1kg liha.

Ma olen sel teemal googeldanud küll ja küll, ehk räägid sellest asjast lähemalt ?

Siin räägitakse organismi bioloogilisest tasakaalust, valgust ja neerupuudulikkusest.

http://www.fiile.ee/index.php?option=com_c…30&Itemid=9

Tekkis kohe endalgi huvi, et mis see liigne valgu tarbimine võib teha…ja leidsin otsimise peale selle:

Tegelikkuses puutume tihti kokku toiduvalkude õigete tarbimissoovituste eiramisega. Näiteks Ameerika Ühendriikide teadlased arvavad, et paljud nende kaasmaalased söövad kahekordse soovitava päevakoguse valku. Arvatakse, et selline suur toiduvalgu hulk kujutab pikaajalisel tarbimisel ohtu inimese neerudele. Lisaks koormab pidev liigne valk toidus ka maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. Vale on arusaam, et valgurikka (tihti varjatult rasvarikka) dieediga saab kehakaalu langetada. Kaalulangetamiseks on sobiv dieet, milles on adekvaatselt valku ja minimaalselt energeetilisi substraate: rasvu ja süsivesikuid. Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist. Pole mõtet koostada dieeti, milles valk kataks rohkem kui 15% organismi energiavajadusest. See kehtib ka sportlaste ja raske kehalise töö tegijate suhtes – ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest.

Arvatakse, et selline suur toiduvalgu hulk kujutab pikaajalisel tarbimisel ohtu inimese neerudele.

Arvatakse ka seda, et maakera sees on teine suurem maakera. Olulisem oleks, kes ja miks arvab.

Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat.

Mis loomaga, mis valguga ja mis kogustega oli tegu ja oli see ikka korralik uuring ?

Hiir ja rott muuseas on tunduvalt nõrgemate kaitse- ja homeostaasimehhanismidega loomad kui inimene.

Vale on arusaam, et valgurikka (tihti varjatult rasvarikka) dieediga saab kehakaalu langetada. Kaalulangetamiseks on sobiv dieet, milles on adekvaatselt valku ja minimaalselt energeetilisi substraate: rasvu ja süsivesikuid. Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist. Pole mõtet koostada dieeti, milles valk kataks rohkem kui 15% organismi energiavajadusest. See kehtib ka sportlaste ja raske kehalise töö tegijate suhtes – ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest.

Valdavalt on tegu kellegi arvamusega, mitte põhjendatud seisukohaga.

plaan süüa 4x päevas 200g kana rinda ja 2x 5 munavalget!6 toidukorda!.On see norm?selles shutes et niipalju liha süüa`?

Pole mõtet koostada dieeti, milles valk kataks rohkem kui 15% organismi energiavajadusest. See kehtib ka sportlaste ja raske kehalise töö tegijate suhtes – ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest.

Pole sellist asja, mis kohe lausa 101% PEAB olema. ..

Ainult kana ja muna söödki ?

november 28, 2009 at 2:51 p.l. #237590

asdfghjkl

Member

jah olengi kana+muna=kanamuna mees

november 28, 2009 at 10:15 p.l. #237694

Lauri848

Member

mitu korda üldse liha keskmiselt söödakse päevas,kui on 6 söögikorda ?

aitäh

november 28, 2009 at 10:37 p.l. #237695

hehee

Member

mitu korda üldse liha keskmiselt söödakse päevas,kui on 6 söögikorda ?

aitäh

Tuleb arvestada seedimisele kuluvat aega. Leidsin netist alljärgneva loetelu:

Mahlad. Puu- ja juurviljamahlad ning puljongid seeduvad 15-20 minutiga.

Puuviljad. Arbuus seedib 20 minutit. Kõige kasulikum on, kui ta oleks ühel toidukorral ainuke puuvili (mari) teie toidulaual.

Apelsin, viinamari ja greip vajavad seedimiseks samuti 30 minutit.

Õunad, pirnid, virsikud, kirsid ja teised poolmagusad puuviljad seeduvad 40 minutiga.

Toored köögiviljad. Köögiviljad, milledest valmistatakse toorsalatit – nagu näiteks tomat, salat (bostoni, punane, leht- ja aedsalat), kurk, seller, punane või roheline paprika ja teised mahlased köögiviljad, vajavad ümbertöötlemiseks 30-40 minutit. Kui salatile on lisatud toiduõli, pikeneb seedimiseks kuluv aeg ühe tunnini ja veidi enam.

Aurutatud või vees keedetud köögiviljad. Rohelised köögiviljad (salat eskariol, spinat, peakapsas) seeduvad 40 minutiga.

Kabatšokk, brokkoli, lillkapsas, türgi uba (aeduba), õliga küpsetatud mais seeduvad 45 minutit.

Selliste juurviljade seedimiseks, nagu redis, porgand, peet ja pastinaak, kulub organismil mitte vähem kui 50 minutit.

Tärklisesisaldusega köögi- ja juurviljad. Sellise toidu seedimiseks nagu maapirn, tammetõrud, kõrvitsad, magus ja tavaline kartul, jamss ja kastanid, kulub umbes tund aega.

Tärkliseline toit. Kooritud riis, tatar, hirss, maisijahu, kaeratangud (-helbed), malts, abessiinia rukis, kruubid seeduvad keskmiselt 60-90 minutit.

Kaunviljad – tärklis ja proteiinid (valgud). Läätsed, aed- (türgi-) ja tavaline uba, põishernes (nuut), tuvihernes ja teised, vajavad seedumiseks 90 minutit.

Seemned ja pähklid. Päevalille-, kõrvitsa-, pirnmeloni- ja seesamiseemned seeduvad ligikaudu kaks tundi.

Täispiimast valmistatud kohupiim seedub kahe tunniga.

Täispiimast valmistatud kõva juust, sellised nagu Šveitsi või Menster, vajab seedumiseks 4-5 tundi.

Loomset päritolu proteiinid: munakollase seedimiseks kulub 30 minutit, kogu muna seedimiseks 45 min.

Kala – sellised nagu tavaline ja väike tursk, kammeljas, samuti paltuse filee, seeduvad poole tunniga.

Lõhe, forell, tuunikala, heeringas (rasvasem kala), seedub maos 45-60 min.

Kanatibu (ilma nahata) – poolteist kuni kaks tundi.

Kalkun (ilma nahata) – kaks kuni kaks ja veerand tundi.

Looma- ja lambaliha seeduvad kolme-nelja tunni jooksul.

Et ära seedida sealiha, on vaja 4,5-5 tundi.

Edit: eemaldasin loetelust kahtlase väärtusega soovitused

november 28, 2009 at 11:09 p.l. #237698

Raul23

Member

Mina teadsin alati et mõistlik on vähemalt 3g valkku keha kg kohta.Sellisel juhul pidavat olema kindel et piisab.