2 trenni päevas. Kui mõistlik?
- This topic has 25 replies, 10 voices, and was last updated 16 years, 12 months tagasi by
.
-
Postitused
-
Miskipärast on mind õnnistatud suhteliselt kõrge pulsiga. Trenni olen teinud väga erinevatel aladel erinevate intensiivsustega pea kogu elu. Aga pulss on sellest hoolimata kõrge (joostes ca tunniga 10km, on keskmine pulss liges 180), kuigi enesetunne sealjuures täiesti ok.
Soovitatud on pikaajalist kepikõndi, aeglast jooksu, ujumist jms selle parandamiseks. Aga kepikõnd ja jooks ei ole minu jaoks päris see trenn, mis annab lisaks kasutegurile nö emotsionaalse kaifi. Kui saab valida, siis võimalusel eelistan midagi jõulisemat, ekstreemsemat või intensiivsemat – ntx bodypump, spinning/jalgratas, squash.
Sellest johtuvalt ka küsimus, et kui tahta meeldivat vajalikuga ühendada, kui mõistlik on teha 2 trenni päevas?
Ntx jooks hommikul ja bodypump õhtul või spinning päeval ja ujumine õhtul. Olen proovinud ka varianti, et joosta enne bodypumpi lindil 8-10km, aga siis olen pumbis paras lohh…
Sa tahaksid kahte trenni päevas teha nii sama tahtmise pärast, eks?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> No mul oli see sama probleem, et tahaks-tahaks, aga tagajärjeks oli ületreening. Nüüd teen nii, et samal päeval võib kaks trenni teha, aga sellises kombinatsioonis, et ei ole koos kahte tugevat cardiot ega tugevat cardiot ja jõusaalitrenni. Cardio+jooga, cardio+1h venitustrenn on ok. Kui sa ei saa endale lubada sportlase päevakava, kus figureerib ainult trenn-uni-söök, siis ei ole minu meelest lihtne kahte korralikku tugevat trenni päevas välja kanda. Kannatad ise, kannatab teise trenni intensiivsus.Miskipärast on mind õnnistatud suhteliselt kõrge pulsiga. Trenni olen teinud väga erinevatel aladel erinevate intensiivsustega pea kogu elu. Aga pulss on sellest hoolimata kõrge (joostes ca tunniga 10km, on keskmine pulss liges 180), kuigi enesetunne sealjuures täiesti ok.Soovitatud on pikaajalist kepikõndi, aeglast jooksu, ujumist jms selle parandamiseks. Aga kepikõnd ja jooks ei ole minu jaoks päris see trenn, mis annab lisaks kasutegurile nö emotsionaalse kaifi. Kui saab valida, siis võimalusel eelistan midagi jõulisemat, ekstreemsemat või intensiivsemat – ntx bodypump, spinning/jalgratas, squash.
Sellest johtuvalt ka küsimus, et kui tahta meeldivat vajalikuga ühendada, kui mõistlik on teha 2 trenni päevas?
Ntx jooks hommikul ja bodypump õhtul või spinning päeval ja ujumine õhtul. Olen proovinud ka varianti, et joosta enne bodypumpi lindil 8-10km, aga siis olen pumbis paras lohh…
Eeeeeeeeeee, mis peaks olema sellise treeningu eemärk, et neid alasi teha 2 x päevas (bodypump, spinning/jalgratas, squash)
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eeeeeeeeeee, mis peaks olema sellise treeningu eemärk, et neid alasi teha 2 x päevas (bodypump, spinning/jalgratas, squash)” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>L6hnab anoreksia j2rgi…
See ei pea ju olema kepik6nd. Kui palju on igap2evaselt n8 tavak6ndimist? Mis intensiivsusega? Milline on pulss?
Milline on pulss hommikul, peale 2rkamist veel voodis lebades?
Eeeeeeeeeee, mis peaks olema sellise treeningu eemärk, et neid alasi teha 2 x päevas (bodypump, spinning/jalgratas, squash)” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Icc, anoreksia järele ei lõhna siin õnneks küll midagi – vastupidi, nö treenides kasvab isu
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aeglase jooksu, ujumise, rulluisu jms eesmärk on südame treenimine ja pulsi madalamaks saamine.
Bodypump, spinning jms oleks jõu ja vastupidavuse parandamiseks. Üks teoreetiline eesmärk on joosta läbi maraton – selleks on vaja pulss normi saada ja vastupidavust arendada.
Kuna iga päev ei ole võimalik ja vist ka päris otstarbekas trenni teha, siis mõtlesingi, kas neil päevadel, kui trenni(de) jaoks aega jagub (3 kuni 4 korda nädalas), ühendada mõlemat liiki treeningud.
L6hnab anoreksia j2rgi…See ei pea ju olema kepik6nd. Kui palju on igap2evaselt n8 tavak6ndimist? Mis intensiivsusega? Milline on pulss?
Milline on pulss hommikul, peale 2rkamist veel voodis lebades?
Niisama kõndimist paraku suurt pole, selline tüüpiline autoga mestis olev kontoritrotiline…
Voodilebo pulss on aga ca 65.
Icc, anoreksia järele ei lõhna siin õnneks küll midagi – vastupidi, nö treenides kasvab isu” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Aeglase jooksu, ujumise, rulluisu jms eesmärk on südame treenimine ja pulsi madalamaks saamine.
Bodypump, spinning jms oleks jõu ja vastupidavuse parandamiseks. Üks teoreetiline eesmärk on joosta läbi maraton – selleks on vaja pulss normi saada ja vastupidavust arendada.
Kuna iga päev ei ole võimalik ja vist ka päris otstarbekas trenni teha, siis mõtlesingi, kas neil päevadel, kui trenni(de) jaoks aega jagub (3 kuni 4 korda nädalas), ühendada mõlemat liiki treeningud.
Tutvu…
A. Nurmekivi, A. Pisuke – “Kesk- ja pikamaajooks”
A. Nurmekivi, H. Lemberg (koostajad) – Metoodilised materjalid kesk- ja pika-maajooksjate treeningu planeerimiseks ja juhtimi-seks”
Isegi voodilebo pulss on pagana kõrge. Mina võtaks seda kui füsioloogilist eripära ja käiks koormustestil ära. Kui vererõhk normis sellise pulsiga ning enesetunne hea, siis ma ei näe põhjust, miks sa peaksid normaalile lähedasematest pulsitsoonidest kinni pidama. Koormustest aitab pulsitsoonid paika panna ning saad rahulikult oma tsoonide järgi trenni teha.
Isegi voodilebo pulss on pagana kõrge. Mina võtaks seda kui füsioloogilist eripära ja käiks koormustestil ära. Kui vererõhk normis sellise pulsiga ning enesetunne hea, siis ma ei näe põhjust, miks sa peaksid normaalile lähedasematest pulsitsoonidest kinni pidama. Koormustest aitab pulsitsoonid paika panna ning saad rahulikult oma tsoonide järgi trenni teha.Koormustest on mõne aasta eest Audenteses tehtud, aga siis tehti seda rattal. Rattaga ei saa ma päris sama lage kätte tegelikult kui joostes…
Kõik oli timm toona. Aga 180-200se pulsiga maratoni jooksma minna on ju julm?
Tutvu…A. Nurmekivi, A. Pisuke – “Kesk- ja pikamaajooks”
A. Nurmekivi, H. Lemberg (koostajad) – Metoodilised materjalid kesk- ja pika-maajooksjate treeningu planeerimiseks ja juhtimi-seks”
Tänud, kindlasti uurin asja!
Koormustest on mõne aasta eest Audenteses tehtud, aga siis tehti seda rattal. Rattaga ei saa ma päris sama lage kätte tegelikult kui joostes…Kõik oli timm toona. Aga 180-200se pulsiga maratoni jooksma minna on ju julm?
Kuidas laktaaditase liigub?
Ära pabista selle kõrge pulsi pärast, suure tõenäosusega on sul lihtsalt ebaharilikult kõrge pulss. Mul on sõber, kellel läheb aeglaselt sörkides ka pulss 170 peale (mul samas tempos 140), jooskeb pikka maad ja pole tal häda midagi.
Laktaaditesti ma paraku teinud pole.Ei ole hullu…
Kahjuks ei ole v6imalik ainult lihasvastupidavust arendava treeninguga teha maratoniks ettevalmistust. Energia tootmine on teine ja treenitus pikamaajooksudeks tahab aega ning kannatust.
Ei ole hullu…Kahjuks ei ole v6imalik ainult lihasvastupidavust arendava treeninguga teha maratoniks ettevalmistust. Energia tootmine on teine ja treenitus pikamaajooksudeks tahab aega ning kannatust.
Tunduks nagu looguline, et pikamaajooksuks tuleks ennekõike treenida jooksmist… Võhma- ja vastupidavustrennina peaks spinningust/squashist ju kah abi olema.
Või mis siis oleks parim plaan, kui püüda tarvilikku ja meeldivat ühendada?
Vabandan ette oma võhiklikkust, aga tõesti pole veel personaaltreeneri poole pöördunud.
- You must be logged in to reply to this topic.