2012 IPF World Men’s & Women’s Powerlifting Championships

Palju Õnne tõmbe kulla puhul!!!

pilt hakkis aga venetsuela mees vist medalit ei saanud jah??

Kui palju tõmbe tulemus Margusel oli?

Margus Silbaum sai väikese kuldmedali jõutõmbes

Allikas: EJTL

Eile, 2. novembri, Puerto Ricos toimunud jõutõstmise avatud klassi MMil esindas Eestit Margus Silbaum, kes oli kategoorias kuni 93kg jõutõmbes konkurentidest parim.

Margus tõmbas 340 kg ning 355 jäi napilt fikseerimata. Kogusumma medalist jäi Margus seekord kahjuks ilma, sest ei saanud lamades surumises tulemust kirja.

Samas kategoorias püstitas maailmarekordi lamades surumises 47-aastane Poola esindaja Jan Wegiera, kes surus 300

Mis siis, et väike aga KULD!

Tubli, väga tubli, Margus!

Palju palju õnne, Margus!

Lühidalt kokkuvõttes läks MM teisiti, kui lootsin. Küki isiklik rekord 360 kilo ja jõutõmbe kuldmedal 340kg tõmbe eest olid positiivsed momendid MMil. Kuid kahjuks surumises tuli leppida kohtunike otsusega, kus teisel katsel surutud 225kg ei olnud 2:1 häältega määrustepärane ja seega jäi kogusummas tulemus fikseerimata.

Alaga kursis olevatele inimestele kirjeldan allpool pikemalt võistlusega seotud tegemistest.

7 tundi enne ametlikku kaalumist olin juba kaaluga, millega pääsenuks võistlema ehk siis 92,9kg. Et taastada natukenegi reisil kulutatud energiat, otsustasin süüa enne ametlikku kaalumist veel müslit, ära jaotatuna nelja korra peale.

Läksime 30 minutit varem võistluspaika kaaluma ja selgus, et pean viimase poole tunniga 410gr maha võtma. Panin koheselt dressid selga ja läksin 20 minutiks 35 kraadise õhutemperatuuri kätte jalutama. Tagasi jõudes oli ametlik kaalumine alanud. Minu kord tuli koheselt. Kaalule astudes hoidsin hinge kinni, vaatasin kuidas kaalu numbrid jooksid 93 kg lähedale. Kartsin, et ületan selle piiri ja pean teiste järel uuesti kaalumisele tulema. Õnneks jäi kaal pidama 92,98kg peal ehk siis 20 minutit kiirkõndi ja 430gr kergem. Sellega oli siis kõik korras.

Peale kaalumist sõin ja läksin soojendus ruumi, sest võistlusteni oli ainult 45 minutit aega. Küki soojendus näitas, et vorm on hea. Kuid kahjuks uut trikood selga ajades sain aru, et trikoo puusa osa ei toesta mind üldse nii nagu peaks. Et halvimast parim saada tuli trikoo iga katse järel seljast võtta ja uuesti selga tõmmata. Esimesel katsel 345kg tundsin trikoo toestusest kõvast puudust. Teiseks katseks panime 360kg, see jäi Marko Terasmaa hinnangul tegemata, kuna ma ei laskunud põlve sidemetele vaid puusale. Kolmas katse oli karm, sest Marko tõmbas põlved maksimaalselt kinni ja mul oli ikka väga valus, kuid teadsin, et ainult hea sidumine võib mu päästa. Kolmanda katse 360 kiloga alt tõustes ja surnud punkti jõudes tundsin, et mõni millimeeter on vaja veel pressida, siis saan üles. Sel hetkel tuletades Marko mulle meelde põlvi, selle peale surusin põlved välja, et puus rohkem kangile alla saada. Koheselt reageerides saingi 1 millimeetri tõusu juurde, see tekitas tunde, et kõik on veel võimalik. Enesetunne ütles, et vajan ainult paari millimeetrit veel. Teadmine, et sellest võib sõltuda minu kogusumma medal, motiveeris mind kõvasti. Pressisin need vajalikud millimeetrid ära ja tõusingi lõpuni. Küki rekord oli sündinud, olin rahul. Üldiselt võidavad rahvusvahelistel võistlustel kogusummas medaleid 99% juhtudel mehed, kelle kükk on vähemalt esimese 5 hulgas ja täpselt selle kohapeal oli ka minu 360kg.

Nüüd tuli kiirelt alustada surumisega ja ära unustada tugev valu, mille põlvede sidumine oli tekitanud. Võtsin igaks juhuks ka valuvaigisteid, et marraskil põlvede valu edasist võistlemist ei segaks. Surumise soojenduse tegime kiirustades, sest aeg pressis peale. Kuna minu särk oli täiesti uus, siis me seda selga ei ajanud, risk oli liiga suur. Võtsin särgi mida olin 1 korra proovinud. Kaks katset pakule ja oligi aeg läbi. Läksime lava taha esimest katset ootama. Minu esimese katse raskus 225kg pandi peale, kerge teadmatus oli sees, kuna aja puuduse tõttu me enne kangi rinnale ühtegi korda ei lasknud. Asendit sissevõttes tundsin, et jalad libisevad tugevalt. See on minu jaoks halvim, sest surun jalgadele toetudes. Kangi alla viies tundsin, et särk ei ole pinges ja kang jõuab liiga lihtsalt rinnale, loomulikult ilma jala ja särgi toeta ma seda üles ei saanud. Teisel katsel tõmbasime särgi korralikult pingesse ja ka jalad tallad tegin märjaks, et pidamine parem oleks. See oligi tunduvalt parem katse, tundsin, et särk töötas ja kang läks üles. Kohtunike hääled 2:1 näitasid kahjuks seda, et külje kohtunikud olid fikseerinud tagumiku tõusu pingilt. See tekib minu puhul tavaliselt libeda põranda tõttu, kus ma ei saa jalga kasutada. Otsustasin, et viimaseks katseks panen küki saapad jalga ja samas tõmbame ka särgi uuesti selga, kuna käed olid surnud. Kahjuks läks nii, et parema käe varrukas tuli biitsepsile liialt peale ja verevarustus käes halvenes tunduvalt. Marko masseeris pidevalt kätt, et natukenegi veri liiguks. Kolmandal katsel tundsin, et jalg peab ja tagumik on pingil, kuid tänu surnud käele ma seda lõpetada ei suutnud. Surumise kolm ebaõnnestunud katset võtsid tuju nulli, kuid otsustasin, et teen jõutõmbe kaasa ja võtan sealt lohutuseks kulla.

Jõutõmbe soojenduse ajal tundsin, et jalg ja selg olid väga heas vormis. Ainuke, mida kartsin, oli ranne, sest kangid olid väga kehvad ja karedusest jäi vajaka. Peale viimast soojendus katset 270kg panin varustuse selga ja läksin lava taha. Panime kohe esimeseks katseks 340kg, mis oli hetkel kulla vääriline raskus. Katsele minnes olin vana rahu ise, olen ju trennis ka 370kg ära tõmmanud. Raskus tuligi kergelt üles, kuid libises üleval käest lahti. Teiseks katseks jätsime raskuse samaks, ei olnud ju mõtet riskida, sest käe pidamine oli null. Teisel katsel suutsin kangi ilusti kinni hoida ja katse loeti ära. Kolmandaks katseks panime 355kg, kuid samas jälgisime, et keegi 340kg või rohkem ei tõmbaks. Õnneks ei suutnud keegi üle 340kg tõmmata ja kuld oli kindel. Kolmanda katse 355kg tõmbe ajal tundsin, et selg ja jalg saavad raskusega ilusti hakkama ja selle pärast muretsema ei pea, kuid vasak käsi andis vaikselt järgi ja üles jõudes libiseski kang käest lahti.

Kogusumma 925kg ja neljas koht jäi surumise tõttu saamata. Lisaks käe haardele pean ka surumist tunduvalt rohkem trennis tegema.

Tänan abilisi Markot ja Piia-Piretit, kes andsid endast parima ja said väga hästi oma ülesannetega hakkama.

Suured tänud koduklubi Spartale, kes on alati toeks olnud nii treeningute, kui ka sõitude osas, ja Fitness.ee, kelle taastumisvahendid on suureks abiks olnud.

Palju õnne järjekordse tõmbe kulla puhul! Kahju, et surumisega nii läks seekord.

Uskumatu ettekujutusvõime on ikka naistel! ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Või oled Sa, Laura, siin hotellis kunagi käinud? Netist ja minu eelnevatelt fotodelt infot ju ei saanud. Sa ei teadnud ju isegi hotelli nime, et kodulehte otsida. Müstika! ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Või oli see tõesti nii vaala silma sarnane…

Tubli Laura!

Peep on ka tubli, sest rahvuslikes värvides wc-poti nupp ei ole ka paha mõte. Tuleks ainult patenteerida. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ainuke variant, kuidas ära sain arvata, on vist see, et eelmises elus olen külastanud või töötanud seal hotellis ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>