indiaanlasel puudub see kohe päris kindlasti), ei ole vajadust ka habet ajada. Et räme soov võib olla ju. Aga kui ei kasva, pole ka midagi ajada. Ja sileda karvatu põse katmine seebivahuga ja siis terava noaga sellest põsest üle sõitmine ilma karvade eemaldamiseta pole habeme ajamine.
Nii et. Palun. Ülesanne lahendatud hindele viis pluss?
Vastus – mitte kellelgi.
Tõenäoliselt on tegemist kohaliku indiaanlasega lõuna ameerikast, kes on sattunud kalastusretkel üksikule saarele. Kuna sealtpoolt pärit indiaanlastel eriline karvakasv näos puudub (ja lahenduskäigus välja pakutud indiaanlasel puudu see kohe päris kindlasti), ei ole vajadust ka habet ajada. Et räme soov võib olla ju. Aga kui ei kasva, pole ka midagi ajada. Ja sileda karvatu põse katmine seebivahuga ja siis terava noaga sellest põsest üle sõitmine ilma karvade eemaldamiseta pole habeme ajamine.
Nii et. Palun. Ülesanne lahendatud hindele viis pluss?
Ei ole õige, hakkasid omategevust aretama
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ülesande kohta on teada täpselt niipalju, kui selle kohta on kirjeldusse lisatud ja nende andmete põhjal tuleb see ka lahendada. Vastus stiilis, et “tema saart külastavad kord kuus piraatide laev, kus on 30 meremeest, kellel kõigil ta habet ajab” ei puutu asja.
—
“Ühel saarel elab ainsa inimesena mees, kes ajab habet kõigil, kes endal ise habet ei aja.”
Niisiis on saar, kus elab inimene, täpsemalt mees, üksinda. Pole vahet kuidas ta sinna sai, millest ta toitub, mida ta vabal ajal teeb või kes ta esivanemad on.
On teada, et ta ajab inimestel habet ja jällegi pole vahet kuidas ta seda konkreetselt teeb või mida ta selleks kasutab. Samuti on täpsustuseks teada see, et ta ajab habet ainult nendel, kes endal ise habet ei aja.
On teada, et ta ajab inimestel habet…
Ülesande tekstist ei saanud küll teada, et ta just inimestel habet ajab. Kuna seal elavate ahvide arv on teadmata, jääb selle tehte vastuseks “x”
Ülesande tekstist ei saanud küll teada, et ta just inimestel habet ajab. Kuna seal elavate ahvide arv on teadmata, jääb selle tehte vastuseks “x”
Siis täpsustame: “Ühel saarel elab ainsa inimesena mees, kes ajab habet kõigil meestel (inimesed), kes endal ise habet ei aja.”
—
Ja kuna sulle meeldib error’eid leida, siis proovi see järgnevas tuvastada
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (ma tean, et järgnev on suht ajukas)“Ma väidan, et liikumist pole olemas, sest selleks, et teatud vahemaa läbida, tuleb kõigepealt läbida pool sellest vahemaast. Samuti selleks, et läbida pool sellest vahemaast, tuleb kõigepealt veel omakorda läbida ka pool sellest vahemaast (esimese poolituse tulemusel saadud poolest vahemaast omakorda pool) ja nõnda tuleb läbida lõputult palju kordi kõigepealt pool sellest vahemaast, mida läbima asutakse. Seega tuleks läbida lõpmata palju teepikkusi, milleks kulub lõputult palju aega. See aga pole võimalik, kuna meile antud aeg sünnist surmani on lõplik. Järelikult pole võimalik üleüldse liikumine ega mingi vahemaa läbimine.”
Leia viga korrektselt argumenteerides
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
- You must be logged in to reply to this topic.