2 trenni päevas. Kui mõistlik?
- This topic has 25 replies, 10 voices, and was last updated 16 years, 12 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Tunduks nagu looguline, et pikamaajooksuks tuleks ennekõike treenida jooksmist… Võhma- ja vastupidavustrennina peaks spinningust/squashist ju kah abi olema.
Või mis siis oleks parim plaan, kui püüda tarvilikku ja meeldivat ühendada?
Vabandan ette oma võhiklikkust, aga tõesti pole veel personaaltreeneri poole pöördunud.
Igal n8 personaaltreeneril on oma eriala ja eeldada, et j6usaalitreener annab teile pikamaajooksuks hea ettevalmistuse, on ysna ulmeline.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> …kui ta just eelmises elus ei ole kergej6ustiku treener olnud. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Liiga paljudele asjadele on vaja t2helepanu p88rata. Alustades jooksutehnikast, mis on enamusel vale.
Lisaks oleks vaja m22rata VO2 max, anaeroobne l2vi, aeroobne l2vi ja siis vastavalt tegutsema hakata.
Otsige kergej6ustiku treener…v2hemalt konsultatsioonideks.
Tunduks nagu looguline, et pikamaajooksuks tuleks ennekõike treenida jooksmist… Võhma- ja vastupidavustrennina peaks spinningust/squashist ju kah abi olema.Või mis siis oleks parim plaan, kui püüda tarvilikku ja meeldivat ühendada?
Vabandan ette oma võhiklikkust, aga tõesti pole veel personaaltreeneri poole pöördunud.
Treenin ise ka praegu 2 korda päevas ja ka maratoni jaoks. Siiski suusa maratoni jaoks esialgu. Ja peale seda siis kohe võtab teatepulga üle jooksumaratoniks treenimine. 1 korra päevas teen BodyPump (see on mu töö) ja siis 2h kas suusatamist/jooksu/ujumist/jõusaali. Üritan 2 päeva järjest mitte ühte ja sama trenni teha, sest muidu lihas harjub selle ühe liigutusega ära ning areng pole nii hea.
Pulsi olen ma saanud alla 160. Minu jaoks pulsi edu võti oli, mitte kilomeetrite järgi trenni tegemine vaid kella järgi. Ehk siis ma suusatan / jooksen 2h ja tempos, mis hoiab pulsi all. Vahet pole, kui ma olen rajal kõige aeglasem sportlane üldse, aga see töötab. Esialgu ma peaaegu kõndisin mööda jooksurada, et pulss all hoida aga nüüd oma tempos rahulikult treeningut teha 2h väikese joogipausiga peale 1 tundi pole enam mingi probleem.
Ürita olla üle sellest, et teised on sust treeningu ajal kiiremad ning liigu oma eesmärkide suunas. See et sa jooksed kiiresti 10km ära, ei pruugi veel maratoniks piisata. Pigem on oluline treeningu ajaline pikkus.
Vähemalt see on minu keha peal ära testitud moodus vastupidavust juurde saada ja pulssi allapoole suruda
Treenin ise ka praegu 2 korda päevas ja ka maratoni jaoks. Siiski suusa maratoni jaoks esialgu. Ja peale seda siis kohe võtab teatepulga üle jooksumaratoniks treenimine. 1 korra päevas teen BodyPump (see on mu töö) ja siis 2h kas suusatamist/jooksu/ujumist/jõusaali. Üritan 2 päeva järjest mitte ühte ja sama trenni teha, sest muidu lihas harjub selle ühe liigutusega ära ning areng pole nii hea.Pulsi olen ma saanud alla 160. Minu jaoks pulsi edu võti oli, mitte kilomeetrite järgi trenni tegemine vaid kella järgi. Ehk siis ma suusatan / jooksen 2h ja tempos, mis hoiab pulsi all. Vahet pole, kui ma olen rajal kõige aeglasem sportlane üldse, aga see töötab. Esialgu ma peaaegu kõndisin mööda jooksurada, et pulss all hoida aga nüüd oma tempos rahulikult treeningut teha 2h väikese joogipausiga peale 1 tundi pole enam mingi probleem.
Ürita olla üle sellest, et teised on sust treeningu ajal kiiremad ning liigu oma eesmärkide suunas. See et sa jooksed kiiresti 10km ära, ei pruugi veel maratoniks piisata. Pigem on oluline treeningu ajaline pikkus.
Vähemalt see on minu keha peal ära testitud moodus vastupidavust juurde saada ja pulssi allapoole suruda
v2ga tubli!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See postitus on meile k6igile innustuseks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Treenin ise ka praegu 2 korda päevas ja ka maratoni jaoks. Siiski suusa maratoni jaoks esialgu. Ja peale seda siis kohe võtab teatepulga üle jooksumaratoniks treenimine. 1 korra päevas teen BodyPump (see on mu töö) ja siis 2h kas suusatamist/jooksu/ujumist/jõusaali. Üritan 2 päeva järjest mitte ühte ja sama trenni teha, sest muidu lihas harjub selle ühe liigutusega ära ning areng pole nii hea.Pulsi olen ma saanud alla 160. Minu jaoks pulsi edu võti oli, mitte kilomeetrite järgi trenni tegemine vaid kella järgi. Ehk siis ma suusatan / jooksen 2h ja tempos, mis hoiab pulsi all. Vahet pole, kui ma olen rajal kõige aeglasem sportlane üldse, aga see töötab. Esialgu ma peaaegu kõndisin mööda jooksurada, et pulss all hoida aga nüüd oma tempos rahulikult treeningut teha 2h väikese joogipausiga peale 1 tundi pole enam mingi probleem.
Ürita olla üle sellest, et teised on sust treeningu ajal kiiremad ning liigu oma eesmärkide suunas. See et sa jooksed kiiresti 10km ära, ei pruugi veel maratoniks piisata. Pigem on oluline treeningu ajaline pikkus.
Vähemalt see on minu keha peal ära testitud moodus vastupidavust juurde saada ja pulssi allapoole suruda
Tänud toreda postituse eest. Missugune aga oli Sinu jaoks aluses see nö pulsi hoidmise max. pulss? Olen püüdnud ise lindil joosta, et ei läheks üle 160. Aga see vist ikkagi liiga kõrge?
Hea ylevaatlik link.
ma ei oska lindi osas kaasa rääkida, sest pole kunagi seal jooksun eesmärgiga trenni teha. Metsas (glehni pargis) joostes ikka mäge võttes tulistas pulss kohe 200 kanti. Siis esialgu sai kõndida mäest üles (sõna otseses mõttes). Aga oma tempos joostes olen pulsi kuskil 180 pealt alla noppinud 160 peale ja alla selle. Nüüd saab juba vabalt trenni teha nii, et paned pulsokale hoiatuse peale, kui üle 160 läheb ja seda hoiatust rakendab ta väga vähe.
Ahjaa, täpsustuseks ka veel nii palju, et vahepeal teen ka sellist sprindi trenni, kus näiteks suusatadki 10km paaristõukeid nii kuidas torust tuleb. Pulsokas näitab vahepeal peaaegu ERROR, aga pole hullu. Sellist shokiteraapiat on ka vaja. Pärast kindlasti suuremas konsentratsioonis taastavat jooki.
Siiski minu treening on pigem suusa maratonile suunatud ja ülakeha saab veits rohkem vatti kui jalad. Eks kui ma põhjalikumalt jooksma nüüd hakkan, siis räägime uuesti mu pulsist
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ka mina teen 2 trenni päevas, vahel ka 3, 3-6 tundi päevas. Nädalas tuleb umbkaudu 18-25 tundi vastavalt tsüklile.
Baasettevalmistuse ajal ei lase pulsi üle 140, korra nädalas lasen nii 10 minutiks üle anaeroobse läve. Hommikused pulsid jäävad hetkel 36 kanti.
Kõige tähtsam, ära lase koormust ühesuguseks, vaheldus on see mis edasi viib, noorteklassis astusin sellesse äbrisse. Nädala lõikes las muutub, nt rasked päevad kerged päevad(mõni päev 1 trenn, mõni päev 2 trenn), kuu lõikes(rasked nädalad ja puhkenädalad ja kuud tsükelda kah ära, näiteks baasettevalmistus ( teed tööd aeroobsel lävel ja selle alla, arendad südame veresoonkonna ja rasvaainevahetuse välja) jõuettevalmistus(kus arendad jõunäitajaid, esialgu siis ÜKE- üldine kehaline ja seejärel erialased jõuharjutused)
ja spetsiaalettevalmistus, kus teed juba vastaval alal erialaseid liigutusi, siis peaks juba kasutusele võtma fartleki ja intervalmeetodi.
Vaata, et sa kõiki neid asju korraga ei tee, suuremahuline baastreening ja jõuettevalmistus ei käi kuidagi kokku.
Veel soovitus, hakka jälgima pulsse, õhtuseid ja hommikusi, pane mõlemad kirja. Kui näed, et hommikused pulsid hakkavad tõusma juba, siis oleks õige aeg mahtu vähendada, teine võimalus mängida intensiivsusega, kuigi see peaks olema baasi ajal suhteliselt madal. Aga jah, pulsid kirja, lükka kas või exelisse saad graafiku teha, sealt hea näha kuidas taastumine on.
EDU!!!
Ei tahaks teemaalgatajat hirmutada, v-o on tõesti tegemist füsioloogilise eripäraga, aga minul tekkisid pulsianomaaliad kui langesin ületreeningu küüsi. Eriti tavaline oli just see, et mõõduka aeroobse koormuse juures tõusis pulss 80-95 % peale maksimumist. Mida ma öelda tahan – jälgi ennast ja ole kriitiline, äkki treenid liiga palju…
Ei tahaks teemaalgatajat hirmutada, v-o on tõesti tegemist füsioloogilise eripäraga, aga minul tekkisid pulsianomaaliad kui langesin ületreeningu küüsi. Eriti tavaline oli just see, et mõõduka aeroobse koormuse juures tõusis pulss 80-95 % peale maksimumist. Mida ma öelda tahan – jälgi ennast ja ole kriitiline, äkki treenid liiga palju…Ületreeninguga see soetud pole. Esmakordselt avastasin enda jaoks ebanormaalse pulsi aastate eest sõbra kellaga rahvajooksule minnes. Polnud ei sellise kella ega sellise distantsi jooksmisega enne kokku puutunud. Niisiis igati uus ja huvitav kogemus ja kohe ka ehmatav tulemus. Jooksin selle maa läbi miski ca 55 minutiga (suht laibaks, sest eriline jooksja ma toona just polnud), keskmine pulss selle pea tunni vältel oli aga koguni 188
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sellele rahvajooksule eelnenud suvel olin teinud väga mõõdukalt jalgratta trenni. Nüüd mõningad aastad hiljem olen trenni miskisuguse regulaarsuse toonud ja veidi ka pulssi madalamaks saanud. Aga mitte veel piisavalt
Pulsikellaga olen praegu aeg-ajalt mõõtunud ka ülekoormuse ohtu (kellal on vastav funkstioon: hommikul ärgates 3 mintsa lamamist ja 3 mintsa seismist) – ja Polari sõnutsi on kõik “Normal”…
- You must be logged in to reply to this topic.